Pool luupi peale | Vihmaballett sai enneaegse lõpu, aga millal teine vaatus tuleb? (1)
Kuidas mängida jalgpalli, kui pole võimalik mängida jalgpalli? FCI Levadia ja Narva Trans tulid Premium liiga 27. voorus küll platsile heas usus, et parim selgub 90 minuti jooksul, aga nii ei läinud, sest tunnike enne avavilet avanenud taevaluugid ei kavatsenudki enam sulguda. Nii tuli mäng teise poolaja alguses katkestada ja millal täpselt sellega edasi saab minna, polegi veel teada.
Esimese paarikümne minuti jagu meenutas väljakul toimunu veel jalgpalli, ehkki võimalusi nappis mõlemal. Alles 18. minutil suutis Richie Musaba nurgalöögi järgne pealöök sundida Aleksei Matrossovi esimesele olulisele tõrjele.
Algul visalt kaitses püsinud Trans sai rünnakul indu Frank Liivaku ebaõnnestunud tagasisöödust, mis viis Pierre Kabore väravavahiga silmitsi, kuid Karl Andre Vallner tuli hästi vastu ja tõrjus. Järgnenud nurgalööki pääses Vallnerit võimsa hüppega ennetades peaga suunama Sergo Kuhhianidze, aga seekord oli päästja rolllis Rasmus Peetson, kes blokeeris palli väravajoonelt.
Levadia järgmine šanss lasi end oodata, kuniks 36. minutil pääses paremalt jooksu Ioan Yakovlev ja Musaba sirutas end väravaesisel pallini. Matrossov oli siiski taas ülesannete kõrgusel ja lükkas madala löögi posti kõrvalt mööda. Veidi enne 45 minuti täistiksumist jõudis pall järjekordse nurgalöögi tulemusena Peetsonile, kelle maapõrkest löök oli nii ohtlik, et Matrossov suutis selle taas hädavaevu postipõrke kaudu üle otsajoone ajada.
Pausile mindi seega väravateta ja sealt naastes selgus kiirelt, et jalgpallist polnud enam juttugi. Vaid neljaminutilise mängu järel, millest tubli kaks läks mängijate omavahelise kraaklemise peale, lasi peakohtunik Joonas Jaanovits keskväljal vilet, korjas palli kätte ja juhatas meeskonnad tagasi riietusruumidesse.
Soccernet.ee tegi poolikuks jäänud mängu osas järgmised tähelepanekud:
1. Kas peakohtuniku Joonas Jaanovitsi otsus oli õige?
Lühidalt: jah, kindlasti. Libastumised ja söödukiiruse ekslikud hindamised käivad märja platsi juurde, aga juba avapoolajal võis näha tragikoomilisi episoode, kui Deniss Poljakov pärast kukkumist istmikul mitmemeetrise liu lasi, endalgi üllatunud ilme näol, või Šalva Burjanadzel auti visates libe pall näppude vahelt kaduma läks. Vaheajapausilt naasmise järel etendati aga varupinkide ees laiunud lombis otsekohe lühikava, mis meenutas rohkem "Luikede järve" keset veepilve kui jalgpallimängu.
Kuid teise poolaja algus viitas kohe juba ka sellele, et mäng võib minna mõlema poole jaoks ohtlikuks. Avapoolaja lõpus oli Transi ründaja Sergo Kuhhianidze pärast kaotatud kehavõitlust Frank Liivakuga hirmsa kolina saatel reklaamtahvlitesse lennanud, kuid õnnekombel terveks jäänud. Nüüd trügis Kabore väljakuäärsele kiviparketile samamoodi pikali Michael Schjönning-Larseni ja vähe jäi puudu, et Eesti koondislane oleks talle selle eest kättpidi kallale läinud.
