Pohlak: alaliit pole rahul klubides tehtava noortetööga (16)
Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak puudutas esmaspäeva õhtul seoses Martin Reimi ametist tagasiastumisega antud pressikonverentsil ka koondise mängijatevalikut, Eesti klubide noortetöö kvaliteeti, treenerite ametiaegade kestust, Eesti jalgpallile seoses Saksamaalt saadud 0:8 kaotusega osaks saanud mainekahju ning väikeriigi jalgpallielu eripära.
Kui Pohlakult uuriti alaliidu juhatuse vastutuse kohta, andis ta pika ja mitmekesise vastutuse, kus rõhutas esmalt, et tegu on konkreetse valiktsükliga koos konkreetse kaotusega. Alaliidu president märkis, et viimased kuus-seitse aastat koondist vedanud põlvkond pole olnud ideaalne, vaid teatud aukudega.
"Täna on täiesti üheselt peale tulemas uus põlvkond ning vaadates U17 koondise tulemusi või U21 koondise esitusi eelmises valiktsüklis – tulemustest kahjuks rääkida ei saa, sest mitmed läksid viimastel minutitel kaduma –, siis seda seost (alaliidu tegevus ja mängijatevalik – O. J.) ma ei näe.
Kui vaadata mehhanisme, mida jalgpalliliit on rakendanud ja rakendamas, siis me pole rahul klubides tehtava noortetööga. Oleme rakendanud forsseerivaid meetmeid, et seda parandada. Aga meie tase ja valik on piisavad, et mitte saada sakslastelt 0:8," rääkis Pohlak.
Eile ametist tagasi astunud treeneritetiim jooksis Pohlaku hinnangul energiast tühjaks. "Iga treeneri periood, mil ta suudab võistkonda emotsionaalselt vedada, on limiteeritud. Lõpetanud tiimil oli see ligi kolm aastat, Magnus Pehrssonil veidi alla kolme aasta, Tarmo Rüütlil kuus aastat. Jalgpallikoondis on protsess, kus võistkonda tuleb pidevalt motiveerida.
Motiveerimise võimekuse kapatsiteet on aga piiratud sisemise energia hulgaga, mille toel suudetakse kollektiivi enda järel vedada. Igaühel on see võimekus erinev. Treenerid, kes on seda suutnud väga pikalt, on jalgpallis erandid," lausus Pohlak.
Eesti jalgpallile pärast Saksamaalt saadud 0:8 kaotust osaks saanud mainekahju on Pohlaku sõnul suur. "Teisalt saab seda vaadata ka positiivses võtmes, sest huvi jalgpallikoondise tegemiste vastu kasvab. Nii palju kriitilisi ja sõimukirju pole jalgpalliliit e-posti teel kunagi varem saanud. Olukorral on kaks poolt – homse ja tänase päevaga tegelemine.
Homsest rääkides, siis oleme teod ära teinud ja käivitanud protsessid, mida jalgpalliliit otseselt tegema ei peaks. Aga Eestis polegi teisiti võimalik. Oleme tsentraliseerinud erinevaid protsesse (kogukonnajuhtide projekti, noortetööjuhtide projekt, stipendiaadid) ning näeme, et Euroopa väikeriigid järgivad meie eeskuju. Väikeriikides puudub klubijalgpalli toimimise majanduslik loogika, mistõttu peab jalgpalliliit neid asju ise tegema,
Lühikesest perspektiivist rääkides, siis peame vältima selliseid olukordi, kus praegu oleme, mida on aga kuradima raske teha. Ei oleks pidanud olema väga palju asju teisiti, et mäng Saksamaaga lõppenuks 0:3 või 0:4, mis tähendaks hoopis teistsugust olukorda. Siis poleks mõistetud treenerite otsust ametist tagasi astuda.
Võtame näiteks Tarmo Rüütli ametiaja, kui play-off'i jõudmisele järgnes kohutav aasta, eriti maavõistlustel näidatud mängupildi mõttes. Pidin mängijatele päris mitme kohtumise järel pidama päris pahade sõnumitega kõnesid. Kahjuks toimub jalgpallitegevus avalikkuse silme all ja avalikkus annab kogu aeg hinnanguid, mistõttu ei saa professionaalid teha otsuseid ainult selle põhjal, mida nad näevad," sõnas Pohlak.
