Mis annab rahulolu? Kas ainult pääsemine ja püsimajäämine? Või tahame teha kohe ka järgmise sammu, tõestamaks eeskätt endale, et suudame ja oskame?

Viimastel aastatel tulest, veest ja vasktorudest läbi käinud Eesti koondis on silmitsi suhteliselt haruldase olukorraga, mida tänapäevane jalgpallikalender liiga sageli ei paku. Punktide peale peetavas mängus on kaalul vaid au ehk karta pole vaja kuskile kukkumist ega häbi, kuna üks siht on saavutatud. Väravateta viik Aserbaidžaanis polnud kaunis, aga tõhus. Ja praeguses seisus vajab Eesti koondis õnnestumisi enam kui ilu.

Nüüd avaneb Trnavas võimalus omamoodi palgapäevaks. Slovakkia on isegi räsituna tugev, aga hoopis jõukohasem vastane kui Rootsi, rääkimata Belgiast - kui võtta näitena ette need Euroopa tippkoondised, kes meile viimastel aastatel enim peavalu valmistanud. "Me ei ole pikka aega teinud tulemust endast selgelt tugevamate meeskondade vastu. Arvan, et see on hea võimalus, peame seda maksimaalselt ära kasutama. Kogu meeskond tahab siia aasta lõppu veel natuke enamat," sõnastas kapten Karol Mets pärast aseritega peetud mängu eesmärgi.

Ning see eesmärk peabki olema täpselt selline - ambitsioonikas, samas realistlik. Meil pole viimaste aastate valguses põhjust ega õigust nina krimpsutada ühegi positiivse tulemuse peale, tulgu see ükskõik millise mänguga. Jürgen Henni üks suuremaid proovikive on olnud eneseusu taastamine, ja selles osas on koondis teinud märkimisväärseid edusamme. Enam ei laguneta esimese tagasilöögi järel, suudetakse mängu käigus vajakajäämisi parandada või korvata. Ning isegi kui numbrid näitavad, et arenguruumi on veel kõvasti, õhkub koondislastest kindlust sellesse, mida räägivad treenerid, ja sellessegi, mida suudetakse ise väljakul korda saata.

Mille üle tohib rõõmustada? Kui on põhjust, siis kõige!

Kõik need võivad tunduda väikesed, isegi elementaarsed sammud. Milleks juubeldada selle üle, et suutsime saada aserite käest neli punkti? Aga ehk seepärast, et alles mullu olime neile kodus kaotanud. Miks olla rahul sellega, et Slovakkia lahkus Tallinnast kõigest 1:0 võiduga, kui nad tegid meie väravale koguni 26 pealelööki?

"On selge, et me oleme alles teel sinnapoole, et mingeid asju muuta. Iga mänguga lähevad need numbrid väiksemaks ja loodan, et lõpuks läheb statistika mängupildiga kokku. Seda kõike tuleb kindlasti osata vaadata. Kui võtta Flashscore lahti, siis võib asi tunduda kehv, aga tuleb vaadata seda koos mängupildiga," arutles peatreener Jürgen Henn enne Slovakkiale vastu astumist.

• Henn rotatsioonist: muutusi tuleb, aga kingitusi me ei jaga

Eesti saatuseks jääbki tõenäoliselt kaitsest lähtuv mäng. Seda viljelevad isegi slovakid, kes on käinud EM-il ja MM-il, ei kõlba siis meilgi ninaga visata, kui peame suurema osa ajast tagalas kannatama. Samas ei tähenda see, et julge palliga tegutsemine oleks välistatud. Või et see oleks miski, millega Eesti hakkama ei saa. Muidugi läheb aega, et leida tasakaalu, aga pole ka põhjust, miks see ei peaks ajaga aina kasvama.

Eesti koondis on noor. Mitte tingimata passe letti lüües, ehkki omajagu ka seda, kuid ennekõike kogemuste mõttes. Sergei Zenjovil on ainsana saja mängu piir ületatud, Karol Mets jõuab selle märkimisväärse tähiseni teisipäeva õhtul ning sama saaks öelda ka Henri Anieri kohta, kui mängukeeld teda pealtvaatajaks ei jätaks. Nimekirjas järgmine on 63 kohtumisega Joonas Tamm, talle järgnevad vastavalt 38 ja 37 mänguga Vlasi Sinjavski ja Martin Miller ning siis juba Karl Jakob Hein (35) ja Maksim Paskotši (32).

