Ott Järvela | Euroopa julgeolekut ohustava Superliiga täielik põrumine ehk paras, Barcelona, paras, Juventus! (6)

FC Barcelona mängijad Müncheni Bayernilt saadud 0:3 kaotuse ajal. Barcelona väljalangemine Meistrite liigast oli selge juba enne avavilet. Foto: Scanpix / AFP / Josep Lago

Meistrite liiga alagrupiturniiri viies voor kukutas konkurentsist mitu ennast väljavalituks pidanud klubi, mis tõestab taaskord, et jätkuvalt hingitseva Superliiga idee soovitav sportliku printsiibi hülgamine oleks ebaaus ja ebaõiglane. Lisaks ohustaks Superliiga Euroopa julgeolekut ja rõõmustaks Kremlit.

18. aprillil 2021 teatasid Euroopa Superliiga asutamisest 12 klubi: Madridi Real, FC Barcelona, Madridi Atletico, Milano Inter, AC Milan, Torino Juventus, Chelsea, Arsenal, Manchester United, Manchester City, Liverpool ja Tottenham Hotspur. Meistrite liiga kevadistes sõelmängudes, kus osalevad selle hooaja Euroopa 16 tugevaimat, osaleb sellest seltskonnast maksimaalselt seitse, aga võib-olla kõigest viis klubi.

Manchester United ja Arsenal toimetavad Euroopa liigas juba hooaja algusest saadik ja sinna pudenes ka FC Barcelona. Atletico ja Juventus võivad kevadistest euromängudest sootuks kõrvale jääda ning peavad alagrupiturniiri viimase vooruga tõestama, et nende koht on Euroopa tugevuselt teise klubivõistluse 1/16-finaalis.

AC Milan ja Tottenham Hotspur on praeguse seisuga küll edasipääsus kinni, aga kui nad uuel nädalal kaotavad (Milan võõrustab Red Bull Salzburgi ja Tottenham läheb külla Marseille Olympique’ile), siis pole ka neil Meistrite liiga otsustavasse faasi asja. Kokkuvõte: Superliiga seltskonna sportlikud tulemused on kõike muud kui super.

REKLAAM

Club Brügge imeline start (neli võitu ilma endale ainsatki väravat lubamata), Napoli esituses nähtav võrratult intensiivne jalka, FC Porto treenerite ja mängijate rõõmustamine edasipääsu üle lennuki pardal teise mängu ülekannet vaadates, Euroopa liiga võitja Frankfurti Eintrachti seikluslik teekond. Superliiga nägemuses kõigele sellele kohta pole, sest need asjad juhtuvad mitteväljavalitutega.

Euroopa jalgpallis (ja ka teistel võistkondlikel pallimängualadel v a korvpalli Euroliiga) poolteist sajandit tagasi idanema hakanud ja järgneva aja jooksul sügavalt juurdunud põhimõte, et staatus (näiteks pääse eurosarja) tuleb välja võidelda esitustega väljakul, on Superliiga ideele võõras. Euroopa jalgpalli alusväärtused on löögi all.

Real, Barcelona ja Juventus endiselt separatistid

Kuus Inglismaa esindajat, mõlemad Milano klubid ja Atletico ütlesid Superliigast üpris kiiresti lahti. Eriti just Inglismaal tõi plaan kaasa fännide raevuka reaktsiooni. Lisaks ka toonase peaministri Boris Johnsoni ähvarduse rünnata separatistlikke jalgpalliklubisid seadusandliku pommiga. Aga Real, Barcelona ja Juventus jäid Superliiga ideele truuks ja loodavad siiani, et plaan teostub.

Tänavune Meistrite liiga tõestab ilmekalt, et ka kõige suuremad ja vägevamad jalgpalliklubid on lihtsurelikud. Kui asjad ei klapi, siis saadakse tappa ja langetakse konkurentsist välja nii vara, et neil endil on jube piinlik. Superliigaga taotletakse aga surematust ehk olukorda, kus kaotustel pole laiemaid tagajärgi.

