Rist nimega rahvusstaadion (21)

Foto: Brit Maria Tael

Eesti rahvusstaadioni A. Le Coq Arena valmimiseni on jäänud veidi enam kui aasta. Mis oli seni puudu ja miks tekkis olukord, kus staadioni ehitamist tuli õigustada? Ajakirja Jalka detsembrikuu number selgitas.

Kerime esmalt aega tagasi. Kui lugeda 2001. aasta ajalehti, vaatab sealt vastu hoopis teine maailm, kui aastal 2016 seda ette kujutada võiks. Napid nädalapäevad enne staadioni avamängu valatud betoon peab suure rahvamassi all vastu, kinnitab ehitaja.

"Kui laborist tulevad reedel positiivsed vastused, siis lubame laupäeval rahva peale," ütleb linnaametnik.

"Päev enne mängu on veel pooled toolid staadionile kruvimata, kuid see pole probleem," lausub abilinnapea.

"Piirded saavad paika ja allakukkumise ohtu pole," kinnitab järelevalveinsener.

Enne tahe, siis staadion

SL Õhtulehes seisid aga read: "Kiibitsejad kõhklevad ometi: paadunud optimist Pohlak tutvustab taas parimaid omadusi, rahvast ju vaja rahustada! "Olen veendunud: Eesti mängib Hollandi ja Iirimaaga Lillekülas, aga mitte kuskil mujal. Olen realist, näen iga päev, mis staadionil toimub," kostab jalgpallijuht rahulikult."

Edasine on ajalugu: Eesti võõrustas Lillekülas 2. juunil 2001 MM-valikmängus Hollandit, sealt hetkest alates on tegemist meie rahvusstaadioniga. Tahtmine nihutada tol ajal kehtinud piire ja teha suurt asja domineeris kõige muu üle. Unistusest sai reaalsus.

Foto: Kasper Elissaar

Sajandivahetus oli üldse unistamise ja suurte tegude aeg. Eurovisiooni lauluvõistluse finaaliks valmis Saku Suurhall, mille kohta toonased ajalehed ütlesid: milline raiskamine, 180 miljonit krooni maksev telesaade! 1999. aastaks toodi Eestisse murdmaasuusatamise MK-etapp, mille jaoks valmis Tehvandi staadion tegelikult alles aastaid hiljem – enne oli tahe, alles siis tuli infrastruktuur.

Kui eelmisel aastal tuli uudis, et valitsus otsustas toetada Eesti riigi ühe visiitkaardi, meie rahvusstaadioni projektijärgset lõpuni ehitamist, tabas seda teatud osast avalikust ruumist kriitika. Uskudes, et tegemist ei olnud pahatahtlikkuse, kadeduse või omakasupüüdlikkusega, ei jää muud võimalust kui see, et põhjuseks oli hoopis teadmatus. Parandame selle vea ja käime läbi kritiseerijate väited.

Millised olid etteheited?

Üks etteheide oli, et jalgpall on niigi saanud palju toetust. See ei pea paika. Näiteks 2010. aasta Eesti spordi kongressi materjalides on tabel selle kohta, kui palju raha saavad spordialaliidud avaliku sektori üleriigilistest allikatest ja Eesti olümpiakomiteelt. Harrastatuim spordiala jalgpall paikneb 15. kohal, eespool on kergejõustik, suusatamine, korvpall, võrkpall, sõudmine, judo, jalgrattasõit, ujumine, tennis, laskesuusatamine, maadlus, uisutamine, jahtklubide liit ja käsipall. EOK andmeil on Eesti kergejõustikuliit aastail 2002–2013 saanud avalikult sektorilt 8,8 miljonit eurot ja Eesti korvpalliliit üle viie miljoni euro rohkem kui jalgpalliliit. Need summad ei sisalda riigi ega omavalitsuste taristutoetusi. Seega ei saa jalgpall praeguse staadionitoetusega mingit eelist, see hoopis vähendab tema rahastuse vahet teistega.

Teiseks küsiti, kas riik peaks üldse toetama niisuguseid spordiobjekte. Tegelikult on see loomulik: olgu selleks Tehvandi keskus, Tondiraba hall või uus Haapsalu vehklemishall – kõik need on valminud riigi või omavalitsuse toel, nüüd on käes jalgpalli kord. Näiteid ka välismaalt: Soome riik ja Helsingi linn investeerisid äsja Helsingi olümpiastaadioni renoveerimisse 209 miljonit eurot, Leedus otsustas Kaunase linn ehitada 12 miljoni euro eest uue, 8000 inimest mahutava jalgpallistaadioni (siiani mängib Leedu koondis 5067 pealtvaatajat mahutaval ja vaevaliselt rahvusvahelistele nõuetele vastaval kunstmurukattega staadionil Vilniuses).

