Pikki aastaid oma apoliitilisust rõhutada armastanud Eesti Jalgpalli Liit (EJL) on koroonaviiruse vastu vaktsineerimise osas võtnud sedavõrd leige joone, mis tähendab Eesti poliitilisesse reaalsusesse asetatuna, et apoliitilisusest on järel riismed.

Tegevus või hoiak, mis on apoliitiline ajahetkel A, ei pruugi seda olla ajahetkel B, sest poliitika teemad ja teod muutuvad aja jooksul. Maailm liigub edasi, sündmused arenevad ja teemaväljad muutuvad. Organisatsioon, kes soovib apoliitilist joont hoida, peab enda positsiooni vastavalt ühiskonnas toimuvatele protsessidele korrigeerima. EJL paistab olevat sellest loobunud, mis võib tähendada jalgpalli jaoks keerulisi suhteid avaliku sektoriga.

Mitte ükski reegel ega seadus ei keela Eesti meistrivõistluste kohtumistega jätkamast. Ometi otsustas Eesti Jalgpalli Liit esmaspäeval need Premium liigast allpool peatada. Kahjuks on tegu järjekordse näitega, kus alaliit näitab koroonaviiruse vastu vaktsineerimise vastu üles ükskõiksust.

Kui meistrivõistluste peatamise põhjuseks oleks toodud soov vähendada viiruse levimise ohtu, võinuks seda sammu mõista. Tõsi, see läinuks risti vastuollu jalgpalliliidu senise koroonapoliitikaga, mis seisnes mängimises igal võimalusel ja nii palju kui võimalik.

2020. aastal oldi Euroopa üks esimesi võistlusrütmi naasnud alaliite ning mullused meistrivõistlused viidi raskuste ja kriitikute kiuste läbi ootamatult ulatuslikult. Tippliigade kalendrit tuli veidi kärpida, aga madalamad liigad mängiti lõpuni. See oli saavutus, mille üle jalgpalliliit oli uhke ja põhjusega.

Võrreldes 2020. aasta sügisega on 2021. aasta oma hoopis teistsuguse koroonavarjundiga. Põhjuseks vahepeal tasuta ja vabalt ligipääsetavaks muutunud vaktsiinid, mis on teadlaste kinnitusel turvalised ja tõhusad. Ning ainuke võimalus ühiskonnaelu avatuna hoidmiseks.

"Me peame võitlema mitte ainult nendega, kes pole ühtki süsti saanud, vaid motiveerima ka neid, kes on saanud vaktsiini talvel, et nad teeksid tõhustusdoosi, et viirus ei leviks," ütles eelmisel nädalal "Ringvaates" Lääne-Tallinna keskhaigla juhatuse esimees Arkadi Popov.

Jalgpalliliit põhjendas aga meistrivõistluste peatamist asjaoluga, et võistkonnad ei saa enam kasutada vaktsineerimata mängijaid.

Jalgpalliliidu viimaste kuude sammud on olnud vaktsineerimise suhtes lubamatult ükskõiksed, leiged ja passiivsed. Las jääda teiseks korraks arutelu, kas see, kui tehakse kõik, et vaktsineerimata inimestele erisusi ei kehtestata, mida üldiselt on otsustatud ühiskonna toimimiseks teha, on kõigest ükskõiksus või midagi enamat. Liigume konkreetsete näidete juurde.

Esiteks on oldud endiselt valmis lükkama edasi kohtumisi, kui võistkonnas on kasvõi üks mängija, kes on sunnitud lähikontaktsena isoleeruma. See on olnud vale lähenemine, sest lähikontaktsus on iga inimese vaba valik.

Ning kui Euroopa tippjalgpallis ja ka mujal tippspordis on vaikimisi lähenemiseks olnud, et koroonaviirusega nakatumine on samasugune õnnetu juhtum nagu vigastada saamine või mõnda muusse tõppe haigestumine, mida ikka ette tuleb ja mis võistluskalendrit ei mõjuta, siis EJL seda teed läinud ei ole.

Septembris oli Tartu Tammeka juba asunud teele Pärnusse, kui tuli teade, et mäng jääb Vapruse meeskonnas tekkinud koroonakolde tõttu ära. "Minu arust ei tohiks selliseid asju läbi lasta. See on jama. Kindlasti oleks pidanud mängima," kommenteeris Tammeka ründaja Tristan Koskor juhtumit nädal aega hiljem.

Koskor kehastas terve mõistuse häält – muidugi pidanuks mäng toimuma, sest ühe mängija haigestumine on jalgpallis tavaline asi ning teiste lähikontaktsus iga mängija risk ehk vaba valik. Kui Novak Djokovic end ei vaktsineeri, peab ta Austraalia lahtiste eel 21 päeva karantiinis istuma. Kui Kyrie Irving ei vaktsineeri, siis ta Brooklyn Netsi eest platsile ei saa.

