Jah, Soccernet.ee toimetus nõustub nende jalgpallivaatlejatega, kes ennustavad Eesti meistritiitli lahkumist pealinnast ja suundumist idapiiri juurde.

Tänavu on tekkinud reaalne olukord, kus tiitel võib 23-aastase vaheaja järel tõepoolest Tallinnast välja rännata. Selleks annab eelkõige alust Narva Transi tugev komplekteeritus, kuid olukord on soodus ka tänu mulluste valitsejate mõningasele nõrgenemisele.

Niigi tänamatu ennustajatöö on sel aastal eriti raskeks muutunud, kuna tase on ennenägematult ühtlane ning kõigile kohtadele valitseb tugev konkurents.

Soccernet siiski üritab:

1. Narva JK Trans. Eelmise hooaja eel pakkusime neile Superkarika jõudemonstratsiooni valguses hõbedat, aga peagi järgnenud sündmused (lahkunud võtmemängijad ja treener) pöörasid kõik pea peale.

Tänavu on neil usaldusväärne peatreener Sergei Ratnikov, kes juhtis 2005. aastal FC TVMK meistriks, aga on pidanud viimastel aastatel Tartus ja TVMK-s suurte koosseisuprobleemidega maadeldes kivist vett välja pigistama.

Nüüd paistab olevat kõik paika loksunud - Transil on üle aastate korralik valik nii põhi- kui ka varumehi ning võimekas peatreener peaks suutma neist ka maksimumi välja võtta.

2. Tallinna FC Levadia. Tiitlikaitsja koosseis muutus teist aastat järjest kõhnemaks ning kui mullu sellest veel piisas, siis tänavu ei pruugi enam nii hästi minna.

Lõpparve teinud kapten Marek Lemsalu jätab kaitseliini raskesti täidetava tühimiku, samuti ei ole kindel Eesti koondislasest paremkaitsja Tihhon Šišovi jätkamine.

Aastaid edukalt välja vedanud põhituumikust langeb iga hooajaga uusi lehti, aga asemele on toodud vaid mõned üksikud samal tasemel mängijad. Põhikoosseis jätab veel võimsa mulje, kuid võimalike vigastuste korral võib pilt tuntavalt muutuda.

3. Tallinna FC Flora. Potentsiaali on neil vähemalt sama palju kui esimesel kahel - ikkagi Eesti koondise treener ning mängijate seas mitmed praegused ja tulevased koondislased.

Ent hooaeg on pikk ning Flora filosoofia ei näe ette iga hinna eest tiitli eest võitlemist. Kui teiste favoriitide puhul võib eeldada vajadusel suvist rahakulutamist, siis Flora näitas eelmisel aastal, et nemad on valmis ka kõige pinevama tiitliduelli ajal oma parimaid mängijaid välismaale müüma.

Ning neid teemanteid, mis ootavad läikimalöömist ja piiri taha saatmist, on triibuliste seas küll ja küll.

4. JK Sillamäe Kalev. Mida arvata meeskonnast, mis on saanud kahe hooaja vahel terve põhikoosseisu jagu kvaliteetseid täiendusi?

Raske on selle koosluse toimimist täpselt prognoosida, kuid teenekas peatreener Vadim Dobiža näitas juba eelmise hooaja teise poolega, et korralike mängijatega ei võta tal tulemuste saavutamine kaua aega.

Sisse toodud võõrleegionäride tasemes ei tasu kahelda, sest testimistelt käis läbi niivõrd suur hulk nimekaid pallureid, et selektsiooni läbinud mehed lihtsalt ei saa papist poisid olla. Ilmselt ei ole nii tugevat varupinki ühelgi teisel meeskonnal.

5. Nõmme JK Kalju. Ambitsioonika Nõmme klubi tugevdused on veelgi nimekamad kui Sillamäel, aga meeskonna tasakaalustatus tekitab mõningaid küsimärke.

Suur osa uutest tulijatest on poolkaitsjad, samas kui eelmisel hooajal paistsid õhukestena hoopis kaitse ja rünnak. Ingemar Teeveri vigastuse järel ei ole neil puhaste ründajate valikuga hõisata ning peatreener räägib juba hooaja eel erinevatest vangerdustest mängijate positsioonide osas.

Mullu õnnestus Kaljul enamike vaatlejate ootuseid arvestades imet teha ja ehk suudavad nad seda ka seekord, kuid tugevnenud medalikonkurentsis me nende peale siiski ei panustaks.

6. Viljandi JK Tulevik. Esimese ja tagumise viisiku vahele tuleb natuke selgem vahe sisse, kuid Tulevikul on piisavalt materjali vähemalt amatöörklubide enda selja taga hoidmiseks.

