Põnev liigahooaeg tühjade tribüünide ees (45)
Kahe meeskonna võrra laienenud meistriliiga tähendas klubidele eelnevaga võrreldes pikemat hooaega ja tihedamat mängudegraafikut. Võitluses kohtade pärast muutus eriliselt tähtsaks stabiilsus. Rohkem mänge vähese aja jooksul tingis selle, et iga märk alavormist jättis tabeliseisule raske jälje. Levadia oli ainuke võistkond, kes suutis TVMK vastu bilansi viigis hoida, Trans tegi võimsa hooaja lõpu, Flora korraliku alguse, kuid vaid TVMK näitas kevadest sügiseni regulaarselt häid esitusi, ning see tõi neile ka kauaoodatud tiitli.
Kui hooaja hakul kardeti seoses meeskondade arvu suurendamisega, et tabelis muutuvad käärid väga suureks, siis läks teisiti – Kuressaare ja Tammeka näitasid hambaid ning heitlesid koos Valgaga 7. koha pärast. Vaid Dünamo ei suutnud teistega sammu pidada, kuid kokkuvõttes esines siiski edukamalt, kui 2004. aasta hooaja viimane klubi Alutaguse Lootus. Tabeli esimeste ja keskmike jõudude vahekord jäi küll samale tasemele, kuid see-eest tekkis meeskondade vahel rohkem intriigi, mis oligi üks liigareformi peaeesmärke. Esimese, kolmanda ja viienda tabelirea saatus sai lõplikult selgeks alles paar-kolm vooru enne hooaja lõppu ning võitluses kohtadele 7.-9. käis pingeline punkt-punkti heitlus viimaste hetkedeni välja
Samuti andis liigareform tõuke meistriliiga geograafiliseks laienemiseks, kuna aitas tippseltskonda Kuressaare ning lõi eeldused Pärnu Vaprusele. Uuest hooajast saavadki pärnakad omadele esmakordselt pärast 2002. aastat taas meistriliigas kaasa elada. Näis, kas neil läheb edukamalt kui tollasel FC Pärnu Levadial, kes saavutas oma debüüthooajal 28-st mängust 8 punkti ning kukkus kohe kolinal alla tagasi.
Areng on kindlasti toimunud ka liigasüsteemi organiseerituses. Meistri- ja esiliigade kindlad mängudepäevad ja kellaajad on teinud nende jälgimise vutihuvilistele mugavamaks. Positiivne on seegi, et sel aastal moodustati kalender esimest korda loosi teel. Kõik see annab märku liigakorralduse professionaalsemaks muutumisest.
Värske õhuna on toonud siinsesse liigasse vaheldust Tartu Tammeka noor võistkond. Vastasest sõltumata alati ründavalt mängiv Tammeka on ilmselt suuresti just tänu sellele meelitanud oma kodumängudel tribüünidele rohkem publikut kui ei keegi teine. Tartlaste vutilembus on märkimisväärne, sest ka eelmisel hooajal oli seal nii meistri- kui esiliiga mängudel enim pealtvaatajaid. Jääb üle vaid loota, et samasugune kohalikul tasemel vaimustus leiab aset tuleval hooajal Pärnus ning miks mitte mujalgi.
Kokkuvõttes on aga publikunumbrite kasv kahe hooaja lõikes olnud pea olematu. Keskmiselt on sel aastal vaadanud meistriliiga kohtumisi 176 inimest, möödunud aastal oli selleks numbriks 174. Ilma Tammeka lisandumiseta oleks ilmselt tegemist koguni tagasiminekuga. Probleemid on aastast-aastasse samad: klubide suutmatus end müüa, kehvad vaatamistingimused, puuduvad teleülekanded, olematu reklaam jne. Liigataseme tõus üksi ei suuda garanteerida publikuhuvi ning see ei aita kuidagimoodi kaasa sponsorrahade sissevoolule.
