Kolm Premium liiga klubi otsustasid neile eraldatud rahasummat Esiliiga ja Esiliiga B klubidega mitte jagada.

15. novembril 2024 saatis ECA (Euroopa Jalgpalliklubide Liit) spordidirektor Diederik Dewaele Premium liiga klubidele e-kirja, milles informeeris neid solidaarsustoetuse rahaliste summade märgatavast tõusust (Eesti puhul 2,2 miljoni euroni) ning kinnitas raha eraldamist ja jagamist võrdsuse printsiibil kõrgliigaklubide vahel.

ECA ja UEFA andsid ühiselt mõista, et senised Eesti Jalgpalli Liidu poolt kehtestatud toetusprintsiibid, mille kohaselt Premium liiga klubide toetusi eristati nn. pearahapõhiselt ehk sõltuvalt klubis treenivate ja Eesti meistrivõistlustel osalevate laste arvust, ei ole edaspidi lubatud.

Lisaks jätsid ECA ja UEFA Premium liiga klubidele võimaluse ühiselt otsustada 2,2 miljonist eurost kuni 15% (ehk 330 000 euro) Esiliiga ja Esiliiga B klubidele eraldamise üle. Antud küsimuses toimus esmaspäeval, 3. märtsil koosolek Eesti Jalgpalli Liidu ja Premium liiga klubide ning Eesti Jalgpalli Liidu ja Esiliiga klubide vahel.

Eraldamiseks mõeldud otsus vajas 75% klubide ehk kaheksa Premium liiga klubi poolthäält. Kolm klubi - Nõmme Kalju, Paide Linnameeskond (kes veel jaanuaris kinnitas, et on eraldamise poolt) ja Tallinna Levadia - otsustasid selle vastu hääletada. Soccernet.ee uuris nende kolme klubi juhilt, miks nad olid antud küsimuses jagamise vastu, ning ühelt Esiliiga klubilt - Tartu Welcolt -, kuidas nende mätta otsast olukorda vaadatakse.

Miks antud raha kõrgliigaklubidele jagatakse?

"Raha on UEFA poolt mõeldud kõrgliigaklubidele kompensatsiooniks selle eest, et Euroopa liigades on blokeeritud teatud mängupäevad - Meistrite liiga puhul teisipäev ja kolmapäev, Euroopa liiga ja Konverentsiliiga puhul neljapäev -, mille ajal ei saa kohaliku liiga korraldaja mänge läbi viia, läbi selle teenida teletulu ning müüa neid edasi. Kuna Eestis ei müüda teleõiguseid, saavad klubid antud rea peale nulli.

See on selle meetme tagamaa. See raha pole kunagi mõeldud selleks, et jagada noortele, teha pearahasüsteeme või jagada Esiliigale ja Esiliiga B-le.

Varem oli alaliitudel võimalik ise valida, kuidas seda raha jagatakse. Aga see oli teatud kohtades väärkasutatud raha jagamine. Klubid tahtsid läbipaistvust ning seda, et nad saaksid oma eelarvesse planeerida nendele kuuluvat raha, mis varem oli võimatu. Näiteks Eestis pearahasüsteemi kaudu mina ei teadnud kunagi ette, kas ma saanud summa X, summa Y või midagi kolmandat, sest see selgus alles aasta lõpus. Väiksemates liigades tegi see elu raskeks.

UEFA võttis vastu otsuse, et teatud suurusega klubidest ülespoole on jagamise solidaarsusmeede võimalik, väiksematel klubidel, näiteks Eesti klubidel on võimalik jagada seda summat kuni 15%. See võib olla 1%, aga ei saa olla rohkem kui 15%.

See on kõrgliigaklubide raha. Seda saavad need klubid, kes ei mängi eurosarja põhiturniiril. Kui mõni Eesti klubi peaks sinna kvalifitseeruma, jaguneks antud summa kümne klubi asemel üheksaga võrdselt. Minu hinnangul on antud teemat paljudes kohtades valesti kajastatud," sõnas Kalju eestvedaja Kuno Tehva.

Kalju president Kuno Tehva: 3. märts on sellise otsuse tegemiseks selgelt liiga hilja

"Suurenenud toetussumma puhul oli oluline UEFA nõue, et klubid vastaksid nende litsentseerimisnõuetele. Eestis avaldati see info jalgpalliliidu poolt miskipärast väga hilja. Meie (Kalju), Paide, Levadia ja Harju avaldasime eelmise aasta lõpus liidule soovi, et UEFA ja ECA soovitusel tuleks seda teemat käsitleda esimesel võimalusel selleks, et klubid saaksid planeerida raha oma eelarvesse. Ja selleks ka, et kes ei vasta nendele nõuetele, need pingutaksid rohkem.

