Saku peatreener: Tammeka näitas väga küpset mängu, lõpuks sai otsustavaks üks veidi teistmoodi lahendus (0)
Saku Sportingu naiskond teenis oma ajaloo esimese karika, kui karikafinaalis võideti 1:0 või Tartu Tammeka üle. Peatreener Jan Harend rääkis kohtumise järel, et vastane näitas väga küpset mängu ning lõpuks leiti oluline tabamus ebatavalise lahenduse toel. Juhendaja ei osanud veel öelda, kui tõsine on avapoolajal viga saanud esikinda Ksenija Jerofejeva vigastus.
- Saku esimest karikat tõstnud kapten: kui Flora sai juba varem välja lülitatud, siis karikas lihtsalt pidi ära tulema
- Karikafinaalis avapoolaja keskel ründest postide vahele kupatatud äss: vahepeal pidi tassima küll!
"Nii nagu enne mängu sai arvatud, et Tammeka on hea - Tammeka oligi hea. Esimesel poolajal olime täitsa ära. Me ei saanud ei siia ega sinna," analüüsis Harend Soccernet.ee-ga vesteldes. "Teisel poolajal võtsime natuke rahulikumalt ning õnnestus tekkinud ruume natukene kasutada ka. Selle koha pealt finaalivääriline finaal - kõike toimus, palju toimus, võimalusi siin ja seal, ka natuke ootamatusi just sunnitud vahetuste näol ja nii edasi."
Tammekat tuleb kiita. "Vaieldamatult! Väga küps mäng. Meil oli ikka väga keeruline. Proovisime siit ja proovisime sealt, aga nad jõudsid igale poole. Lõpuks oli standardolukord ja veidi teistmoodi lahendus see, mis edu tõi. Tammekale kindlasti au ja kiitus," kiitis Harend.
Matši suurima ootamatusega pidi justnimelt Saku silmitsi seisma, sest 31. minutil vigastas väravavaht Ksenija Jerofejeva põlve. Pallurit prooviti küll mõne minutiga mänguvormi putitada, kuid sellest asja ei saanud. Harend ei osanud veel öelda, kui tõsine Jerofejeva vigastus on. Seejärel võttis koha puurisuul üle ründes alustanud Katriin Saulus.
"Nii kui Ksenija kukkus, vaatas Katriin mulle otsa - kahjuks see olukord on meil praegu selline, et Katriin peab ka sellisteks asjadeks valmis olema. Eks vaatame, mis edasi saab. Aga kindlasti kiidaksin Katriini - ei ole lihtne minna ründest väravasse ja olla ka seal sajaprotsendiliselt valmis," tunnustas Saku peatreener.
Ta lisas, et ka mõned vangerdused olid kohati Jerofejeva vigastusega seotud. "Vaheajal tehtud vahetused - nii ja naa. Kõige lihtsamalt seletades: Merily [Toomi] mänguaeg oleks muidu olnud lühem. Aga siis mõtlesime, et okei, mängime mõned asjad ümber," oli mõtteainet küll.
Mõtteainet jagub tavaliselt ka põhikoosseisu valides, sest viimastel aegadel on Saku jätnud teise poolaja salarelvaks Jerofejeva vigastuse järel sekkunud Emma Treibergi. "See on alati selline valikukoht - mida endale teiseks poolajaks jätame? Kuna oleme püüdnud minna mänge esimesest minutist enda kasuks kallutama kõrge pressi näol, siis pole me seljataguse ruumi peale esimestel poolaegadel liiga palju mänginud. Kuna just see on Emma tugevus, siis ta jääbki teise poolaja käiguks. Midagi ei ole valesti, pigem on isegi kõik väga hästi, et meil selline valik on."
Naiskonna esimese karikani viinud peatreener jäi enda panusest rääkides päris tagasihoidlikuks. "Mina ise olen selles olukorras kõige väiksem lüli. Võistkond, mängijad ja kogu see protsess on tähtsad. Selle võistkonna ehitamine ja samm sammult liikumine on kestnud üle 10 aasta - pigem on mul väga-väga hea meel, et suutsime midagi lõpuks kätte saada. Meil on kuldne medal ja karikas! Siit edasi lähme ikka oma rütmis, nii nagu plaanisime. Võistkond sai selle eduelamus ja kogemuse," on selle päeva nimel kõvasti vaeva nähtud.