Üheks suurimaks murelapseks oli sel hooajal aastat auahnete plaanidega alustanud, kuid mõne aja pärast alla andnud teine Tartu klubi Merkuur. Pea terve koosseisu jagu mängijaid välja laenanud klubi vabandus oli lihtsalt kurvastav – „Põhimõtteliselt pole Eestis vahet, kas lõpetad viienda, kuuenda või seitsmendana,“. Kuidas saab spordis üldse midagi seesugust väita? Aga jättes kõrvale eetilise aspekti, siis ometi ei näi võimalik, et taoline käik klubile kuidagimoodigi kasuks võiks tulla. Pigem kvalifitseerub see poolehoidjate petmise ja võimalike sponsorite eemale hirmutamise, kui raha kokkuhoidmisega.
Peale selle on Merkuuril olnud hooaja jooksul veel palju muid sekeldusi, mis ei nende endi ega Eesti jalgpalli mainele kindlasti kasuks ei ole tulnud. Mitmete rikkumiste eest saadud trahvide ja eemaldatud mängija kasutamise eest tühistatud tulemuse kõrval on suurimaks skandaaliks olnud Merkuuri väidetav sohimäng JK Dünamo vastu. Kõige selle taustal ei ole just kuigi imekspandav, et klubi direktor Vladimir Karev on hooaja lõpu eel tõdenud, et „kujunenud olukorras on sponsorite hoidmine ja leidmine raske, kui mitte võimatu“.
Ka 2005. aasta ei möödunud ilma suure skandaalita. Konflikte justkui magnetina külge tõmbav Aivar Pohlak on pöördunud tülli jalgpalliliidu presidendi Indrek Kannikuga, ning asi kulmineerus sellega, et kumbki pool loopis teise pihta avalikkuse ees ränki süüdistusi. Laskumata tüli sisusse, on selge, et tegemist on järjekordse tugeva hoobiga Eesti jalgpalli maine pihta. Ning samuti on selge see, et EJL-is on taas oodata uusi tuuli, mille suuna ja tugevuse üle saab praegu vaid spekuleerida. Millised saavad olema muutused EJL-i juhtimises ning kuidas see kohalikku jalgpalli mõjutama hakkab, peab näitama aeg.
Kokkuvõtvalt tahaks siiski lõpetada positiivses toonis - möödunud liigahooaeg oli sportlikus mõistes üks viimaste aastate huvitavamaid üldse. TVMK tuli esimest korda meistriks, Trans murdis end rohkem kui 10-aastase vaheaja järel taas esikolmikusse ning Flora jäi esimest korda pärast 1992. aastat medalita. Põnevust ja intriigi jagus seejuures kuni viimaste voorudeni – Eesti liigajalgpall väärib rohkem publikut.
Nägemiseni järgmisel hooajal staadionil!
Päris kõva lahing peaks tulema
mõlemad on ju pärnu parimad
vutt ei ole selleks aastaks veel kadunud
Pärnu Pataljoni JK- Vaprus Pärnu
Nii et, Jalgpallijuhid, tegutsege!
oletame, et oleks Baltiliiga ja igal mängul oleks kullahind (2 ringiline turniir, mitte nagu Eestis- 4x hooajal = mõttetu) ja võitjale oleks võimas auhind, siis tekiks ka huvi. Tekiks konkurents eri riikide meeskondade vahel ja mängijad saavad rohkem kogemusi.
Euro tipp klubid käivad pidevalt kolmapäeviti euroliigades mängimas. Samal ajal võiks ju olla lisaks Balti karikas, kus kolme riigi parimad klubid omavahel selgitaksid välja mingi Balti karika omaniku. Meie poisid saaksid siis ka veidi rohkem praktikat ja ei pea tegema mingeid Eesti koondise ja FC Kose vahelisi sõpruskohtumisi.
Kui neid keskmikke senisest rohkem, siis vähemalt (nemde vahel) ka konkurents kohtadele suurem. Ning nagu käesolevgi hooaeg näitas - ka esineliku meeskonnad võivad tagunise poole meeskondadega hädas olla...
Ning kui meeskonnad kohtuvad omavahel ainult 2 korda, siis seda suuremat tähtsust iga mäng omab - kord kaotatut pole enam võimalik tasa teha.
Ning teleülekanded peavad tulema.
Tuleb mängusüsteem välja mõelda ja usun, et ka sponsoreid on rohkem, kui ainult Eestikatel.
