Pohlak: jalgpalluri amet on üle Euroopa üks atraktiivsemaid töökohti (1)
Teisipäeval esmakordselt peetud ajakirja Jalka konverentsi teises pooles kõneles Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak sellest, miks alaliit näeb pikemas plaanis jalgpalli kui kutseõppe üht vormi ning maailma kõige suuremat positiivset haridussüsteemi.
- Vaata Liisi Troska galeriid konverentsist siit või uudise alt!
- Jalka konverentsil tutvustati vastust Pulleritsu piinavale küsimusele
Üks olulisemaid võimalusi seda kõike ära kasutada avaneb Pohlaku sõnul televisiooni kaudu, mille abil jalgpall saab suunata maailma sinna, kuhu liikumist peab ise õigeks ja vajalikuks. "Samuti annab see võimaluse võtta laiemat vastutust maailma ees, kaasata lisaks kommertstasandile ka kõike seda, kuidas on maailma arengule kasulikum ja parem. Täna on mõnes mõttes hoopis oluline aeglustada igasugust arengut, sest areng pole tänasel päeval enam positiivse tähendusega, vaid kriitiline," tõdes Pohlak.
Ta märkis, et jalgpalluri amet on Euroopa üks kõige atraktiivsemaid töökohti. "Kui riik katab Eesti jalgpallihallidega, ei tee ta midagi muud kui annab Eesti noortele eelduse ja võimaluse kandideerida nendele töökohtadele. Sama kehtib mõistagi ka teiste pallimängude kohta," märkis Pohlak, tuues välja, et jalgpallis tööd saavad mängijad, kohtunikud ja treenerid ning alaliidu ja klubide ametnikud moodustavad tänaseks juba märkimisväärse tööhõivevaldkonna.
"Eesmärk on jõuda selleni, et jalgpall oleks võimalik ära kirjeldada ja saaks riigipoolse tunnustuse kui kindel kutseõppe valdkond," sõnas Pohlak. Tema sõnul on võimalik seeläbi võrdsustada olukord teatud mõttes kutsekoolide loomisega, ehkki diplomi saab jalgpallur lepingu näol ning õigupoolest on võimalik tema õppetööle täielikku hinnangut anda mitte kooli uksest välja astumise ehk esimese lepingu teenimise hetkel, vaid alles karjääri lõpetades.
Kõrge jalgpallikultuuriga riikides tegutsevad paljude klubide juures jalgpalliakadeemiad, Eesti alles liigub tasapisi selliste asutuste loomise suunas. "Praeguses reaalsuses on mitmed klubid omavalitsusega suhtluses selle nurga alt, et nad tahaksid saada spordikoolidega sarnast staatust. EJL on käivitanud ja käivitab mehhanisme, mis aitab parandada sel eesmärgil klubide kui õppeasutuste võimekust," täpsustas Pohlak.
Ajalehe Äripäev arvamustoimetuse juhataja ja Eesti koondise pöidlahoidja Neeme Korv kõneles oma ettekandes "Sinised päevad mu elus" põhjustest, miks ta kannab igal Eesti koondise mängupäeval koondise sinist särki sõltumata sellest, kas kohtumine toimub Tallinnas, Pärnus, Amsterdamis või Uus-Kaledoonias. Korv selgitas, et tema jalgpalliarmastuse juured ulatuvad Hollandisse, kus see mäng on kõikehõlmavalt kogu perekonna jaoks elu lahutamatu osa ning isegi sõbra ema jätab köögis toimetamise pooleli, et vaadata telerist kõrgliiga viimase vooru kokkuvõtvat saadet.
Viiele ettekandele järgnes vestlusring teemal "Jalgpall ja tehnoloogia". Arutlesid Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituudi ja Haridusinnovatsiooni keskuse teadur Grete Arro, Tallinna Ülikooli ning Loodus- ja terviseteaduste instituudi professor Kristjan Port ja Eesti Jalgpalliajakirjanike Klubisse kuuluv ajaloolaseharidusega telereporter Tarmo Tiisler, vestlusringi juhtis Tartu ülikooli doktorant ja Tallinna ülikooli kirjandusdidaktika lektor Joosep Susi.
Algsest teemast kohati üsna kaugele kandunud, ent sellest hoolimata mitmeid põnevaid punkte puudutanud arutelu kokkuvõttes jäi kõlama mitu küsimust, millele vastuse leidmine sõltub ennekõike igaühest endast. Kuidas õppida? Kui palju on mõtet lähtuda intuitsioonist ja kui palju valdkonna kohta kogutud andmetest? Millal tekib oht, et mängust saab töö? Kas robotitel on tõesti lootust ühel päeval lihast ja luust jalgpallureid võita ja kui ei, siis miks?
Jalka konverentsi on võimalik järelvaadata jalgpalliliidu Facebooki-lehel:
