Rauno Sappinen kahest koondiseväravast: nende numbritega ma rahul ei ole (0)

Rauno Sappinen teab hästi, mida temalt oodatakse: väravaid! Foto: Gertrud Alatare

Eelmisel hooajal Hollandi esiliigas mänginud Eesti koondise ründaja Rauno Sappinen tegi suvel sammu edasi, kolides Sloveenia kõrgliigasse NK Domžale ridadesse, kus ootas juba ees koondisekaaslane Mattias Käit. Soccernet.ee-le antud intervjuus kõneles Sappinen muuhulgas nii ründajale vajaliku nahaalsuse leidmisest, keskkonnavahetusest, koondiseväravatest, netikommentaatoritest kui ka sellest, miks Hollandis jätkamisest asja ei saanud ja mis unistuse nimel ta iga päev tööd teeb.

Räägime kõigepealt kõige värskematest asjadest. Lõid pühapäevases liigamängus Mariborile kaks väravat, aga kumbagi suluseisu tõttu ei loetud. Vähemalt üks tundus küll väga ebaõiglane otsus?
Nii palju kui mina reeglitest tean, siis see värav oli määrustepärane. Pingi peal treenerid vaatasid videost üle ja läksid väga närvi, peatreener saadeti lausa platsi äärest minema. Ma ise olin ka väga närvis, võtsin kohe järgmisel rünnakul kollase kaardi. Sloveenia suurim klubi Maribor on vastas, mängime väga hästi, lööme värava ja siis selline asi – ajab ju närvi! Aga kohtunikud tunnistasid ise ka poolajal, et tegid vea. 

Sa oled mänguvälises suhtluses alati väga rahulik ja viisakas. Väljakul ... mitte alati. Kuidas sa ründajale vajaliku nahaalsuse või agressiivsuse enda seest õigel hetkel üles leiad?
Kui mul mängu eel adrenaliini ega väravanälga ülal poleks, oleks jama, jah. Kui oleksin sama rahulik nagu tavaelus, siis ei tuleks platsil asjad välja. Tuleb end osata end sellesse staadiumisse viia.

Kuidas sina viid? On sul selleks mingi rutiin?
Muusika kuulamine kindlasti, keskendumine. See tuleb juba soojenduse ajal. Klõps käib ära, see on aastatega nii kujunenud. Kui mäng saab läbi, hakkad vaikselt jälle maha rahunema.

REKLAAM

Oled sa selle kallal teadlikult ka tööd teinud?
Mingitel hetkedel küll, jah, kui see mul alati nii hästi ei õnnestunud. Siis püüdsin end teadlikumalt sinna seisundisse viia. Aga mida rohkem seda teinud oled, seda automaatsemalt see tuleb. Ründaja peab platsil ikkagi nahaalne olema.

Pääsesid Maribori vastu esimest korda algkoosseisu ja said mängida 62 minutit, lisaks eelnevas voorus teise poolaja ehk 45 minutit. Millised su esimesed muljed liigast nende minutite põhjal on? Sellised nagu ootasid?
Üldplaanis küll. Teadsin sinna minnes, et see on palju jõulisem kui Hollandi esiliiga. Mängutempo on ehk isegi nõks kiirem kui arvasin. Hollandis on võib-olla mängijad individuaalses plaanis veidi tehnilisemad.

Tundub, et oled kiiresti sisse elanud?
Jah, statistilises plaanis ei ole küll veel midagi tulnud, aga loodan, et see on vaid aja küsimus.

Domžale tabeliseis ei ole praegu üldse hea. Kuidas sellises olukorras uude klubisse minna on, eriti välismängijana? See staatus tähendab ju automaatselt, et sinult oodatakse kohe tegusid.
Olin seal vist 24 tundi olnud, kui kaotasime Celjele 3:5 ja tegime mängus väga palju rumalusi. Ise ma siis veel ei mänginud, aga see kõne, mille peatreener pärast mängu riietusruumis pidas ... ma ei ole nii emotsionaalset vist varem näinudki. Oli selline tore "tere tulemast" moment!

Aga treeningprotsessis ei ole närvilisust näha. Me ei ole rumalustega tegelema hakanud, töö käib nii nagu ikka. Üle-eelmises voorus mängisime tabeli esimese meeskonna Aluminijga, meie oleme küll tabelis viimased, aga nemad tulid ikka põhimõtteliselt bussi parkima. Kõik teavad, et Domžale on Sloveenias tippmeeskond, asjad ei ole lihtsalt praegu õnnestunud ja tulemused järgi tulnud. Usun, et on vaid aja küsimus, millal esimesed võidud kätte saame.

