Soccernet.ee taskuhäälingu "Pikk ette (ja ise järele)" 262. episoodis rääkisid Kristjan Jaak Kangur, Markus Jürgenson ja Ott Järvela muuhulgas Eesti Jalgpalli Liidu rahaasjadest.

"Flora puhul on üks teema veel läbi käinud, kui Ekspressi artiklis tõmmati vana hea paralleel, et isa ja poeg, siis järelikult sahkerdavad. Seal artiklis oli mõtlemapanevaid asju ka, aga põhilähenemine oli soperdamine, see polnud hea ajakirjandus. Küsimusi on esitatud palju ja mingite rahaliste asjade liikumiste kohta tulebki esitada, aga kui ma loen, et Flora sai liidult rohkem raha kui teised ... Kes pole kursis, siis jalgpalliklubidel pole võimalik pangast laenu võtta ja eurorahad laekuvad hiljem, siis on võimalik see raha liidu abil kätte saada," alustas Kangur.

"Jalgpalliliidule antakse laen, nemad võtavad selle vastutuse, laen edastatakse klubile, kui klubi eurorahad laekuvad, siis tagastatakse laen liidule. Vahepealne intress arvestatakse sealt maha. Säärane praktika on Eesti jalgpallis toiminud mitmeid aastaid," tõdes Järvela.

"See on väga okei, et see toimib," arvas Jürgenson. "Klubid ei saa muidu mingeid investeeringuid teha."

"Alati võib öelda, et miks ei või kulutusi teha siis, kui see raha tuleb. Tippsport ei toimi nii. Inglismaal on madalamate liigade klubide puhul see täiesti tavapärane, kui kodumängud jäävad ära, sest need on tuluallikad. Klubid ei toimi nii, et hooaja eel kogutakse kokku summa ja siis hakatakse vaatama, kuidas see asi ära jagatakse," selgitas Järvela.

"Kui klubi tagab 2024. aasta suveks koha eurosarjas, siis UEFA maksab rahad välja alles 2024. aasta lõpus. Kulutused tuleb teha ju kõik enne. Äkki on mõni üksik erand, aga kõik klubid teevad seda, kes eurosarja saavad. Ei ole nii, et kellelgi istub arve peal 300 000 eurot. See pole üldse teema, aga see järsku võeti üles seal," lausus Kangur.

"Narratiiv on see, mille ehitas üles Eesti Ekspress - jalgpalliliit, mida juhib Aivar Pohlak, võttis FC Florale, mida juhib Pelle Pohlak, miljon eurot laenu. See on vale, sest teistele klubidele nii suurt laenu ei võetud. Nagu see artikkel lõpuks sedastab, võetakse laen selle järgi, millise summa on UEFA neile taganud. Eesti meistritiitli hind ongi ca miljon, ülejäänute pileti hind on märkimisväärselt väiksem. Ja see on normaalne, et niimoodi tehakse," oli Järvela veendumusel.

"Seda nimetatakse faktooringuks. Ka eraettevõtluses kasutatakse sama asja. Minu jaoks tekib küsimus näiteks FC Elva osas, kes pole euroklubi," tõstatas Jürgenson omakorda uue teema.

"Väljaspool jalgpalli võib see tunduda kummalise praktikana, sest ühtegi spordiala, kes saaks oma liikmetele pangast laenu võtta, ei ole. Selliseid spordialasid, kellel oleks sarnane tagatud tulu välismaiselt organisatsioonilt, ka pole. See võib olukorra muuta pentsikuks. Olgu öeldud, et täpselt samadel tingimustel on jalgpalliliit võtnud pangast laenu ka teiste tippklubide jaoks," tuletas Järvela meelde.

"Kui mõelda nende intresside peale, siis seda maksavad mõistagi klubid, mitte alaliit. On ka neid näiteid, et on palgatud mängija, kelle puhul ilmneb, et kasvatajaklubile on vaja tasuda suur summa, mille puhul on ka jalgpalliliit appi läinud," meenutas Kangur.

"Oma karjääris sain ma TVMK lepingu kuue kuu palga jalgpalliliidult, sest klubil raha polnud ja liit tahtis, et meistrivõistlused mängitakse samas formaadis lõpuni," rääkis Jürgenson selle sajandi esimesel kümnendil juhtunud lugu.

"Kuigi viimasel ajal oleme jalgpalliliitu erinevate asjade eest nahutanud, siis see on koht, kus tuleb neid kiita sellise võimaluse tekitamise eest," kiitis Järvela.

Täispikk "Pikk ette (ja ise järele)" 262. osa: