Eesti jalgpallimeeskond kohtub 21. märtsil võõrsil Euroopa meistrivõistluste sõelmängude poolfinaalis Poolaga, kelle jaoks on olukord suur pettumus. Aasta tagasi mängiti MM-i 1/8-finaalis, aga tänavu saadi kolki Moldovalt ja Albaanialt ning jäädi valikgrupis kolmandaks. Miks on Poola enda standardite järgi korralikult mädas?

Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada 2022. aasta novembrist, kui Poola jalgpallikoondis asus teele Katari suunas. MM-finaalturniirile kvalifitseerumine on nõudlikul Poola jalgpalliskeenel küll ootuspärane tulemus, ent samas ikkagi saavutus, mida tunnustatakse. Kui MM-ile ei jõuta, on kõik pahasti. Kui jõutakse, väga hästi. Vahepealset varianti pole.

• Kindel: Eesti koondis mängib kevadel koha eest EM-finaalturniiril!
• Horvaatia jõudis läbi valiksarja EM-ile, seega Eesti kohtub play-off'is Poolaga
• Hein: peame ausalt endale otsa vaatama ja märtsiks välja mõtlema, kuhu ja kuidas areneda saame
• Mets: Eesti jalgpallis on ennegi tõuse ja mõõnasid olnud

Aasta eest olid seega asjad väga hästi ning tollest tõigast soovis poliitilist profiiti lõigata toonane peaminister Mateusz Morawiecki. MM-i eelsel kohtumisel koondisega andis ta lubaduse: kui esinete edukalt ehk pääsete alagrupist edasi, siis saab meeskond 50 miljonit zlotti ehk 11 miljonit eurot preemiat. See oli suur viga kahel põhjusel.

Esiteks andis Morawiecki lubaduse nii, et avalikkus sellest ei teadnud. Teiseks pöörasid Poola meeskonna mängijad tülli, et kuidas võimalik preemiaraha omavahel õiglaselt ära jagada – kas kõigi meeste vahel võrdselt või võtta arvesse ka panust ehk mänguminuteid MM-finaalturniiril.

Tüli auhinnaraha üle varjutas kiiduväärt tulemuse

Kui juhtus vältimatu ehk peaministri salajane lubadus lekkis, vallandus Poolas korralik pahameel, sest ilmnes, et rahvas polnud nõus jalgpallurite premeerimisega avalikest vahenditest. Pahameelt ei leevendanud ka edu MM-il – Poola viigistas Mehhikoga, alistas Saudi-Araabia ja kaotas Argentinale, ent jõudis C-alagrupist teisena 1/8-finaali.

Seal kohtuti Prantsusmaaga, kellele kaotati 1:3, kusjuures mängu oli. Prantsusmaa asus juhtima 44. minutil Olivier Giroud väravast, kuigi enne seda oli Poola jätnud kasutamata hiilgava kolmikvõimaluse. Kylian Mbappe 74. ja 90+1. minuti väravad rahustasid Prantsusmaa närvid, lõppseisu vormistas penaltist Lewandowski. Kaotus teeb alati haiget, aga häbisse Poola MM-il ei jäänud. Ikka vastupidi.

Mbappe made this amazing strike look so easy! 🚀😮‍💨#LetitFly with @qatarairways pic.twitter.com/2lfkQ9QugI — FIFA World Cup (@FIFAWorldCup) December 4, 2022

"Poola koondis pääses esimest korda pärast 1986. aastat MM-il 16 parema sekka, mis oli sportlikult väga suur õnnestumine, aga MM-i ajal ja järel räägiti sellest vähem kui boonustega seotud skandaalist. Kusjuures mängijad seda raha ei küsinud, vaid peaminister ise pakkus. Ja seejärel tekkisid ka meeskonna sees lahkhelid raha jagamise üle," selgitab Soccernet.ee-le olukorda Poola väljaande Przeglad Sportowy ajakirjanik Maciej Kaliszuk.

Koondise juhtmängijad ja toonane peatreener Czeslaw Michniewicz eitasid lahkhelisid, ent tänavu kevadel andis varuväravavaht Lukasz Skorupski intervjuu, kus rääkis vastupidist. Itaalia kõrgliigaklubi Bologna puurivahi sõnul oli preemiaraha jagamine tekitanud MM-il Poola mängijate vahel palju vaidlusi ja paksu verd.

Seebiooper jätkus septembris, kui Lewandowski nimetas Skorupski juttu valeks, mille peale viimane vigastusele viidates koondisekutsest loobus. Pinged tõusid ja 11 miljoni euro küsimus pole Poolas endiselt meelest läinud. Parim palsam haavadele oleks sportlik edu, aga seda pole Poola meeskond 2023. aastal samuti kogenud.

"Kui valikgrupivastased selgusid, valitses Poolas meeleolu, et see on lihtne kooslus ja koht EM-finaalturniiril kindel," meenutab Kaliszuk. Poola kuulus E-valikgruppi koos Albaania, Tšehhi, Moldova ja Fääri saartega.