Foto: Hendrik Osula

Kolmas etteheide oli seotud tribüünide täitumisega. Mis mõtet on staadionit lõpuni ehitada, kui istekohtade arv on praegugi piisav? Siin on kolm nüanssi. Esmalt lihtne loogika, et pooleliolev objekt tuleb lõpuni ehitada, seda nii kasutajasõbralikkuse kui ka arhitektuurilise poole pealt. Teiseks ei saa me aga unustada, et jalgpall on Eesti ja maailma kõige harrastatum ja jälgitum spordiala, Eesti spordiregister annab harrastajate arvuks 19 888, maailmas on tegelejaid üle 300 miljoni. Eriti populaarne on jalgpall noorte hulgas, teisisõnu kasvab harrastajate hulk aasta-aastalt. Jalgpall on Eestis tulevikuala, mis tähendab ka publikuarvu kasvu. Kolmas nüanss on vale eeldus, et staadioni lõpuni ehitamine tähendab automaatselt, et igal võistlusel peab olema täismaja. Ei pea. Kui tihti näeme täismaja Tondirabas, Tehvandil, Saku Suurhallis või näiteks lauluväljakul?

Oli veel etteheiteid, neist üks toetuse eraldajatele: miks valiti just A. Le Coq Arena? Sarnane etteheide kõlas ka jalgpalliliidule: miks selle rahaga midagi muud ei tehta? Esmalt, A. Le Coq Arena on kogu riigi üks visiitkaarte, mida on külastanud kümned tuhanded turistid ja kust igal aastal tehakse sadade miljonite televaatajateni jõudvaid otseülekandeid. Tegemist on kohaga, kus on viibinud tuhandeid ajakirjanikke paljudest riikidest üle maailma. Teine pool on konkreetne üritus: UEFA superkarika finaal Eesti riigi 100. sünnipäeval. Tegu on rahvusvahelise suursündmusega, mis jõuab ligi 50 miljoni televaatajani ja toob Eestisse umbes 10 000 väliskülalist. Isegi puht pragmaatiliselt – jättes kõrvale turundusväärtuse – toob selline arv turiste staadionisse investeeritud raha Eestile tagasi, kuigi see ei saa olla omaette eesmärk.

Mugav, aga ääretult ebaõiglane on loopida etteheiteid, nagu oleks staadioniehitust ümbritsenud segased rahaasjad. Mitte midagi segast ei ole. Jalgpallirahvas on rahvusstaadionit seni arendanud oma jõududega – jah, rohkem kui kümnend tagasi ostis riik staadionis osaluse, kuid mõned aastad hiljem müüs selle sama hinnaga tagasi. Ühele mittetulundusühingule ei ole nii suure riiklikult tähtsa objekti ülalpidamine ja arendamine kerge, nii polegi olnud võimekust ehitada staadion lõpuni ja luua kõik vajalikud tänapäevased tingimused. Enne iga valiksarja investeerime hädapärastesse lahendustesse, sest UEFA ja FIFA nõudmistega tuleb sammu pidada.

Kevadel saab ka Põhjatribüün lõpuks omale katuse. Foto: Gertrud Alatare

Ehitus juba käib

Eriti kummaline on olnud kuulda mõne jalgpallihuvilise ettepanekut, et sihtotstarbeliselt(!) A. Le Coq Arena lõpuni ehitamiseks eraldatud raha võiks kasutada näiteks sisehallide ehitamiseks. See pole ju võimalik. Sisehallide jaoks tuleb leida uued võimalused, jalgpallil on tarvis mõlemat!

Staadioni lõpuni ehitamine hõlmab endas mitut riigihanget, mille hulgas on nullkorruse tribüünide ehitamine, põhjatribüüni katuse rajamine, lõunatribüüni ekraanhoone ehitamine, viienda korruse tribüünide ehitamine, neljanda ja viienda korruse hüdroisolatsiooni tööd ning staadionil erinevate pooleliolevate tööde lõpetamine.

Nullkorruse tribüünid valmivad 2017. aasta veebruari lõpuks, põhjatribüüni katus aprilli keskpaigas, lõunatribüüni ekraanhoone oktoobri lõpuks ning muud asjad 2018. aasta alguseks. Esimesed riigihanked on lõppenud ja lepingud ehitajaga sõlmitud.

On äärmiselt vastuoluline, et teatud seltskonnale on rahvusstaadion justkui rist, mida jalgpalliliit peab ise kandma. Paralleel kiriku ja staadioni vahel on muidugi tõene – üks on kristlaste, teine jalgpallifännide pühakoda, kus on kindlad laulud, rituaalid ja riietus. Vastutus Eesti kultuuri (sealhulgas spordi) eest pole aga ühe alaliidu privileeg, vaid meie kõigi kohustus.

