Paris Saint-Germain, Newcastle ja Hellas Verona, Praha Spartast rääkimata! Just sellistes klubides pallivad slovakid, keda teisipäeva õhtul Eesti vastu platsil ei näe. Pole ka peatreenerit, aga see ei tähenda, et Slovakkia kipuks Eestile allahindlust tegema.

Trnavas toimuvas Rahvuste liiga viimases alagrupimängus Eestit võõrustav Slovakkia jalgpallikoondis tuleb mängule pettumuse pealt, sest laupäeval Rootsilt saadud kaotus tähendas, et alagrupi võitmise ja otse B-divisjoni tõusmise lootust neil enam pole. Pääs sõelmängudele on siiski kindel ja see lubab Eestile vastu astuda natuke rahulikuma südamega – seda enam, et peatreener Francesco Calzona jääb pealtvaataja rolli ning kaasa ei saa teha ka mitu võtmemängijat, mis sunniks tavaolukorras võörustajaid küllap omajagu muretsema.

Karjääri tipphetkedel Milani särki kandnud Juraj Kucka, kes on lisaks Itaalia kõrgliigale pallinud ka Inglismaal, Türgis ja Tšehhis, ning samuti Serie A, Ekstraklasa ja Türgi kõrgliiga kogemust omav Lukaš Haraslin jäid vigastuse tõttu seekord koondisekutseta. Ka 38-aastane paremkaitsja Peter Pekarik, kes on veetnud suurema osa karjäärist Bundesligas, ei saanud trauma tõttu meeskonda Rootsi vastu üldse aidata. Aga sellega slovakkide hädad ei lõppenud.

Kunagine Lazio ja Huesca, nüüdne Wolfsburgi keskkaitsja Denis Vavro viidi laupäeva õhtul Stockholmis väljakult kanderaamil ära juba enne avapoolaja lõppu. Ekstraklasa, Bundesliga, Premier League’i ja Serie A staažiga Ondrej Duda väljavahetamise põhjuseks oli samuti trauma. Tolles mängus slovakkide ainsa värava löönud David Hancko, kes veedab kolmandat hooaega Hollandi tippklubis Feyenoordis, pidas lõpuni vastu, sest vahetused olid juba tehtud, aga temagi trotsis vigastust.

Veidi head, omajagu halba

Ent otsekui telepoe reklaamis – ka see pole veel kõik! Rootsi-mängu avapoolaja lisaminutitel hangitud kollane kaart ja kaasnev mängukeeld jätavad Eesti vastu pealtvaatajaks esiväravavahi Martin Dubravka. Päris viimastel minutitel sai mängu teise kollase ja kokku punase kaardi Slovakkia kapten Milan Škriniar. Kirsiks tordil oli aga üleminutite kollane kaart peatreenerile Calzonale, mis on talle selles valiksarjas teine ning tähendab juhendamiskeeldu.

Paremkaitsja Norbert Gyömber ja Vavrot asendama tulnud Adam Obert leidsid nädalavahetusel kodumaa meediaga rääkides, et tegu on mitme ebasobiva asjaolu kokkulangemisega. “Ilmad on juba päris külmad, nii et selliseid asju juhtub. Samuti oleme püüdnud nädala jooksul treenida väga intensiivselt ja äkki on seegi üks põhjus,” arutles Gyömber portaali TVnoviny.sk vahendusel. “Klubide ja koondiste kalender on väga tihe, puhkusehetke pole,” sekundeeris talle igapäevaselt Itaalias Cagliaris palliv Obert.

32-aastane kogenud Gyömber on põhikohaga keskkaitsja, kuid mängis Rootsi vastu paremkaitses ja peab seda tõenäoliselt tegema ka mängus Eestiga. Aga aastaid Itaalias veetnud kaitsja kinnitas, et ei nurise. “See pole minu positsioon, aga ma ei hakka kurtma. Kuniks koondis mind vajab ja kutsub, annan endast ka paremkaitsja positsioonil kõik,” lubas Gyömber.

View this post on Instagram

A post shared by Slovenský futbalový zväz (@sfzofficial)

Esmaspäeva õhtul toimunud pressikonverentsil oli Calzonal igasuguse kaliibriga uudiseid. "Duda ei mängi kindlasti, tal on lihaserebend. Hanckole tegi muret hüppeliiges, aga tema on õnneks mänguvalmis. Ka Vavro on terve ja valmis, samuti Stanislav Lobotka. Pekariki osas oli esmane prognoos liiga optimistlik - temalgi on lihasrebend," loetles itaallane.