MM-il kogetud sportlik edu polnud piisav, et Michniewicz ametisse jääks. Nimelt oli nii koondislastele kui ka Poola jalgpallipublikule vastumeelt tema kaitsest lähtuv mängustiil. Poolakatele meeldib nimelt ründav jalgpall. Seega öeldi Michniewiczi leping üles ja palgati uueks peatreeneriks Portugaliga 2016 Euroopa meistritiitli võitnud Fernando Santos.

Teeneka ja nimeka peatreeneriga pandi puusse. Esiteks ei kaasnenud Santosega ründavam mänguplaan ja teiseks ei tulnud ka tulemusi. Märtsis kaotati võõrsil Tšehhile 1:3 ja juunis võõrsil 2:0 eduseisust Moldovale 2:3. Septembris jäädi võõrsil 0:1 alla Albaaniale ning Santos sai sule sappa.

"Santose peatreeneriks määramine oli viga, sest ta ei suutnud luua mängijatega usalduslikke suhteid. Üheks põhjuseks oli keelebarjäär, sest Santos ei räägi inglise keelt ning pidi jalgpalluritega suhtlema läbi tõlgi," kirjeldab Kaliszuk põhjuseid, miks nimekas juhendaja ebaõnnestus.

Poolat juhendab Kostja särama pannud Probierz

Uueks peatreeneriks sai poolakas Michal Probierz, kes Eesti jalgpallisõpradele tuntud kui Bialystoki Jagiellonia juhendaja hooaegadel 2015-16 ja 2016-17 ehk ajal, kui selle meeskonna ridades säras Konstantin Vassiljev. Valiksarjas oli kõik endiselt Poola kätes. Pidamata oli kolm mängu – võõrsil Fääri saartega ning kodus Moldova ja Tšehhiga. Kolm võitu kindlustanuks edasipääsu.

Fääridest saadi võõrsil 2:0 jagu, aga kodus Moldovast mitte ning kui 17. novembril mängiti kodus 1:1 viiki tšehhidega, olidki märtsikuised sõelmängud tõsiasi. "Atmosfäär on nüüd palju parem kui Santose ajal. Näiteks nõudis Santos, et lõunasöögi järel peavad mängijad kaks tundi oma tubades puhkama. Säärased rangeid nõudmisi praegu enam pole," ütleb Kaliszuk.

✅ OFICJALNIE
Michał Probierz nowym selekcjonerem reprezentacji Polski! 🇵🇱
Konferencja LIVE o 12:00 na naszym kanale YouTube. https://t.co/Wy7TMHJv0I pic.twitter.com/MKSBv6EgaC — Łączy nas piłka (@LaczyNasPilka) September 20, 2023

Samas tulemused otseselt ei paranenud. 2:0 võidud Fääri saarte ja teisipäevases maavõistluses Läti üle ei varja ebaõnnestumisi valikmängudes Moldova ja Tšehhiga, mis tähendavad Poolale sõelmänge. Avalikkus ei näita praegu aga näpuga mitte uue peatreeneri Probierzi, vaid endiselt Santose tekitatud segaduse ja tülitsenud mängijate suunas.

Poola EM-valiksari nurjus praegu maailma edetabelis 157. kohal paiknevale Moldovale kaotatud punktide tõttu, mistõttu tajutakse oma surelikkust ka enne EM-i sõelmängude poolfinaali Eestiga. Samas Eesti kartmiseks Poolal põhjust pole. Klassilt ollakse ju Eestist üle ja mängitakse kodus. Tõsi, erinevalt Eestist tunneb Poola väga selgelt, et EM-ilt kõrvale jäämine oleks tohutu ebaõnnestumine.

* * *

Eesti jaoks on 21. märtsi poolfinaal Poolaga harukordne võimalus vaatamata sellele, et selja taha jääb igatpidi nurja läinud EM-valiksari. Koondise juhtmängijad märkisid pärast pühapäevast 0:2 kaotust Rootsile, et ette kaotatud pole ükski jalgpallikohtumine.

"Peame väga ausalt endale otsa vaatama, tegema vigade paranduse ja märtsiks välja mõtlema, kuhu ja kuidas areneda saame. Kui selline elu võimalus otsa vaatab, siis peame täiega peale minema. Tihti ei teki selliseid võimalusi," lausus väravavaht Karl Jakob Hein.

"Eesti jalgpallis on ennegi tõuse ja mõõnasid olnud. Stabiilsus ei ole meie väikeriigi jaoks iseloomustav sõna. Siin ei olegi midagi. Igale mõõnale järgneb tõus. Töötame selle nimel, et see tuleks võimalikult kiiresti," ütles Karol Mets ja lisass play-off'i kohta nii: "Kindlasti see väga motiveerib ja kõik peavad ühiselt aru saama, et see võib olla ainulaadne võimalus Eesti jalgpallis midagi suurt korda saata."