Kevadel, kui sa veel Den Boschis ridadesse kuulusid, rääkisid ühes usutluses soovist Hollandis jätkata. Miks nüüd ikkagi Sloveenia?
Kui Den Boschiga hooaeg läbi sai ... Seal olid presidendiga keerulised teemad. President oli grusiin (Kakhi Jordania, kelle isa Merab Jordania oli aastaid Gruusia jalgpalliliidu president ja hiljem Hollandi kõrgliigameeskonna Arnhemi Vitesse omanik – K. J. K.), kes tuli sinna eelmise hooaja alguses, kui minagi sinna läksin. Talle ei antud kohe litsentsi, see muudkui venis ja venis, kuni hooaja lõpus Hollandi Jalgpalli Liit ütles, et ta ei tohigi sinna presidendiks tulla.

See oli kogu klubile väga suur hoop, rahaliselt ja nii edasi. Neil on praegu väga rasked ajad, koosseis on õhuke ja selle taha minu jätkamine jäigi. Ideaalis olnuks see muidugi parim variant – tuttav keskkond ja ka väga hea meeskond. Play-off’is olime edasipääsule väga lähedal (põhiturniiri neljandana lõpetanud Den Bosch kaotas kohamängudes 89. minuti väravast Go Ahead Eaglesile – K. J. K.) ... Aga läks seekord niimoodi.

Hollandis alustasid hoogsalt nii Sappinen kui ka meeskond, ent hooaja teine pool läks nässu. Foto: Den Boschi Twitter

Mainisid ennist tuttavat keskkonda. Balkan ei ole ju tuttav keskkond?
Ei! Totaalselt teine. Aga õnneks on sisseelamine praegu hästi läinud, paljuski ka tänu Mattiasele. Ja kuna treeningprotsess on selline nagu mulle sobib, ei ole raskusi tekkinud. Suvel oli ka mõningaid muid variante, kuid need ei olnud minu mängijatüübile nii sobivad. Praegu olen igatahes väga rahul, et Domžale suguse variandi tekkimise kannatlikult ära jõudsime oodata.

Kolmeks hooajaks laenule – see on jalgpallis üpris omapärane tehing. Kas see, et ametlikult on tegu laenuga, üldse sinu jaoks midagi reaalselt mõjutab?
Tõesti, see võib huvitavalt kõlada, aga minu igapäevatööd see kuidagi ei muuda. Samas pole Domžale klubi, kus mul oleks eesmärk elu lõpuni mängida, ning ka nende huvi on mängijaid arendada ja müüa. Sel suvelgi tegid nad kolm-neli müüki. Ideaalmaailmas ma sinna kolmeks aastaks ei plaani jääda.

Vaatame korraks tagasi su eelmiste välisklubide ajale. Mis mälestused-kogemused on sul Belgiast, kus mänguaeg jäi väga napiks? Oli see ennekõike õppetund, kooliraha?
Kõike seda, just. Võib-olla lasevad inimesed end eksitada sõnast "esiliiga", aga ka seal oli väga-väga hea meeskond. Olin esimest korda välisklubis, sain sealt väga palju õppetunde, mis tulid Hollandi-ajal kasuks. Mingid olukorrad ei olnud minu jaoks enam uued.

Den Boschis alustasid väga hästi, kui lõid kaheksa esimese liigavooruga viis väravat. Pärast detsembrit sa aga enam jalga valgeks ei saanudki ja ka meeskond langes lõpuks neljandale kohale. Mis hooaja teises pooles juhtus?
Kohe alguses hakkas minema nii minul kui meeskonnal. Lihtsalt pärast talveperioodi otsustas treener hakata meeskonda uute täiendustega muutma, kuigi juhtisime tabelit nelja punktiga. Pärast neid muutusi kaotasime ühe mängu, teise ... ja ei saanudki enam järje peale. Nii meeskond kui ka väravate mõttes mina, ehkki ma ei mänginud kehvasti, pigem hästi. Mänguliselt asjad jooksid, värava ees mitte!

Koondisesärgis pole Sappinen veel suutnud võimeid lõplikult realiseerida. Foto: Brit Maria Tael

Eesti koondises on sul seni kirjas 21 mängu ja kaks väravat – Saint Kittsile ja Nevisele ning Maltale. Kuidas sa ise senist koondisekarjääri hindad?
Nende numbritega ma rahul ei ole. Selline konkreetne vastus!

Päris mitmel korral on juhtunud nii, et mängudest, kus pidanuks justkui avanema sinu võimalus, oled sa olnud sunnitud viimasel hetkel eemale jääma – näiteks Küprose-mängu eel haigestusid, Rootsi-mängu eel hakkas selg valu tegema. Kui palju need hetked on vaimu närinud?
Sõltub, mis nurga alt vaadata. Ptüi-ptüi-ptüi, aga siiamaani ei ole mul karjääri jooksul olnud suuri vigastusi. Olen neid hetki võtnud nii, et "halb õnn, üks mäng". Ma olen suhteliselt kiiresti asjadest ülesaaja. Tol hetkel, kui see juhtub, ajab muidugi närvi. Aga tuleb üle olla.