Kui vaadata aserite vastu alustanud mehi, siis tõeliselt kogenuks saavad end rahvusvahelises meestejalgpallis nimetada vaid keskkaitsjad Mets-Tamm, rünnakut vedanud Anier ning viiendat hooaega välisklubis mängiv Sinjavski. Teistel on välisklubis või üleüldse meestejalgpallis selja taga aasta-paar, ei enamat. Aga nagu märkis enne mängu koondise üks uuemaid tulijaid, olude sunnil selleks mänguks Anieri asendajaks tõusnud Alex Matthias Tamm, on tippjalgpall nõudlik.

"Ennekõike väikesed detailid, mida sa näed alles videopildis. Need ei nõua iseenesest väga palju, aga neid peab iseendale teadvustama," sõnas Tamm vastuseks küsimusele, mis on tema jaoks seni koondisemängudes kõige keerulisemaks osutunud. "See ongi minu arust vahe tippmeeskondadel ja keskmistel. Mängijatel samamoodi. Mõned meetrid, mingid reaktsioonid, mis nõuavad väga palju fookust terve mängu vältel."

• Alex Matthias Tamm: me ei saa endale lubada ainsatki mängu, mida läheme lihtsalt ära mängima

Olgu mäng seega kui tahes "mõttetu", jäi mõlema koondise pressikonverentsilt kõlama, et see on pigem kõrvaltvaatajate ja kiibitsejate jututeema. Slovakkide peatreener Francesco Calzona märkis, et hoolealustel on teda võimalik närvi ajada vaid ühel moel - kui väljakul ei anta endast sadat protsenti. Sama rõhutas 22-aastane Tomaš Suslov, kes Eesti septembris väravaga kurvastas: "Motivatsioon on kõrgel, sest tegu on koondisemänguga. Ja nii peabki olema."

Tamm oli tunnike varem sõnastanud samad mõtted nii: "Ei tea, kuidas slovakid mängule tulevad, aga meie ei saa endale ühtegi sellist mängu lubada, kus läheme ja lihtsalt mängime. Meil on slovakkidelt palju õppida ja hoolimata sellest, et grupi seis on kindel, peame endast kõik andma." Ja Henn seda täiendanud: "Rahvuste liiga ei paku uute mängijate proovimiseks palju võimalusi ja seega on tegu väärtusliku olukorraga. Aga kingitusi me ei jaga – mängivad need, kes on selle ära teeninud. Austame seeläbi vastast ja seda võistlussarja."

Kes kõrvale jäävad?

Jah, slovakkidel on isegi mitme puuduja korral ette näidata Stanislav Lobotka või Suslovi masti tähed. Aga ilma kaptenist keskkaitsja Milan Škriniari, esiväravavahi Martin Dubravka ja Rootsi vastu jalga vigastanud Ondrej Dudata  ollakse kahtlemata natuke ... ütleme, et haavatavamad. Et peatreener Calzona ei saa platsi äärest omasid juhendada, on selle kõrval pigem pisiasi.

Mõttekohti on Eestilgi, sest lisaks Mihkel Ainsalule on tervisega kimpu sattunud ka Rasmus Peetson ja Sergei Zenjov. Aserite vastu ei pääsenud platsile kumbki, aga näiteks Zenjovil olnuks Slovakkia vastu kindlasti kandvam roll - Anieri mängukeeld jätab Eestile Tamme näol vaid ühe puhta tipuründaja. Kui ka Zenjov peaks pealtvaatajaks taanduma, saab Henn ründeliini vangerdada vaid Robi Saarma abiga või peab appi võtma kellegi keskväljameestest.

Et kahe mängu vahele jäi vaid kaks puhkepäeva, on Henn pidanud nii või naa koosseisu värskendamisele mõtlema. Kuidas see õnnestub, näitab juba mäng, ent üle päris pika aja on Eesti seisus, kus ette muretsema ei pea ühegi koondislase pärast - isegi kui seekord kõik parimal moel välja ei peaks tulema, on tõenäoline, et platsile saadetud mees kogub kapitali tuleviku jaoks. Ja see võib teinekord olla hinnalisemgi kui punkt või kolm. Duell Slovakkiaga tõotab kujuneda just selliseks mänguks.