Nii otsustaski Jaanovits mängule vähemalt ajutiselt joone alla tõmmata. Tõsi, väikese etteheitena oleks selleni võinud jõuda juba vaheajal uuesti väljakut inspekteerides, mitte loetud minutid pärast jätkamist. Samas muutus platsi seisukord tõesti iga minutiga aina kohutavamaks, sest kui riietusruumidesse minnes kannatas varumeeste pinkide ees veel söötu lükata ja pall isegi pisut põrkas seal, siis 15 minutit hiljem oli väljaku sellest osast saanud mülgas.
Jaanovits suunas meeskonnad riietusruumi ning tuli 15 minutit hiljem koos abikohtunike ja võistkondade esindajatega väljakut kontrollima. Kuna ilmselgelt polnud olukord muutunud paremaks, vaid märksa hullemaks, mindi esmalt tagasi riietusruumi ning võeti seejärel vastu otsus, et sel päeval enam mängida ei saa.
2. Kummale see kasuks tuli?
Esmapilgul näis, et Levadiale sobis mängu lõpetamine vägagi ja Transile üldse mitte. Ka siis, kui Jaanovits käis peatamise järel taas väljakut inspekteerimas, vestlesid temaga Transi liider Zakaria Beglarišvili ja klubi president Nikolai Burdakov, sellal kui Levadia huvi jätkamise osas näis leige.
Kõik see on igati loogiline, kui arvestada kahe meeskonna mängustiili ja jõudude vahekorda. Mida rohkem võitlust, seda paremini sobib see Transile; mida parem on väljak ja mida kiiremini pall seal liigub, seda mugavamalt tunneb end Levadia. Esimene kolmveerandtund umbes seda ka näitas, sest ohtlikke võimalusi oli ka külalistel ja märg plats pärssis selgelt rohkem Levadia üritusi oma mängu peale suruda.
Levadia saab ka mõelda, mismoodi lahendada probleemi paremkaitses. Et tavapäraselt seda kohta täitev Edgar Tur jäi seekord eemale, prooviti paremkaitsja kohal Frank Liivakut, kuid see lahendus ei toimunud. Liivak sai juba 22. minutil Kuhhianidze kohmaka maharebimise eest kollase kaardi, tegi veel ridamisi väikeseid vigu ning ka ühe äärmiselt suure prohmaka, kui andis äärelt lohaka tagasisöödu otse Kabore jalale.
Puhast paremkaitsjat Levadial pingilt tema asemele võtta polnud ja ehkki mängu jätkamisel on protokoll vastavalt reeglitele "lukus" ehk Turi ega kedagi muud sinna lisada ei saa, on Curro Torresel ja tema abilistel võimalik siiski nuputada, milliseid vangerdusi olemasolevate meeste abil sel positsioonil teha.
3. Mis nüüd edasi saab?
Premium liiga juhend ütleb katkestatud mängu kohta nii:
Üks olulisi võtmesõnu on siinkohal "üldjuhul", mis võimaldab paindlikkust. Kui näiteks 2019. aastal mängisidki Kuressaare ja Nõmme Kalju tormituulte tagajärjel pooleli jäänud mängu lõpuni järgmisel päeval, siis nüüd ei olnud pühapäeval realistlik meeskondi uuesti väljakule saata. Esiteks ei saanud olla kindel, et A. Le Coq Arena väljak on pühapäeva ennelõunaks mängukõlbulik - vihmasaju jätkumist lubati öötundideni.
Teiseks aga näitab kalender, et juba teisipäeval kell 17.30 ootab mõlemat meeskonda ees järgmine Premium liiga mäng - Levadia kohtub võõrsil Kuressaarega, Trans võõrustab Florat. Kuna omavahelist mängu jäi mängida veel peaaegu terve poolaja ehk 40 minuti jagu, polnuks kuidagi õiglane meeskondi homme uuesti murule kupatada. Nii otsustatigi, et kohtumine peetakse lõpuni millalgi hiljem.