Mis puudutab seda kurikuulsat Flora süsteemi (mida pole tegelikkuses juba ammu) siis pane ennast potentsiaalika noore mängija putsadesse. Oletame, et sa oled N klubi noor ja tunned, et oled võimeline sammu edasi, sest oma klubis lihtsalt puudub edasiarenguks vajalik tase. Väiksemates klubides see paraku nii tihti on. Kuhu sa vaatad? Kas Kaljusse või Levadiasse, kus Eesti omagi noored peale ei saa, või Florasse, kes vähemalt annab võimaluse just Eesti noortele?
Mitte keegi ei keela näiteks Kaljul või Levadial pakkuda lepingut Eesti noortele, millegi pärast teevad nad seda aga väga pika hambaga. Keegi ei keela neil ka tegeleda noortega, st ise neid endale kasvatada, aga miks sealt siis ei tule? Mõni erand välja arvatud. Sest kogu meie klubide (sh. tegelikult ka Flora) noortetöö on klubidele juskui kohustus, mitte missioon. Ega sinna eriti ei panustata. Senikaua kuni klubide äriplaan on võimalikult palju lapsi (võimalikult suur tulu) ja võimalikult vähe tööd nendega (kokkuhoid personalikuludelt maksimaalne) ei saa ka meie koondis omale piisavalt tasemel mängijaid.
Need "meetmed" millest Pohlak koguaeg räägib, need ei jõua ka paljudele kohale. Üks neist on näiteks see, et EJL on hakanud ise omale mängijaid ette valmistama. Ühte poiste gruppi treenitakse põhjalikult, "no nagu välismaal". Eriti pööratakse seal rõhku füüsilise vastupidavuse ja üldise tugevuse arendamise peale, mis on ka tihti saanud meile saatuslikuks, sest harjumatult kõrge ja intensiivne mängutempo ja jõuline mäng võtab ikka lõpuks läbi. Vilts füüsis on ka ju vigastuste üks põhipõhjuseid. Ja just selle füüsilise poolega meil klubides tegelikult üldse ei tegeleta. Paar planku nädalas ei ole see. Jah, meie poisid teevad umbes poole vähem trenni kui nende eakaaslased välismaa akadeemiates. Mul on tunne, et meil treenitakse klubides jalgpalli ikka veel intensiivsusega, mis oli mujal maailmas 10-15 aastat tagasi. Eks sealt see vahe tulebki, sest teatud vanuseni on Eesti poisid välismaa omadega täiesti võrdsed, aga kusagil alates 13-14 lähevad teised meie omadel eest ära, sest meie jääme ikka niimoodi edasi treenima nagu on olnud, aga neil seal tehakse samm edasi. Vähemalt selline tunne on mulle jäänud.
Kui vaadata nt mõne Pulleritsu või kellegi teise jalgpallivaenuliku sõnu, kõlab sealt läbi, et Eesti on meeletult panustanud jalgpalli, aga tulemusi pole. “Kõik need väljakud...” jne jutt, aga see ju tegelt näitab, et ejl teeb head tööd, ent klubid ei suuda ära kasutada ja tegelevad pearaha võtmisega. Lõpetagem ära!
Aga forsseeritud mehanismidest ja dünaamilistest protsessidest hakatakse rääkima iga järgmise kriisi ajal.
Hea juht on see, kes oskab kriisi ennetada. Keskpärane juht oskab kriisist välja tulla. Ja mitte nii keskpärane juht elab kriisist kriisini, süüdistab, vabandab jne.
Üks välistreener tõi Eesti jalgpalli klubide treeningute kohta võrdluse - mujal Euroopas harjutati nii 40 aastat tagasi.
samal ajal räägiti ka siis, et ainult flora kasvatab meil mängijaid, teised on lollid ja ei oska midagi.