Eesti koondises on alati uusi väravalööjaid oodatud ja sina oled üks, kelles on seda nähtud. Tunnetad sa ise ka kuidagi, et sinu otsa juba vaadatakse?
Pigem tulevad vastavad soovid minu enda seest. Ma olen ründaja, minu ülesanne number üks on lüüa väravaid. Seni on tulnud vaid kaks. Aga ma teen selle nimel iga päev väga palju tööd, et see number varsti kasvaks.

Kui palju sa üldse sellele tähelepanu pöörad või sellega kokku puutud, mida kuskil netis kirjutatakse ja arvatakse?
Kivi all ma ei ela. Eesti on väike ja arvajaid on igasuguseid. Aga ma olin 17-aastane, kui hakkasin Flora esindusmeeskonnas mängima. Nüüd olen 23. Kui kuus aastat on juba igasuguseid asju arvatud ja räägitud, siis esiteks harjud ära, ausalt öeldes ei lähegi enam lõpuks korda.

Ja mingil hetkel tekib juba faas, et sul on inimesest kahju: mis su elus nii valesti on, et sa pead kogu aeg kritiseerima? Kuid eks kõik seegi käib asja juurde. Andku kuuma!

Oma asja ajades ei jää kritiseerijate kuulamiseks aega. Foto: Gertrud Alatare

Kes su eeskujud mängijana on?
Jälgin väga palju Manchester City mänge ja just Sergio Agüerot. Kuna me oleme suhteliselt sarnast tüüpi ründajad, on mul mõttekam vaadata teda kui Lukakut! (Naerab.) Ehkki – kui ma väike olin, meeldis mulle Drogba ... Aga mingil hetkel läks asi reaalsemaks. Nii et praegu kindlasti Agüero ja üldse kogu City mäng, kust on väga-väga palju õppida.

Reaalsuse ja unistuste teemal ka lõpetades – praegu oled jõudnud Sloveeniasse, aga pikaajaline siht on ikka Saksamaa, nagu oled ühes varasemas intervjuus öelnud?
Jah. See püsib. Saksamaa ja nende mängustiil on mulle lapsest saadik meeldinud. Ning näiteks meeskonnakaaslane Domžalest (poolkaitsja Adam Cerin – K. J. K.) läks just üleeile Nürnbergi, teise Bundesligasse. Tundub, et on võimalik! See on endiselt eesmärk, mille nimel ma iga päev tööd teen.

SEOTUD LOOD
Kommentaarid

Kommentaare ei ole.

Sisene
FANTASY NÕUAB VALIKUID
Fantasy nipinurk: suurima mängunädala ootuses on küsimärgid Sorga kohal
UUDISEID EESTIST JA ALBIONILT
LEVADIA - TRANS
Pool elu eksiilis veetnud Lord tuli valdusi üle vaatama
Kultuskangelane Nicklas Bendtner on tagasi kodus, kui liitus aasta lõpuni kehtiva lepingu alusel FC Kopenhaageniga. See on tema umbes täpselt neljas "viimane võimalus".
VÄLISMAA
EUROOPAST
JOSEPH SALISTE LUUBI ALL
Puperdava südamega Narva läinud Saliste võitles omale Transis välja kolme klubi pakkumised
Soccernet.ee avas oma TV-keskkonna
TOIMETAJA VALIK
RISTNURK
REKLAAM
VIIMASED PILDIGALERIID
Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FC Flora
28
22
3
3
76:18
69
2.
Tallinna FCI Levadia
29
20
4
5
87:25
64
3.
Paide Linnameeskond
29
19
5
5
66:23
62
4.
Nõmme Kalju FC
27
15
10
2
53:26
55
5.
Tartu JK Tammeka
29
10
6
13
42:47
36
6.
JK Narva Trans
29
9
9
11
47:44
36
7.
Viljandi JK Tulevik
28
5
7
16
29:54
22
8.
JK Tallinna Kalev
28
5
5
18
20:71
20
9.
FC Kuressaare
29
4
5
20
18:69
17
10.
Maardu Linnameeskond
28
4
4
20
23:84
16
REKLAAM
SILM PEALE!

Vaata siit saate "Silm peale!" viimast osa!

https://www.zone.ee/
OTSEÜLEKANDED

Soccernet.ee selle nädala otseülekanded:

SOCCERNETI FOORUM - FÄNNIDE KOHTUMISPAIK!

Räägi kaasa aktuaalsetel jalgpalliteemadel või muudel huvipakkuvatel teemadel! Külasta Soccernet.ee foorumit!

PREMIUM LIIGA TABEL
Tallinna FC Flora
69
Tallinna FCI Levadia
64
Paide Linnameeskond
62
Nõmme Kalju FC
55
Tartu JK Tammeka
36
JK Narva Trans
36
Viljandi JK Tulevik
22
JK Tallinna Kalev
20
FC Kuressaare
17
Maardu Linnameeskond
16
PREMIUM LIIGA SUVISED LIIKUMISED

Premium liigas aset leidnud üleminekuid ja nendega seotud kuulujutte saad vaadata SIIT.

MENÜÜ
 
KESKKONNAD
FACEBOOK