Kui jõudsid kätte Eesti koondise oktoobrikuised kodumängud Valgevene ja Walesiga, otsustas EJL pakkuda pealtvaatajatele luksuslikumat sorti kiirtesti. Hind küll 12 eurot, aga kehtivus 48 tundi koos digilukku märkimisega. Confidos testida soovijatele pakuti soodushinda. Sõnum vaktsineerimata inimestele oli: tulge julgelt ja anname teile tõendi, mida saate kasutada ka järgmistel päevadel.

"Meie jaoks on oluline, et staadionile on oodatud kõik," lausus alaliidu president Aivar Pohlak mängukavas. Paljud meelelahutusüritused, sealhulgas spordivõistlused olid selleks ajaks kohapealse kiirtestimise võimaluse pakkumisest loobunud.

Ning nüüd, kui seoses kohutavalt halvaks muutunud epidemioloogilise olukorraga kohaldati piirangud vaktsineerimata inimestele, tegi jalgpalliliit otsuse, kus kannatajaks on vastutustundlik osa ühiskonnast ehk vaktsineeritud. Neil oleks võimalik võistlustega jätkata, kogeda mängudest saadavaid emotsioone ja sportlikku rahulolu. Aga jalgpalliliit ei luba.

Sportlikust ebavõrdsusest rääkides proovitakse looritada oma pikaajalist ükskõiksust vaktsineerimisse. Esiliiga-klubi Tartu Welco tegevjuht Edgar Leht ütles Õhtulehele tabavalt: "Mängijatel on nüüdseks olnud ca pool aastat aega end vaktsineerida. Kes seda teinud ei ole, on võtnud teadliku riski, et mingi hetk ta võib-olla ei mängigi ja vaatab kodus telerist, kuidas teised seda teevad."

Jalgpalliliit pole aru saanud, et vaktsineerimine on küsimus, kus neil on moraalne kohustus valida pool. Kuni laupäevani oli tegemist valikuga skaalal vastutustundlik – vastutustundetu. Pärast ühe erakonna liikmete tegevust Vabaduse väljakul sai jalgpalliliidu esmaspäeval tehtud otsus juurde ka mõõtme skaalal poliitiline – apoliitiline.

Eriti pärast laupäeva on selge, et EJL-i rõhutatud ükskõiksus vaktsineerimise suhtes on vastutustundetu ja poliitiline. Kaitsepookimise toetamine ja ergutamine oleks aga vastutustundlik ja apoliitiline. Kuidas nii? Sest üks tähtis osa vastutustundlikkusest on ka sihiteadlikult ebakonstruktiivse segmendi määratlemine ning valimist eemaldamine.

Väärtuskonfliktide puhul poole valimine ei tähenda poliitiliseks muutumist, vaid vastutustunnet. Eesti – Valgevene mängu eel Aleksandr Lukašenka kuritegeliku režiimi vastu protesti avaldanud inimeste värava taha jätmine kuniks nad olid võtnud seljast Valgevene vabastusliikumist sümboliseerinud valge-punased tunked, oli jalgpalliliidult ju poliitiline, mitte apoliitiline samm. Kui Põhjamaade jalgpalliliidud avaldasid kevadisel FIFA kongressil üheskoos muret inimõiguste olukorra üle MM-i võõrustavas Kataris, siis Eesti sinna seltskonda kahjuks ei kuulunud.

Valgevene ja Katar on olulised teemad, aga ei oma siiski otsest seost meie igapäevaeluga. Vaktsineeritus omab. Sellest sõltub Eesti inimeste elu ja tervis.

Nagu üks siinkirjutaja tuttav meditsiinitöötaja märkis: "Jalgpalliliit teeb sama vea, mis suur osa ühiskonnast, pidades vaktsineerimist kõigest individuaalseks õiguseks ja vastutuseks, mille üle igaüks peab iseseisvalt ja endast lähtudes otsustama. Vaktsineerimine on võistkondlik sport ja me vastutame ühiselt. Seda tuleb teha meeskonna/ühiskonna nimel."

Muuseas, kogu eelneva arutluskäigu ümberlükkamine on EJL-i jaoks väga lihtne, sest peaaegu kõik toodud argumendid on võimalik asetada ka teistsugusesse konteksti, mis omakorda muudab ka järeldusi.

Tegemist ei olegi faktilise olukorraga (a la kas pall on üle väravajoone või mitte), vaid siin maksab eelpool välja toodud asjaolude sülemi tekitatav tunne. Aga väärtusküsimused ongi ju tundelised küsimused.

* * *

Parandus kell 12.03. Artikli esialgses versioonis seisis: "Väärtuskonfliktide puhul poole valimine ei tähenda poliitiliseks muutumist, vaid vastutustunnet. Eesti – Valgevene mängu eel Aleksandr Lukašenka kuritegeliku režiimi vastu protesti avaldanud inimeste värava taha jätmine oli jalgpalliliidult ju poliitiline, mitte apoliitiline samm."

See oli ebatäpne, EJL-i sõnul lubati protestijad staadionile pärast seda, kui nad olid võtnud seljast valge-punased tunked, mis sümboliseerivad Valgevene vabastusliikumist. Teksti on vastavalt muudetud.