Pohlak: vabaloos karikas on end õigustanud (3)

Paide Linnameeskond sõitis Rahvaliiga meeskonnast JK Raudteetöölised üle koguni 31:0. Foto: JK Raudteetööliste Facebook

Eesti Jalgpalli Liidu presidendi Aivar Pohlaku sõnul ei ole karikavõistluste avaringis nähtavad hiiglasuured skoorid Premium liiga ja Rahvaliiga tiimide mängudes murekohaks ning vabaloosist loobumise peale hetkel ei mõelda.
  • NB! Lugejatel on võimalus ka omapoolseid ideid küsimusteks välja pakkuda, saates kirja aadressil raul@soccernet.ee.

Karikavõistluste avaringis ületasid isegi välismeedia uudiskünnise tulemused, kus Premium liiga meeskonnad loputasid Rahvaliiga võistkondi üle 30-väravaliste saunadega. Kas vabaloos karikavõistlustel on ennast õigustanud, kui loosirattasse kuuluvad ka Rahvaliiga meeskonnad, kelle jaoks on karikamäng tippmeeskonnaga võib-olla üldse üks vähestest mängudest aastas, mis toimub täismõõdus väljakul ja 11 mängijaga platsil? Kas EJL on kaalunud ka näiteks Rahvaliiga meeskondadele eraldi eelringide korraldamist?

Karikavõistluste vaba loosi formaat on aasta-aastalt toonud võistlusele juurde üha uusi võistkondi ja Rahvaliigast karikamängudele tulijate arv on tõusnud sealjuures kõige rohkem. Mis tähendab, et karikavõistluste formaat on ennast õigustanud. Kusjuures enne loosi soovivad nõrgemad klubid tavaliselt vastaseks endasugust – selleks, et pidada maha tõsine sportlik lahing – või siis tippvõistkonda – selleks, et pääseda mängima tuntud staadionile tuntud vastasega või et tuntud vastane tuleks nende koju külla, ja saada kogeda, mida tippjalgpall tähendab. Sellest lähtuvalt ei tundu Rahvaliiga võistkondadele eraldi eelringi korraldamine hea mõte, sest karikavõistlused on nende jaoks ainus võimalus osaleda tippudega samal turniiril, olla samas loosirattas ja samastuda läbi selle. Lisaks ei ole paljudel Rahvaliiga võistkondadel täismõõtmetega jalgpalliväljakut, aga osaledes suures loosis on neil võimalus loobuda koduväljakueelisest ja liidul vältida selliste võistkondade kokkuloosimist lihtsate reeglitega.

Kõik protsessid vajavad aega – kümmekond aastat tagasi võitis FC Flora karikavõistluste 1/8-finaalis kolmandal liigatasemel mänginud Sörve JK-d 24:0, kusjuures minu mälu järele oli Sõrve tollel aastal oma liigas tugevamate hulgas, ja Meistriliiga ja Esiliiga omavahelised mängud läksid enamasti kahekohalise lõpptulemuseni, mis tähendab, et kindlasti muutuvad ka tippklubide ja Rahvaliiga võistkondade vastasseisud ajaga mingil määral tasavägisemaks.

Pärnu JK jaoks on naiste meistriliigas ülisuured võidud igapäevased – näiteks sel hooajal on neil kaheksast mängust kirjas kaheksa võitu väravate vahega 69:1. Meistriliigas kaotasid pärnakad viimati mängu 2012. aasta sügisel. Kas on mõeldud selle peale, et Pärnu võiks liituda mõne lähiriigi tugevama liigaga (näiteks Soome liigaga)?

REKLAAM

Ma ei oska öelda, kas selline liitumine oleks võimalik – pigem mitte, sest Soomes on oma liigasüsteem ja nende klubid ei pruugi olla huvitatud kuluka välisreisi tekkimisest ja ka Pärnu JK jaoks tähendaks see igal teisel nädalal välisreisi koos sellest tulenevate kohustustega.

Samas vaataksin asjale teise nurga alt – meie eesmärk peab olema ikkagi terve naiste jalgpalli püramiidi ülesehitamine analoogsena meeste omale, aga on paratamatu ja loogiline, et üks käib sammu võrra teisest tagapool. Meeste jalgpallis on selline püramiid suures plaanis loodud ja järgmise sammuna keskendume praegu üle-eestilise U-17 Eliitliiga loomisele, kus litsentseeritavatele klubidele pakuksid konkurentsi tippjalgpalliga mitteseotud maakondade koondised ja mille üheks eesmärgiks on nende piirkondade klubide tippjalgpalli toomine ja teiseks konkurentsi ja valiku suurendamine eestlastest jalgpallurite jaoks ja hulgas. Oleme seadnud pikemaks eesmärgiks 30 kuni 40 võistkonnaga U-17 Eliitliiga ja täna on selle areng ajas üsna selgelt paigas. Järgmise sammuna võtame analoogse eesmärgi ka tüdrukute poole peal, alguses keskendume harrastajate aru jõulisele suurendamisele, seejärel noortetöö kvaliteedile – ütleme juba praegu välja, et eemärgiks on naiste jalgpalli saamine Eestis harrastatavuselt teiseks spordialaks meeste jalgpalli järel – ja varem või hiljem toob see kaasa ka naiste tippjalgpalli taseme ühtlustumise. Naiste liiga keskmine tase tõuseb mõistagi ka praegu, aga Pärnu teeb head tööd ja ei seisa paigal ja see on igas tähenduses positiivne, mõjudes motiveerija ja eeskujuna.

Samas vaadates naiste spordi üldist olukorda, ei ole nelja liigatasemega võistlussüsteem naiste jalgpallis – Expert Liiga, Esiliiga, II liiga ja Rahvaliiga – sugugi halb lähtepunkt edasisammumiseks.

Kommentaarid

REGISTREERITUD (0)
ANONÜÜMNE (3)

Registreeritud kasutajate kommentaare ei ole.

MUSTA MÕTISKLUSED
Kes kujundab ja täidab inforuumi jalgpallis?
PREMIUM LIIGA
MEISTRITE LIIGA TEISIPÄEV
Meistrite liiga on tagasi: kõik pilgud lasuvad Ronaldol ja tema kahel eksarmastusel
PÕNEV LUGEMINE
Sambavuti värskeimast  malandro st ja Real Madridi uudsest probleemist
EILE VÄLJAS
RISTNURK
VIIMASED PILDIGALERIID
REKLAAM
PREMIUM LIIGA
Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
33
23
10
0
105:31
79
2.
33
23
6
4
102:24
75
3.
32
22
8
2
102:29
74
4.
33
18
7
8
73:47
61
5.
33
13
7
13
58:71
46
6.
33
12
7
14
48:53
43
7.
33
7
5
21
31:92
26
8.
33
6
6
21
46:64
24
9.
33
5
3
25
31:104
18
10.
32
2
7
23
24:105
13
TEAD ROHKEM?

Aita Soccernet.ee kajastust paremaks muuta.

Saada uudisvihje uudised@soccernet.ee!

MENÜÜ
 
KESKKONNAD
FACEBOOK