Millal täpselt, pole veel ametlikult paigas, aga pilk kalendrisse reedab, et liiga palju selleks valikuvõimalusi polegi. Hooaja viimane voor peetakse 9. novembril, sinnani jääva 11 nädala sisse peavad aga mahtuma nii kõik ülejäänud liigamängud -Levadial on neid pidada veel 10 ja Transil 11 -, oktoobrikuine koondiseaken - mitu Levadia mängijat on ülima tõenäosusega selle ajal hõivatud ehk mängimine on välistatud - ning karikavõistluste kaheksandikfinaalid, kuhu mõlemad meeskonnad on jõudnud.
Hooaja lõpu eel mängimine sisaldab ka riski, et ühel meeskonnal pole enam mängus midagi, teisel aga väga palju. Kui näiteks Levadia peaks olema meistritiitli selleks ajaks kindlustanud, aga Trans võitlema üleminekumängudelt pääsemise nimel (praeguse tabeliseisu juures vägagi reaalne võimalus), oleks tegu ebaõiglusega nii emma-kumma meeskonna kui ka nende konkurentide suhtes.
Seega - mida varem võimalus mängimiseks leitakse, seda parem. Kalendris paistab üks väheseid "auke" olevat oktoobri esimestel päevadel, kusjuures sel juhul oleks mõlema meeskonna järgmine mäng omavahel - 5. oktoobrile on plaanitud 31. vooru kohtumine Trans-Levadia. See vähendaks märkimisväärselt ka ohtu, et järele peetava pooliku mängu sündmused saaksid ebaõiglaselt mõjutada mis tahes teisi meeskondi.
4. Avapoolaja parim: Aleksei Matrossov
45 minuti jooksul tegi Matrossov vähemalt kolm tõrjet, mis hoidsid Transi mängus - esmalt lükkas ta üle lati Musaba pealöögi, sai siis käe ette sama mehe varbasirutusele ja suunas lõpuks posti kaudu raamidest mööda ka Peetsoni kavalalt ebamugava ürituse. Meistriklass!
5. Ilusaim žest: Levadia särgid
Kodumeeskond tuli riietusruumidest välja, vormi peale tõmmatud valge särk, kus kiideti Eesti rannakoondist, kes loobus eile mängust Valgevenega. Klubijuhi Viktor Levada rahvust arvestades polnud tunnustav žest tingimata just üllatuslik, aga seda sümpaatsem meeldetuletus, et mõni asi ulatub jalgpallist märksa kõrgemale ja kaugemale.
Protokoll:
14. septembril kell 19.00 A. Le Coq Arenal
Tallinna FCI Levadia - JK Narva Trans 0:0
Kohtumine katkestati vihmasaju tagajärjel mängukõlbmatuks muutunud väljaku tõttu 49. minutil.
Hoiatused: 22. Frank Liivak - 47. Pierre Landry Kabore
Mänguolud: +20, pilves vihmane ilm, muruväljak heas seisukorras
Pealtvaatajaid: 369
Peakohtunik: Joonas Jaanovits
Abikohtunikud: Aron Härsing, Riivo Stolts
Neljas kohtunik: Kristo Külljastinen
VAR: Martti Pukk
AVAR: Jaan Roos
Levadia: Karl Andre Vallner, Frank Liivak, Rasmus Peetson, Bourama Fomba, Michael Schjönning-Larsen, Mihkel Ainsalu, Alexandre Lopes Gomes, Ioan Yakovlev, Richie Musaba, Mark Oliver Roosnupp, Robert Kirss.
Varus: Oliver Ani, Moustapha Bah, Aleksandr Zakarljuka, Ken Kallaste, Brent Lepistu, Joao Pedro, Maksimilian Skvortsov, Henri Järvelaid, Maksim Gussev.
Trans: Aleksei Matrossov, Aleksandr Ivanjusin, Šalva Burjanadze, German Šlein, Artjom Škinjov, Eriks Santos, Deniss Poljakov, Pierre Landry Kabore, Zakaria Beglarišvili, Leonardo Rolon, Sergo Kuhhianidze.
Varus: Aleksandr Kraizmer, Kelsey Egwu, Taaniel Usta, Irie, Jegor Žuravljov, Kacper Lukasz Kopczak.