Ajakirja Jalka varasemaid numbreid saab sirvida siin.

SEOTUD LOOD
Kommentaarid

reval   •  
(82.131.15.***)
Jõudu tööle!
Koll   •  
(90.191.170.***)
Päris rõlge on sellist enesekiitust lugeda....
To koll   •  
(90.190.174.***)
Loe läbi ja siis tee suu lahti..
ööö   •  
(90.191.23.***)
Jõudu ja jaksu arendamisel.Aga nii kaua kui FCF ilutseb üle stata ei saa seda võtta rahvusstaadionina minupoolt.
ööö   •  
(90.191.23.***)
Selles kontekstis on kadrioru stata või sepa tn stata kahtlemata rohkem rahvusstaadioni nime väärilised
gh   •  
(81.25.250.***)
jube demagoogia nüüd "rahvusstaadioni" nime taha pugemisel..

de facto oli, on ja jääb flora omaks
ter   •  
(62.65.22.***)
ööö poolt õige tähelepanek.
Kadrioru võiks taastada ja selle rahvusstataks teha.

Rahaasjad on niikuinii nii segased seal Asulas et nad ei saa isegi lõpuks midagi aru.
Peaasi et stata saab korda! Ja et Floora saaks vormid selga.
MG   •  
(217.71.4.***)
Nö tarku on alati palju, teadjaid siiski palju vähem. Ikka ja jälle üllatavad mind kõnepruugi kindluse järgi justkui tõsised fännid oma lapsesuuga.
Ja nimelt, teadmiseks teile, et Kadrioru staadion on kergejõustiku staadion, kus saab ka jalgpalli mängida. Ilma kergejõustikku välja tõrjumata ei saa sellest RV jalgpallistaadionit. Kuna see on nii ehitatud.
Ei ehita kergejõustik, korvpall ega võrkpall endale staadioneid ega halle, seda on teinud kohalikud omavalitsused ja riik juba väga kaua. Jalgpall on nende jaoks (siiani) viies ratas vankri all. Ilma Lilleküla staadionita ei olekski suuri mänge kuskil nängida. Lisaks annab oma staadion Jalkaliidule kindluse mitte sõltuda muudest aladest. Ja lisaks on normaalsel staadionil suur, isegi väga suur sümboolne väärtus.
asd   •  
(193.40.241.***)
Muidu kõigega nõus, aga "Jalgpall on Eestis tulevikuala, mis tähendab ka publikuarvu kasvu " on päris naiivne lähenemine. Rahvastik väheneb, noorte arv väheneb. Palju jalka harrastajate arv aastatega muutunus on? Kui kohalkäijate ka veidi kasvab, siis üldpilti see 30k staadionil ei muuda.
To ööö   •  
(2001:7d0:88e1:5b80:7d3.***)
FCF tähed muudetakse ehituse käigus ära
To asd   •  
(2001:7d0:88e1:5b80:7d3.***)
Alates 2010 kuni tänaseni on jalka harrastajate arv suurenenud 5500 võrra
Eesti asi on Eesti värvi   •  
(62.65.227.***)
Võiks pinkide värvi muuta, kui räägime rahvusstaadionist, siis olgu see ka rahvus värvidest... Kui keegi ei tea neid värve, siis nimetan: SININE, MUST jA VALGE!

Tehke ära, siis saame rääkida rahvusstaadionist!
Eelmisele   •  
(217.71.47.***)
See on raha küsimus - vahetada korraga välja nii suur hulk toole on väga kallis.
Raha mis raha ?   •  
(176.46.5.***)
Rahaküsimus see küll nii väga olla ei saa.
Naabritel ju alla 5 euro toolid müüa : http://arenasport5.ru/
ja neid valgeid toole niipalju ka pole et see terve varanduse maksma läheks.

Piisab kui see FCF sealt kaob
Arvamus 2   •  
(62.65.227.***)
Otsatribüünid sini, must valgeks, FCF osast tuleb juba vallgeid toole ja saab kasutusele võtta... Teha plaan, iga aasta mingi osa vahetusse... Fännid võiksid omale oma tooli osta kas sinise, valge või musta... Tartus ehitati terve staadion inimeste abiga, nüüd ei saa rahvusstaadionil kogukonna toel toole vahetatud? Kõik ikka tahtmises kinni... Tahaks ikka tunda, et oleme rahvusstaadionil!