Paraku ei toimunud see arutelu siis, kui selle aeg oli. Kalju oli jagamise vastu seepärast, et kui märtsikuus oleme kõrgliigaklubidega võtnud eelarvelised kohustused ja me oleme juba kolmandas kuus, siis on väga keeruline hakata seda ümber mängima. See on üks pool. Teine pool on see, et kui meie oleme nii otsustanud, siis see ei tähenda, et teised ei võiks oma raha edasi kanda. Palun väga.

Meie seisukoht on see, et me arutaksime seda kõike hea meelega, me tahame ka, et Eesti jalgpallil läheks paremini ja me saame aru solidaarsuspõhimõtetest.

Hiljuti tekkis UEFA poolt uus nõue ehk netovara reegel. Me ei saa lasta oma netovara miinusesse, mis on paljude klubide jaoks tohutu probleem. Kalju on sellega palju tegelenud, Levadial oli vahepeal see miinus neli miljonit eurot. Kui panna juurde reaalne elu, siis need on need klubid, kes kujundavad Eesti jalgpalli suurt fooni Euroopas ja Eesti püramiidi tippu. Me vastutame miljonites ju. Kuna see reegel ütleb, et omanikud ei saa enam raha sisse panna, siis tuleb leida tulusid. Vastasel juhul ei saa need vägevad klubid litsentsi Euroopasse.

Islandil müüb teleõiguseid nii kohalik alaliit kui kõrgliiga. Meil pole see õnnestunud. Nüüd lõppeb praegune tsükkel ja 2026 algab uus. Tsükli ettevalmistamine müügiks võtab aega ligikaudu aasta, aga me oleme juba märtsis ja me pole teinud ühtegi sammu selleks, et meil oleks 2026. aastaks mingi plaan, mis suudaks klubidele tulu tuua.

Kui kõrgliigaklubi käib mingisuguse summa välja, et teisi toetada, siis tahaksime tunda end kaasatuna. Me tahaksime, et jalgpalliliit paneks samasuguse raha omalt poolt. Kui me annaksime selle 12 000 eurot, siis see ei muudaks Esiliiga klubide jaoks väga midagi, see ei tee neist tippklubi ega vii neid pankrotti. Me peaksime mõtlema, kuidas suurendada Esiliiga klubide eelarveid fundamentaalselt. Selleks peab olema dialoog, peab tekkima arusaam, kust kokku hoida, kust juurde panna - et tekiks suur pilt. Praegu see pilt väga selge ei ole, mispärast me ütlesime kolme klubiga välja, et see on väga halb juhtimise tava, kui me arutame eelarvelisi küsimusi.

Nii UEFA, FIFA kui ECA põhiline sõnum on see, et klubid on jalgpall ja juhtorganid aitavad klubidel toimida ning neil edukad olla. Alaliit peaks olema samasugune - alaliit ei ole jalgpall, vaid klubid, ja alaliit on nende teenistuses. Siin ei ole teie ja meie, vaid siin oleme meie kõik koos. Me peame koos mõtlema, koos tegutsema ja koos panustama. See ongi dialoogi koht, mida oleks vaja hetkel pidada," leidis Tehva.

Paide tegevjuht Jaanus Pruuli: Eesti Jalgpalli Liit võiks päriselt klubidega ühise laua taha tulla

"Me läksime koosolekule valmidusega ettepanekut toetada, kuid ka sooviga mõista, milline on jalgpalliliidu plaan juhul, kui see otsus vajalikku toetust ei leia. Selleks oleks olnud vajalik dialoog ja ka selline oli meie ettepanek enne koosolekut, mille osas edastasime mõned pidepunktid ette. Dialoogi kahjuks ei tulnud ja selle asemel oli kahjuks pareering alaliidu presidendi poolt. Kohati mindi isiklikuks ja inetuks, kasutades sõnu "demagoogia", "jälk" jne.

Selles valguses, kui oli näha, et jalgpalliliit ei soovinud mingisugust diskussiooni sel teemal Premium liiga klubidega, ei olnud meil ka palju võimalust muudmoodi hääletada. Mismoodi muul juhul üldse mõista, milline on see laiem vaade, kui klubid hääletavad selle raha jagamise vastu, millised on liidu mõtted ja võimalused. Seda võiks klubidega koos ju arutada, eriti olukorras, kus Welco ja Viimsi olid teinud väga hea ettepaneku tõsta Premium liiga osavõtumaksu. Mingil põhjusel jalgpalliliit eilsel koosolekul klubide arvamust ka selles osas ei küsinud.