Superliiga idee autor on Reali president Florentino Perez, kes pidi asuma liiga presidendi positsioonile. Hiljutisel Reali üldkogul võttis ta taaskord sõna Superliiga õigustuseks. "UEFA paisutab tähtsusetute meeskondade vahel peetavate mängude arvu. See ainult kiirendab Euroopa jalgpalli allakäiku," sõnas Perez.

Superliiga-kõlbulikust Atleticost nii kodus kui ka võõrsil jagu saanud Belgia tipp Club Brügge on Perezi meelest tähtsusetu. Nagu ka Juventusel nii kodus kui ka võõrsil naha kuumaks kütnud Portugali edukaim klubi Lissaboni Benfica. Muidugi on tähtsusetud ka näiteks Hollandi, Ukraina, Skandinaavia ja Türgi tippklubid.

Sel samal üldkogul proovis Perez ka Superliiga ideed maskeerida. „Superliiga ei oleks suletud võistlus, vaid 25% kohtadest oleksid vabalt saadaval,“ sõnas Reali juht. Lihtne arvutus ütleb, et 75% klubidest oleksid vankumatult paigas sõltumata sellest, mis on nende tulemus kodustel meistrivõistlustel.

Jalgpall kui Euroopa kultuuriväärtus

Real, Barcelona ja Juventus on Superliiga juriidlise keha kaudu kaevanud UEFA Euroopa kohtusse, süüdistades jalgpalliühendust monopoolse seisundi kuritarvitamises klubide arvelt. Superliiga tahab, et nad saaksid korraldada oma võistlust ilma, et seal osalejad saaksid langeda mingite UEFA sanktsioonide alla.

UEFA teatas ju kohe, kui 12 klubi Superliiga ideega välja tulid, et iga mängija ja/või klubi, kes sel võistlusel osaleb, kaotab koheselt õiguse kaasa kõigil UEFA egiidi all peetavatel võistlustel. See hõlmaks näiteks ka koondisejalgpalli, mis tippmängijate jaoks rahanduslikus mõttes pigem vähe-, aga emotsionaalses plaanis ülimalt oluline osa ametist.

Kui kolm separatistlikku klubi saavutaksid kohtus võidu, tähendaks see praeguse solidaarsusel põhineva Euroopa jalgpallisüsteemi lõppu. Arusaadavalt poleks UEFA-l võimalik enam samaväärsena käigus hoida keskmistele ja väiksematele jalgpalliriikidele ja -klubidele olulisi võistlusi (nt Konverentsiliiga) ja toetussummasid (nt eurosarjade auhinnarahad ja koondisekompensatsioon).

Euroopa kohus peaks praeguste teadete kohaselt jõudma otsusele detsembris ning kindlasti loetakse otsust suure huviga mitte ainult UEFA peakorteris Nyonis, vaid ka mujal. Pooleteise sajandi jooksul üles ehitatud jalgpalli ökosüsteem on Euroopa üks suuremaid kultuuriväärtusi, mida imetletakse (ja ka kadestatakse) üle maailma.

Maailma parimat jalgpalli mängitakse Londonis, Milanos, Manchesteris, Madridis, Pariisis, Münchenis, Napolis, Liverpoolis, Lissabonis, Barcelonas, Lyonis. Praegu toimuvad kõik need matšid ühises süsteemis. Superliiga tähendaks kodusõda (2021 kevadel läks ka avalikuks mässuks, kui fännid tänavatele tulid), mis rebiks terviku tükkideks ja muudaks nõrgemaks.

Jalgpallimaailma sees sobiks see näiteks FIFA-le, kelle jaoks on UEFA võim ja jõud ebameeldiv. See tähendaks veel rohkem MM-finaalturniire ja muid edevaid võistlusi Katari-sugustes riikides. Euroopa jalgpalliterviku lagunemine sobiks näiteks ka USA profiliigale MLS, FIFA planeeritavale Aafrika Meistrite liigale ja Pärsia lahe naftariikidele, kel oleks sel puhul hõlpsam oma rikkusega jalgpalli sekkuda.

