Eesti spordis pole käibel palju rohkem mõnitavamaid lauseid kui "see on võimalik ainult Eesti jalgpallis". Minu silmis vahepeal õiget rada tammunud spordiala astus aga hiljuti sügavale ämbrisse, kui Kuressaare-Flora Meistriliiga mänguks määrati kohtunikuks ühe osapoolega pikka aega seotud olnud isik.

Juttu on antud kohtumise peakohtunikust Miko Pupartist. Oma 20 eluaastaga on ta praegustest Meistriliiga tegevkohtunikest konkurentsitult noorim ning tema peakohtunikuks määramine sellele mängule üsna vastutusrikas ülesanne. Veel suurem üllatus on aga see, et Saaremaal gümnaasiumi lõpetanud noormees on olnud tugevasti seotud FC Kuressaarega.

Klubi fännide loodud leheküljel http://fckfk.edicypages.com on Puparti kohta öeldud, et aastatel 2005-2010 oli ta aktiivne klubi toetaja, samuti on ta tööd teinud klubi administratiivsel poolel, olles olnud nii treener kui ka pressiesindaja. Viimaselt töökohalt lahkus ta alles selle aasta märtsis.

Vaevalt Pupart ise ootas, et teda niipea FC Kuressaare mänge teenindama määratakse, kuid just selline oli Eesti Jalgpalli Liidu peakohtuniku Uno Tutki otsus. Mis oleks pidanud sellele järgnema? Puparti rollis olles oleks minu ainus valik olnud tolle mängu vilistamisest keeldumine. Ei pea olema kõrgelt haritud intelligent, et antud olukorras huvide konflikti näha.

Igas ametis on olemas oma kutse-eetika. EJLi põhikirjas on sätestatud, et kohtunikud peavad sarnaselt kõigi teiste MTÜ liikmetega järgima FIFA eetikakoodeksit. Tolles dokumendis on sätestatud viis punkti huvide konflikti tekitada võivate olukordade kohta ning ametlikult Pupart neid ei riku, kuna FC Kuressaarega enam seotud ei ole – seda kutsutakse JOKK-olukorraks (juriidiliselt on kõik korras – K.L.).

Samas on eetika ka kirjutamata moraalinormide kogum. Eks seletatakse ju kõigile juba lapseeas, mida on õige teha, mida on vale teha. Paraku tundub Jalgpalli Liit olevat jätkuvalt lapsekingades. Kuidas saaks neilt siis oodata ka muudes valdkondades õigete otsuste vastuvõtmist, kui üks riiklik katuseorganisatsioon oma kohtunike määramisel kõiki mängus olevaid huvisid arvestada ei suuda?

Stagneerumine kohalikku jalgpalli veel päris ei ohusta, selleks tuleb aga säilitada kainet mõistust ning hoida silmad lahti enam kui veidrate otsuste eest. Praegu tuleb tõesti tõdeda, et selline olukord on võimalik ainult Eesti jalgpallis.