Soccernet.ee on Trnavas kohal ning vahendab Slovakkia ja Eesti vahelise EM-valikmängu sündmusi tekstipõhise LIVE-ülekandega, otsepilti näitab kohtumisest ETV2.

***

19. novembril kell 21.45 (Eesti aja järgi) Trnavas Anton Malatinsky staadionil

Slovakkia - Eesti
Peakohtunik: Mikkel Redder
Abikohtunikud: Deniz Yurdakul, Rene Risum
Neljas kohtunik: Jacob Karlsen
VAR: Jonas Hansen
AVAR: Jens Maae (kõik Taani)

Varasemad omavahelised mängud:

05.09.2024 Eesti - Slovakkia 0:1
08.10.2005 Slovakkia - Eesti 1:0
26.03.2005 Eesti - Slovakkia 1:2 (Oper)

Eesti eeldatav algkoosseis:

Eesti koondise koosseis mänguks Slovakkiaga:

Väravavahid
Karl Jakob Hein (13.04.2002) – Real Valladolid (ESP) 35/0
Matvei Igonen (02.10.1996) – Plovdivi Botev (BUL) 15/0
Karl Andre Vallner (28.02.1998) – Tallinna FCI Levadia 4/0

Kaitsjad
Karol Mets (16.05.1993) – FC St. Pauli (GER) 99/0
Joonas Tamm (02.02.1992) – Plovdivi Botev (BUL) 63/4
Maksim Paskotši (19.01.2003) – Zürichi Grasshopper (SUI) 32/0
Rasmus Peetson (03.05.1995) – Tallinna FCI Levadia 18/1
Michael Lilander (20.06.1997) – Paide Linnameeskond 18/0
Michael Schjönning-Larsen (02.02.2001) – Tallinna FCI Levadia 7/0
Erko Jonne Tõugjas (05.07.2003) - Tallinna FC Flora 4/0
Joseph Saliste (10.04.1995) – Paide Linnameeskond 3/0

Poolkaitsjad
Vlasi Sinjavski (27.11.1996) – FC Slovacko (CZE) 38/1
Martin Miller (25.09.1997) – Bohemian FC (IRL) 37/2
Markus Poom (27.02.1999) – Shamrock Rovers (IRL) 28/0
Rocco Robert Shein (14.07.2003) – FC Dordrecht (NED) 15/1
Markus Soomets (02.03.2000) – Tallinna FC Flora 15/0
Martin Vetkal (21.02.2004) – Brommapojkarna (SWE) 12/1
Kevor Palumets (21.11.2002) – HJK (FIN) 9/1
Ioan Yakovlev (19.01.1998) – Tallinna FCI Levadia 5/1
Danil Kuraksin (04.04.2003) – Tallinna FC Flora 3/1
Patrik Kristal (12.11.2007) – Paide Linnameeskond 2/0

Ründajad
Sergei Zenjov (20.04.1989) – Tallinna FC Flora 114/17
Alex Matthias Tamm (24.07.2001) – Nõmme Kalju FC 11/2
Robi Saarma (20.05.2001) – Paide Linnameeskond 5/0

Peatreener: Jürgen Henn

Slovakkia koosseis mänguks Eestiga:

Väravavahid: Marek Rodak (Al-Ettifaq), Dominik Greif (Mallorca), Dominik Takac (Bratislava Slovan).
Kaitsjad: Peter Kovacik (Bialystoki Jagiellonia), Norbert Gyömber (Al-Kholood), Denis Vavro (Wolfsburg), Lubomir Šatka (Samsunspor), Adam Obert (Cagliari), Ivan Mesik (Almelo Heracles), David Hancko (Rotterdami Feyenoord), Samuel Kozlovsky (Lodzi Widzew)
Poolkaitsjad: Stanislav Lobotka (Napoli), Patrik Hrošovsky (Genk), Laszlo Benes (Berliini Union), Tomaš Rigo (Ostrava Banik), Matuš Bero (Bochum), Christian Herc (Dunajska Streda)
Ründajad: Ivan Schranz (Praha Slavia), David Duriš (Žilina), Leo Sauer (NAC), Lubomir Tupta (Libereci Slovan), Tomaš Suslov (Hellas Verona), David Strelec (Bratislava Slovan), Robert Boženik (Boavista)