Täna tähistab sünnipäeva Eesti Jalgpalli Liit (EJL), mille asutamisest 14. detsembril 1921 möödus 90 aastat.

EJL on tänapäeval riigi suurim spordiorganisatsioon, kus igapäevaselt näeb ala arengu nimel vaeva 35 täiskohaga töötajat, kellele lisanduvad kümned projektipõhiselt tegutsevad inimesed

Organisatsioon korraldab 15 erineva rahvuskoondise tööd ja nende kodumänge, viib läbi Eesti täiskasvanute ja noorte meistrivõistlusi ning erinevaid karikavõistlusi, koolitab kohtunikke ja viiel eri tasemel treenereid, litsentseerib klubisid ja mängijaid, töötab välja regulatsioone, arendab infrastruktuuri jne.

Rahvusvahelisel tasandil esindab EJLi kaheksa FIFA kategooria kohtunikku, neli UEFA delegaati, kaks UEFA kohtunike vaatlejat ning üks UEFA turvaohvitser, samuti kuulub kaks EJLi esindajat UEFA erinevatesse komisjonidesse ning üks FIFA komisjoni.

EJL on ühinenud kolme UEFA konventsiooniga, mis puudutavad kohtunikke, rahvajalgpalli ja treenerite koolitust. Viimane annab õiguse väljastada ka Euroopa kõrgeimat ehk UEFA PRO treenerilitsentsi. Regulaarselt käivad kõrgetasemelistel rahvusvahelistel koolitustel treenerite koolitajad, kohtunikud, noortetreenerid, naiste jalgpalli koordinaatorid, tippjuhid, rahvajalgpalliga tegelev spetsialistid, litsentseerimise ja juriidilise poolega tegelevad töötajad, staadionite ja infrastruktuuri eest vastutavad inimesed jt.

Jalgpall on Eestis võimlemise järel harrastatuim spordiala - Eesti Spordiregistri andmetel on 16 510 jalgpalliharrastajat. Eesti meistrivõistlustel osaleb üheksas täiskasvanute ja kuueteistkümnes noorte liigas kokku üle 500 võistkonna.

2011. aasta oli Eesti jalgpallile üks läbi aegade edukamaid, kui meeste koondis jõudis Euroopa meistrivõistlustel play-off mängudeni ja tõusis FIFA edetabelis ajaloo kõrgeimale kohale. Eesti koondist käis EM-valiksarjas kodumängudes toetamas 45 129 pealtvaatajat, mis teeb keskmiseks 7522. Järgmisel aastal korraldab EJL Tallinnas, Haapsalus ja Rakveres kuni 19-aastaste noormeeste Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri.

EJL asutati 14. detsembril 1921 kolme jalgpalliklubi - Eesti Spordiselts Tallinna Kalev, Tallinna Jalgpalli Klubi ja Võimlemisselts Tallinna Sport - ühtekokku üheksa esindaja poolt (Bernhard Abrams, Karl Akel, William Fiskar, Julius Reinans, Oskar Raudsep, Otto Silber, Heinrich Roost, Verner Eklöf ja Vladimir Tell). Organisatsiooni esimene esimees oli Gustav Laanekõrb.

Enne Teist maailmasõda olid EJLi esimeheks ka näiteks teenekas Vabadussõja võitleja Jaan Lepp ning Eesti Olümpiakomitee üks asutajatest, pikka aega Riigikokku kuulunud ja erinevaid ministriameteid pidanud Ado Anderkopp.

EJL võeti FIFA liikmeks 1923. ja UEFA liikmeks 1992. aastal. Pärast Teist maailmasõda okupatsiooni tõttu katkenud EJLi tegevus taastati 3. detsembril 1988.