Tegime eelnevalt ettepaneku, et jalgpalliliit esitaks selle hääletuse eel analüüsi - tuua võrdlusandmed, kui palju need summad moodustavad Premium liiga klubide eelarvest ja kui palju moodustaks jagatav raha Esiliiga ning Esiliiga B klubide eelarvest. Seda ei tulnud.

Minule tundus seal koosviibimisel olles ja hiljem seda analüüsides, jättes kõrvale igasuguse valimisvõitluse, et Aivaril ei olnudki soovi diskussiooni tekkimiseks, et klubidel oleks võimalus natuke laiemalt arvata nendest mehhanismidest.

Jalgpalliliit võiks päriselt ja avatult tulla klubidega ühise laua taha ja rääkida, millised on erinevad kulud, tulud, erinevad võimalused, milliste vahenditega erinevaid projekte toetatakse. Kas meil on vaja VAR-i peale kulutada üle miljoni euro, kui meil oleks võimalik teha seda või toda. Kas meil on vaja stipendiumiprogrammist toetada noori või annaks seda raha kasutada noortetreenerite peal," lõpetas Pruuli.

Levadia president Viktor Levada: miks me peaksime oma raha kellegagi jagama?

"Otsustasime nii, sest see on meie raha. Need on mõeldud Premium liiga klubidele. Meie, Kalju, Paide investeerime seda raha kõige rohkem. Kui jalgpalliliit tahab, et me seda raha kellegagi jagaksime, siis leidku ise see neile. Pole ju loogiline, et meie peaksime seda tegema.

Keegi järsku otsustas, et meie peaksime Esiliiga klubisid aitama. Hästi, kes seda otsustas, see võiks ka aidata," arvas Levada.

Welco tegevjuht Edgar Leht: Premium liiga kulude pool tuleks kriitilise pilguga üle vaadata

"Tegime Viimsiga ühispöördumise, kuidas seda olukorda lahendada. See sai jalgpalliliidu juhatusele saadetud paar nädalat tagasi. Arvame endiselt, et tegu on loogilise lahendusega. Liit oli Premium liiga klubidele tutvustanud meie ettepanekut, aga seda ei lastud arutelulauda, vaid oli juba varem maha tõmmatud.

Praegu on pall jalgpalliliidu käes. Olen Premium liiga klubidega nõus - see ei ole normaalne, et me arutame solidaarsustoetuste alla jagamist märtsikuus, kus meil hooaeg juba käib. Kui Premium liiga klubid oleksid vastu võtnud ühise otsuse, et nad jagavad seda raha alla poole, siis see oleks tähendanud seda, et nad oleksid enda eelarvest, mis oli valmis tehtud eelmise aasta lõpus, ära andnud mingi summa.

See on kehva kommunikeerimise ja juhtimise probleem, sest see sisend ja kõik need kohtumised selle teemaga seoses oleksid pidanud olema novembris või detsembris. Siis tuli see info ning klubidel olid veel eelarved avatud. Praegu olnuks kaks varianti - kas Premium liiga klubid oleksid läinud miinusesse, päästes Esiliiga klubid välja miinusest või vastupidi.

Jalgpalliliit sai aru, et nende ülesanne on mingisugune lahendus välja mõelda. Meie pakkumine on jätkuvalt laual. Meie variant oleks vaadata Premium liiga eelarvet, mille kulubaas on 2,6 miljonit eurot ja mille tulud on ca 450 000 eurot. Ehk kõrgliiga on 2,15 miljonit eurot miinuses. See on eelmise aasta info. Esiliiga kulud on 425 000 eurot ja tulud 125 000 eurot. Esiliigas on liikmemaks 4200 eurot (tuludest 30%) ning Premium liigal 5600 eurot (tuludest 10%) ehk vahe on vaid 1400 eurot. Pakkusime välja selle, et järgmisest hooajast tõstetaks Premium liiga klubide liikmemaksu.

Usun, et kui räägitakse, kui suured on Premium liiga kulud, siis saadavate hüvede baasil on need klubid suutelised ja valmis suuremat liikmemaksu tasuma. Siis ei oleks see enam UEFA solidaarsustoetus, vaid jalgpalliliidu makstav tasandustoetus.

Ma olen nõus, et kogu kulude pool vajaks laiemat arutelu, kuhu oleksid kaasatud klubid. Kõige lihtsam variant oleks panna seda raha ühest taskust teise, aga teine asi on kriitilise pilguga üle vaadata kulud - ülekanded, VAR jms. Kas need asjad ikka pädevad. Kui meil pole raha ja seepärast kannatavad klubid ning Premium liiga ja Esiliiga finantsvahe käriseb veelgi suuremaks, siis äkki tuleb enda vastu aus olla," rääkis Leht.