Materjali oleks rohkemakski, aga igal aastal uutest koostisosadest jalgratta leiutamine nõuab aega. Hooajaeelsete mängude tulemused on näidanud, et mängumasin ei tööta veel kaugeltki õlitatult.

Tavapäraselt võib neilt oodata tugevamat hooaja teist poolt, aga kõrgemate kohtade püüdmiseks on siis ilmselt juba liiga hilja.

7. JK Tallinna Kalev. Kalevlaste koosseis on teinud läbi tugeva noorenduskuuri, kuid paigale on jäänud ka suurem osa põhitegijatest.

Liitunud mängijate seas on väga andekaid noori, aga ka end juba tõestanud mängijaid. Noortekoondislastest ründajate potentsiaal muudab suhteliselt valutuks ka meeskonna suurima väravaküti Tiit Tikenbergi eemaloleku.

Kalev mängis hooaja eel peamiselt Soomes sisehallides, mis annab neile hoolimata mitte just kõige parematest tulemustest korraliku ettevalmistuse. Meistriliigasse püsimajäämisega neil igatahes suuri probleeme tekkida ei tohiks.

8. FC Kuressaare. Tabeli tagumise kolmiku järjestuse ennustamine on peaaegu sama keeruline kui medalikolmiku pakkumine. Siiski paistab tõenäoline, et saarlastel õnnestub jo-jo lõpuks kinni püüda ja taskusse ära panna.

Mullu edestasid nad Esiliigas Tartu ja Paide noori kümnete punktidega ning pealegi on saarlaste koosseis neist märksa kogenum. Kaitse- ja ründeliini juhivad kogenud tegijad ja mitmed noored said Meistriliiga taset maitsta juba tunamullu.

Tänu teise treeneri liitumisele muutus kahes linnas korraga treeniva meeskonna ettevalmistus organiseeritumaks ning seegi räägib Kuressaare püüdluste saavutamise kasuks.

9. Tartu JK Tammeka. Sisuliselt võistleb Tartu esindusklubina Meistriliigas mullune Esiliiga seitsmes meeskond, aga tegemist on väga potentsiaalirikka kooslusega, mis jätab kõik võimalused ansamblis püsimiseks.

Ülinoor, aga hinnatud peatreener väga noorte, aga suure potentsiaaliga mängijate eesotsas. Tartlastelt võib oodata suuremat arenguhüpet kui saarlastelt ja järvamaalastelt, aga küsimus on: kas sellest ka piisab?

Esiliiga lõppkoht sunnib paljusid kulme kergitama, kuid ei tasu unustada, et verinoor koosseis näitas aasta jooksul tugevat arengut ning tegi väga hea lõpu, purustades muuhulgas korra ka Kuressaare 4:0.

10. Paide linnameeskond. Nelja aastaga neljandast liigast kõrgeimasse tõusnud võistkond väärib tunnustust, kuid oluliste täienduste puudumisel tuleb neid paratamatult üheks autsaideriks pidada.

Kuressaare ja Tammekaga peetakse igal juhul kõvad lahingud, aga kokkuvõttes näivad kaardid paidelaste kahjuks rääkivat. Samas ei oodatud neilt midagi ka eelmine aasta, aga Meistriliiga koht pole neile sülle kukkunud, vaid mitmeid teisi pretendente edestades kätte võideldud.

Paljugi võib määrata see, kui palju Flora-süsteem neid mängijatega toetab. Eriti oluliseks võib see saada suvel, kui selg peaks olema vastu seina surutud.

Kihlveokontorite koefitsiendid hooaja võidule:

FC Flora - 1,85
FC Levadia - 2,25
Nõmme Kalju - 7,00
Narva Trans - 15,00
Sillamäe Kalev - 20,00
Viljandi Tulevik - 150,00
Tartu Tammeka - 175,00
Tallinna Kalev - 250,00
FC Kuressaare - 500,00
Paide linnameeskond - 750,00

Loe ka Meistriliiga klubide hooaja eelvaateid:

Levadia läheb kogemuste toel rekordi järele
Flora januneb kauaoodatud tiitli järele
Trans ei luba hooajaeelsel edul end pimestada
Kalju jahib edu 5 brassiga platsil ja ühega pingil
Dobiža tahab Sillamäe Euroopa kaardile viia
Tuleviku "proffidelt" nõutakse senisest rohkem
Noorenenud Tammeka alustab puhtalt lehelt
Tallinna Kalevi piiriks vaid taevas
Kuressaare viikingilaev proovib pinnale jääda
Paide – raske õppustel, kerge lahingus?