Nime vahetus siin ei aita. Turundus kommunikatsioon koondise ja Flora vahel võiks ka ajajooksul muutuda, vähemalt nii palju, et toetajad erineksid. Siis oleks juba ilusam ja arusaadavam see asi!
To Arvamus2   •  
(83.179.225.***)
Neil kahel organisatsioonil on kaks kattuvat toetajat: Tele2 ja Nike. Kaljul ja EJL on ka kaks kattuvat toetajat: Taisto Bussid ja A Le Coq. Sama lugu mitme teise klubiga.
jevgeni   •  
(2001:7d0:4bc4:4080:889.***)
ohk ui lahe idee see oleks, et jalgpallihaigla poolseete tribkadega alustada ja iga fänn saaks 5-10€ eest oma tooli osta nagu seda sai tartus sepa stataga.

aasta idee! TEEME ÄRA 2018
TEEME   •  
(176.46.5.***)
TEEME ÄRA 2018

hakake toolikohti müüma... iga tooli omanik saab mängudel 10% pileti soodsamalt veel oleks rohkem huvi ka asja vastu.
toolid   •  
(84.50.238.***)
jah fcf võetakse ära st. muudetakse, see on tingimus,
ja jäävad rohelised toolid.
aga idee nimelise tooliga fännisektorisse on väga jumekas, natuke seedida , läbi mõelda ja ära teha. sini-must-valge on ikka vinge, kasvõi osaliselt
lõpuks võiks ka toolid siniseks teha
hmm   •  
(82.131.107.***)
Oli jutt, et pannakse sinised toolid asemele.
hannes93   •  
(217.71.38.***)
mis sisehallidest siis saab ?

Sisene
KODUSED VUTIJUTUD
Marti Pähn: minu ambitsioon on teha Tammekaga klubi kõige parem hooaeg
PIKK ETTE (JA ISE JÄRELE)
Pikk ette (ja ise järele) | Premium liiga loomuliku verevahetuse tagavad Põhjamaised klubid, mitte rahapatakad
INGLISMAA JALKAJUTUD
Udune Albion | Ühendatud anumate põhimõte aitab Arsenali ja pitsitab Manchester Cityt
RAHA-RAHA-RAHA
Põhjalik turuülevaade! Kui palju laristasid inglased? Millised rahad käisid Eesti klubidest läbi?
Naiste koondise aasta numbrites 2022
EESTI NAISTE KOONDIS
OLUKORRAD KLAARIKS
Videokohtunik | Hooajale joon alla! Rähklemine ja sülitamine ning suluseisud ja sisselendamised panid kukalt kratsima  (+ kogu aasta statistika)
RISTNURK
Flora testis Itaalias neljajalgset mängijat
ÜLEMINEKUSPEKULATSIOONID
Flora testis Itaalias neljajalgset mängijat (0)
 
Vett? Spordijooki? Kurgipurki?
KURIOOSUM
Vett? Spordijooki? Kurgipurki? (0)
 
5. veebruar on talentide päev
JALGPALLIFAKTID
5. veebruar on talentide päev (0)
SOCCERNET TV
VIIMASED PILDIGALERIID
Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Paide Linnameeskond
0
0
0
0
0:0
0
2.
Tartu JK Tammeka
0
0
0
0
0:0
0
3.
Tallinna FC Flora
0
0
0
0
0:0
0
4.
JK Tallinna Kalev
0
0
0
0
0:0
0
5.
FC Kuressaare
0
0
0
0
0:0
0
6.
Pärnu JK Vaprus
0
0
0
0
0:0
0
7.
JK Narva Trans
0
0
0
0
0:0
0
8.
Harju JK Laagri
0
0
0
0
0:0
0
9.
Tallinna FCI Levadia
0
0
0
0
0:0
0
10.
Nõmme Kalju FC
0
0
0
0
0:0
0
PREMIUM LIIGA TALVISED LIIKUMISED

Premium liigas aset leidnud üleminekuid ja nendega seotud kuulujutte saad vaadata SIIT.

OTSEÜLEKANDED

Soccernet.ee selle nädala otseülekanded:

https://www.zone.ee/
SOCCERNETI FOORUM - FÄNNIDE KOHTUMISPAIK!

Räägi kaasa aktuaalsetel jalgpalliteemadel või muudel huvipakkuvatel teemadel! Külasta Soccernet.ee foorumit!

TEAD ROHKEM?

Aita Soccernet.ee kajastust paremaks muuta.

Saada uudisvihje uudised@soccernet.ee!

PREMIUM LIIGA TABEL
Tallinna FC Flora
97
Tallinna FCI Levadia
79
Paide Linnameeskond
65
Nõmme Kalju FC
65
FC Kuressaare
50
Tartu JK Tammeka
39
JK Narva Trans
38
JK Tallinna Kalev
35
Tallinna JK Legion
22
Pärnu JK Vaprus
11
VÄLISMAA ERILOOD

Soccernet.ee pakub pikemat lugemist ka välismaa jalgpalli huvilistele. Loe järele!