Suur löök on mõistagi Škriniari puudumine, aga Calzona sõnul saadakse hakkama. "Vavro tervenemine teeb elu kergemaks, meil on koos temaga ikkagi neli keskkaitsjat. Küll leiame Milanile asendaja, ehkki ta on meie jaoks kahtlemata väga oluline mängija," lausus Calzona, kes pole enda sõnul veel kaptenipaela kandjat otsustanud.

Pealtvaataja roll pole määrav

Slovakkia ajakirjanikud pinnisid Calzonat eeskätt mängukeelu osas. "Ma ei usu, et see mingit muret valmistab. Mul on suurepärased abilised, nii et ma võin olla füüsiliselt eemal, aga tegelikult ikkagi väljaku ääres. Usaldan neid. Kui mul lubatakse nendega suhelda, siis muidugi püüan seda teha. Aga nad on võimelised ka ise otsuseid vastu võtma," rääkis Calzona.

"Simone Bonomi on minu otsene asendaja, kuid tahan oma abilistelt nõuandeid ka siis, kui olen pingil. Nii et Simone töö näeb seekord samamoodi välja. Mida ma mängu ajal teen? Ei oska öelda, ma pole keelu all olemisega harjunud! Eks homme paistab," lausus itaallane, elavnedes veidi, kui temalt küsiti, kuidas ta karistusse suhtub.

"Muidugi ajab keeld mind närvi, sest minu meelest ei teinud kohtunikud oma tööd Rootsis hästi. Nad korraldasid seal täieliku kaose! Lisaminutitel raiskasid rootslased aega, üks mängija pikutas minut aega maas, aga kohtunik ei lisanud selle eest ainsatki minutit," pahandas Calzona. "Aga ma ei taha Rootsilt midagi ära võtta, tegu on väga tugeva meeskonnaga. Samas ei anna minu mängijad kunagi alla ja kui me oleksime saanud veel ühe minuti ... Kohtunikke ma siiski kaotuses ei süüdista, ehkki nende töö oli kehv."

"Eesti suutis mind Tallinnas kurjaks ajada"

Calzonal jagus kiidusõnu ka külalistele: "Eesti on tubli meeskond, kelle puhul võime olla kindlad, et kui me oma joonisest korralikult kinni ei hoia, tekitavad nad meile probleeme. Tallinnas nägime seda, kohati olin oma meeskonna peale päris kuri. Peame suutma keskendumist hoida. Muidugi saavad võimaluse saavad need, kes on vähem mänginud. Meil on kaheksa mängijat, kes on mängukeelu ohus, nii et me ei taha nendega enne play-off-mänge riskida. Aga mõni neist peab ikkagi väljakule minema."

Itaallane tegi ühtlasi selgeks, et mingist "mängu lihtsalt ära mängimisest" ei saa tema käe all juttugi olla. "Ma ei aktsepteeri seda, kui koondis ei mängi nii nagu ma tahan ja nagu oleme ette valmistanud. Jah, edasipääs on kindel, aga vihkan seda, kui meeskond läheb väljakule ega anna endast sada protsenti. Minu käe all sellist asja ei juhtu ega ole ka juhtunud! Vahel ei pruugi esitus olla hea, vahel on need suurepärased, vahel keskpärased, aga selles olen kindel, et mängijad pingutavad maksimaalselt. Vihaseks lähen ainult siis, kui oleme saavutatuga rahul," kinnitas ta.

Väikeseks lisastiimuliks on slovakkidele võimalus korrata koondise rekordseeriat, mis püstitati aastatel 2010-11 Vladimir Weissi käe all. Nimelt suudeti siis vähemalt üks värav lüüa 13 järjestikuses mängus, praegu käimas olev rida on venitatud tosina tabamuse peale. Ning muidugi aitab pingutada teadmine, et Eestile pole kolmes senises omavahelises mängus midagi ära antud. 2005. aastal võideti Tallinnas 2:1 ja Bratislavas 1:0, tänavu septembris Lillekülas samuti 1:0.

Slovakkia ja Eesti kohtumine, mis paneb mõlema jaoks Rahvuste liiga seekordsele alagrupiturniirile punkti, algab teisipäeva õhtul Trnava staadionil Eesti aja järgi kell 21.45. Soccernet.ee on mängul kohal ja toob sündmused lugejateni. Päev enne mängu oli müüdud 5200 piletit, aga korraldajate hinnangul peaks see arv mängupäevaks omajagu kasvama.