Näiteks võiks igast riigist osaleda kolm parimat klubi,kokku seega 9 meeskonda.Omavahel mängitaks nii kodus kui võõrsil, kusjuures enda riigi meeskondadega eraldi ei mängita,arvesse läheks koduses liigas peetud mängud.Seega lisanduks vaid 12 mängu, mille peaks saama kalendrisse ära mahutada küll.Samas kukuks 12 korraliku tasemega mängu nii TVMKle,Levadiale kui Transile väga ära.
Vaevalt v'ähemalt esialgu mingit suurt publikuhuvi oleks aga asja point olekski selles,et häid mänge juurde saada.
aga kas ETV võtaks selle enda peale?? ega nemad ei saa kah ainult vuti näidata!! kuigi tegelt nad näitavad juu korvpalli liiga mänge kah juu...
nad võiks kas või ühe põnevus mängu näidata ühe vooru ajal...
aga Balti liiga mõtte oli juu vahe pial! või ei olnud? aga jalgpalliliit vusserdas midagi ära, kas ei olnud nii...:P
Loomulikult langeksid kehvemad iga hooaja lõpus Balti liigast välja ja parimad kohalike liigade satsid tõuseks asemele. Nagu praegu Meistriliiga ja Esiliiga vahel. Ja publikuhuvi nappuse pärast ei maksaks eriti muretseda - kindlasti ei saaks see olla VÄIKSEM kui praeguses Meistriliigas. Nii et proovida ju võiks?
Ainus asi, millele tähelepanu juhiksin on see, et kuigi keskmine publikuarv ei ole tõusnud õieti, siis mänge on ju 8 rohkem ja seega tegelikult käis jalgpalli vaatams rohkem inimesi kui mullu.
ühed mängivad balti liigat ja teised koduliigat???Euroopast tuleb raha,aga mida baltiliigast?
Aga korvpallis on põhjus võibolla selles, et minu mäletamist mööda saadi koduseks liigaks läbi väga suure häda 7 meeskonda kokku.
Milleks on vaja balti liigat? Et publikuhuvi tõsta? Publikuhuvi on esimesed kolm mängu suured. Pärast seda on samasugune nagu praegu.
Et mängude taset tõsta? Ma arvan, et mitte flora süsteemi klubid lähevad järgmine aasta nagunii tugevamaks ja tase ühtlustub veelgi enam. Sõltub ainult florast millised vangerdused tehakse ja millise koosseisuga valga ja tulevik järgmine aasta mängivad
Kuidas siis kossu ja võrgumehed on oma liiga käima lükanud?
Kui mujal sellist liigat pole, siis loome pretsedendi, pioneer ja esimene pole ju keelatud olla!
Milleks on vaja balti liigat? Et publikuhuvi tõsta? Publikuhuvi on esimesed kolm mängu suured. Pärast seda on samasugune nagu praegu.
Et mängude taset tõsta? Ma arvan, et mitte flora süsteemi klubid lähevad järgmine aasta nagunii tugevamaks ja tase ühtlustub veelgi enam. Sõltub ainult florast millised vangerdused tehakse ja millise koosseisuga valga ja tulevik järgmine aasta mängivad
Ega siis need 3-4 mansat pea Eesti liigat mängima!
Ühe võimalusena võib Eesti liiga olla ka 2e ringiline. Kindlasti on teisigi võimalusi. Kõik on nö tehnika küsimus. Ja nende lahendamiseks ongi jalgp liit ja juhtkond ja liikmed. Neil on kõrvade vahel ajud...
Midagi uut tuleb ju välja mõelda ja ka käima lükata!
On sul etemaid ettepanekuid? Valgusta ka teisi.
No palju õnne kus on ideed alles inimestel. Asi toimub mängud on tasavägised, kõik on olemas, milleks seda balti liigat vaja on?
Arvan, et ükskord LIIGA tekib nii või naa!
Järgmisel võiks lisada TELEÜLEKANDED.
Usun, et perspektiivis võiks olla ka uus liiga. Nimetatagu seda kasvõi BALTI JALGPALLILIIGAKS.
Kindlasti on Eestis 3-4 meeskonda, kes esineksid LIIGAS tulemuslikult.