Seda tahavad nad teha väga. Näideteks Pariis Saint-Germain, Manchester City ja kolme nädala pärast Kataris algav MM-finaalturniir. Aga ka teadmine, et Saudi-Araabia on kokku pannud plaani 2030. aasta MM-i enda juurde meelitamiseks. Plaan seisneb koostöös Egiptuse ja Kreekaga ning tõmbenumbrina reklaamitakse kolme mandri kontseptsiooni (Saudi-Araabia Aasiast, Egiptus Aafrikast ja Kreeka Euroopast).

Superliiga külvaks Euroopasse umbusaldust

Aga jalgpalli mõju ei piirdu üksnes mängijate, klubide ja võistlustega. Euroopa argielu on tihedalt jalgpalliga läbi põimunud. Ükski teine kultuurivaldkond ei ole end nii võimsalt ja ühtlaselt üle maailmajao laotanud. Superliiga tekitaks pettumust, viha, nõutust ja umbusaldust.

Väga pikka aega paigas olnud struktuuride hävitamine kommertseesmärgil kindlasti ei suurendaks Euroopa sidusust, vaid lõhuks seda. Umbusaldusest ussitatud Euroopa tuleb ju kasuks kõigile tema vastastele ja vaenlastele, näiteks Venemaale ja Hiinale.

Miks praegu Superliigast rääkida? Sest nagu Perezi septembrikuine sõnavõtt ja mõned teisedki fragmendid (Superliiga nimetas ametisse tegevjuhi, kes andis ESPN-ile bravuurika intervjuu; Daily Mirror kirjutab, et Superliiga proovib enda rüppe meelitada Glasgow kaks suurklubi ja Amsterdami Ajaxi) viitavad, on teema taas pildile tõstnud. Ilmselt Euroopa kohtu protsessi otsustavasse faasi jõudmise tõttu.

Rahalistes raskustes Barcelona soovis tänavu suvel UEFA-lt garantiikirja tulevaste Meistrite liiga teletulude osas, aga ei said vastuseks kindla eituse, sest neile meenutati – pole ju kuidagi tagatud, et te sinna kvalifitseerute. Superliigaga soovivad Barcelona, Juventus  ja Real säärase ausa põhimõtte eemaldada.

Et kolmel kahest Meistrite liiga alagrupiturniir ebaõnnestus, teeb siinkirjutajale suurt rõõmu. Ei midagi isiklikku jalgpallurite või treenerite isiklike ambitsioonide, töö ega oskuste suhtes. Küll aga rõõm Euroopa jalgpalli lammutada ihkavate ja Euroopa julgeolekut ohustavate institutsioonide altmineku suhtes. Paras, Juventus, paras, Barcelona. 

Kommentaarid

trk   •  
(90.190.178.***)
Ott, kas Sa sellest saad aru, et Superliiga taga on jõud, keda Sa väljaspool jalgpalli austad ja kummardad?
Mis on Venemaal sellega pistmist? Mitte midagi, sest nende klubid sinna ei pääse ja nemad ka seda ei finantseeri. 500 milj per nase stardiraha lubati ju hoopis mujalt.
ton666   •  
(62.65.56.***)
Ott, siin sa ikka lendad natuke liiga taevasse. Pmst su mõte on see, et vaba turumajandus kahjustab Euroopa riikide omavahelisi suhteid.
Ma saaks aru kui UEFA oleks selline tore fluffy organisatsioon, mis on tõeline MTÜ, aga paraku näha on, et see ei ole ju seda. Kui palju sealt raha läbi pestakse ja kui palju selle juhid ise rikastuvad.
Sellisel juhul ma ei näe seda kui heategevusorganisatsiooni, vaid reaalset äriorganisatsiooni ja seda enam on mul küsimus, miks ei või olla selles äris vaba turumajandust. Kui kellelgi on parem idee, fine proovigu, küll turg paika paneb mis püsib mis mitte.
Siiani kõik argumendid mis ma kuulnud olen, on need, et aga siiani on nii tehtud... Aga see ei ole argument omaette, teha midagi selle pärast et nii on juba pikalt tehtud, selline mõtteviis segab protsessi. Traditsioon on väärt siis kui ta pakub mingit positiivset väljundit.
Ma ei tea kas mulle meeldiks Superliiga, aga ma tean et mulle ei meeldi monopolid. Seetõttu pole minu jaoks siin õiget vastust, aga oleks ikka päris huvitav näha superliiga kontseptsiooni toimimas. Uued asjad ei ole tingimata halvad.
humorist   •  
(213.180.19.***)
"Lisaks ohustaks Superliiga Euroopa julgeolekut ja rõõmustaks Kremlit."

Ma ei julgegi edasi lugeda, maru suur cringe, ärevus sees, et midagi naeruväärsemat võib veel lugeda.
raudidas   •  
(90.191.16.***)
istu ott, piinlik juba hakkab!
Melis Kofa   •  
(37.157.122.***)
🙈 Ei tea, kas muud moodi ei anta enam pikemat puhkust? 😄
Melis Kofa   •  
(37.157.122.***)
Muudmoodi *

Sisene
REAMEES SAARMA
Debüüthooajal kõrgliiga parimaks valitud reamees Saarma: Anderlechtiga mängides taipasin, et ega see Premium liiga ju ka nii hull ei ole
MM TÄIES HOOS!
ANALÜÜS
MM-i taktikanurk | Pallivaldamise purustatud müüt ja Hispaania – Saksamaa nauditav ajugümnastika
VIIMASED ALAGRUPIMÄNGUD
HÄÄL JA PILT SINU SEADMEST
Pikk ette (ja MM-ile) | Tarmo Tiisler sõitvast katusest, Õnne tänava Almast, Kinoteatrist ja kommenteerimisest: see võib jääda mu viimaseks jalkaturniiriks
MM-I MÕTTED
Pikk ette (ja MM-ile) | Rindeoperaator Ivar Heinmaa: jalkafänniks olemine on mind päästnud surmast
JOON ALLA
Fännide lemmik 2022 – Robi Saarma  (milline sai sümboolne koosseis?)
Soccernet.ee külastajate suurel hääletusel valiti Premium liiga tänavuse hooaja fännide lemmikuks Paide Linnameeskonna väravakütt Robi Saarma. Hooaja sümboolses koosseisus on võrreldes mullusega kaheksa uut meest!
KOKKUVÕTTED 2022
PIKK ETTE
RISTNURK
SOCCERNET TV
REKLAAM
VIIMASED PILDIGALERIID
Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FC Flora
36
31
4
1
94:21
97
2.
Tallinna FCI Levadia
36
24
7
5
74:25
79
3.
Paide Linnameeskond
36
19
8
9
84:37
65
4.
Nõmme Kalju FC
36
19
8
9
59:30
65
5.
FC Kuressaare
36
13
11
12
49:51
50
6.
Tartu JK Tammeka
36
10
9
17
38:57
39
7.
JK Narva Trans
36
10
8
18
43:58
38
8.
JK Tallinna Kalev
36
10
5
21
42:92
35
9.
Tallinna JK Legion
36
6
8
22
34:82
22
10.
Pärnu JK Vaprus
36
3
2
31
32:96
11
https://www.zone.ee/
SOCCERNETI FOORUM - FÄNNIDE KOHTUMISPAIK!

Räägi kaasa aktuaalsetel jalgpalliteemadel või muudel huvipakkuvatel teemadel! Külasta Soccernet.ee foorumit!

TEAD ROHKEM?

Aita Soccernet.ee kajastust paremaks muuta.

Saada uudisvihje uudised@soccernet.ee!

PREMIUM LIIGA TABEL
Tallinna FC Flora
97
Tallinna FCI Levadia
79
Paide Linnameeskond
65
Nõmme Kalju FC
65
FC Kuressaare
50
Tartu JK Tammeka
39
JK Narva Trans
38
JK Tallinna Kalev
35
Tallinna JK Legion
22
Pärnu JK Vaprus
11