Šokolaadist müntidega investorite miljonite vastu: miks Bundesliga fännid mässavad? (0)

Dortmundi fännid investorite vastu. Foto: Scanpix / EPA / FRIEDEMANN VOGEL

Dortmundi ja Kölni vaheline Bundesliga kohtumine tuli eelmisel laupäeval kaheksaks minutiks peatada, sest fännid loopisid väljakule šokolaadist euromünte. See ületas aga vaid leigelt uudiskünnise, sest šokolaadisajust on 12-minutilise haudvaikuse kõrval saanud Saksamaa kõrg- ja esiliigas üks tüüpilisi vahendeid, millega fännid välisinvestorite kaasamise vastu meelt avaldavad.

16. detsembril oli see veel midagi suhteliselt uut ja Bochumi ründaja Takuma Asano tõmbas pealkirjad enda peale, kui ta pistis ühe väljakule visatud šokolaadimündi endale põske ... ja lõi veidi pärast seda Berlini Unioni vastu värava!

Protestivad fännid võisid tunda rõõmu, et Jaapani koondislase žest aitas nende aktsioonile tähelepanu tõmmata. Praeguse seisuga näib siiski, et Asano vemp osutub pigem sümboliks sellele, kuidas raha paneb rattad käima (või annab tiivad, nagu kõlab ühe teise Saksamaa jalgpalli vastuolulise finantsprojekti omaniku tunnuslause).

Saksamaa kahte kõrgeimat liigat juhtiva Deutsche Fussball Liga (DFL) kavatsusi meeleavaldused igatahes vääranud ei ole. Detsembri alguses suruti klubide esindajate salajasel hääletusel investorite kaasamise plaan napilt läbi ning eelmisel nädalal otsustas DFL-i juhatus ühehäälselt läbirääkimistega jätkata.

Ametlikke lepinguid küll veel sõlmitud ei ole, kuid esialgsete plaanide järgi loodeti selleni jõuda juba märtsi lõpuks. Praeguseks on läbirääkimistel pinnale jäänud kaks investeerimisfirmat ning tehing peaks Saksamaa tippliigadele sisse tooma umbes miljard eurot, mille abil loodetakse eelkõige tõsta Bundesligade atraktiivsust rahvusvahelisel turul.

Mida täpsemalt tahavad liigajuhid investorite kaasamisega saavutada? Miks fännid sellele vastu seisavad? Miks investorid nii jõuliselt jalgpalli tungivad? Kuidas mõjutab olukorda Saksamaa jalgpalli eripärane "50+1" regulatsioon, mille kohaselt kuulub klubide otsustusõigus nende liikmetele?

Harutame nende küsimuste keerukalt põimunud vastuseid ükshaaval, kõigepealt tutvume aga loo osapoolte ja taustaga.

Kuidas see lugu šokolaadist euromüntideni välja on jõudnud?

Saksamaa klubijalgpalli süsteem on tuntud oma demokraatliku ülesehituse poolest. Kui Saksamaa klubid on üldjuhul ametlikult fännide omanduses (kuigi esineb ka erandeid), siis kahte kõrgeimat liigat haldav DFL moodustub omakorda neis liigades mängivatest klubidest, keda on kokku 36.

Reaalsuses ei toimi otsustusprotsessid siiski nii lihtsalt ja sujuvalt alt üles, sest erinevatel tasanditel võivad esineda erinevad motivatsioonid ja huvid. Näiteks klubi liikmed (ja fännid) võivad soovida ühte, klubi sportliku poole haldajad midagi muud ja liigade haldajad sootuks midagi kolmandat.

Lihtsustatult võiks selle tüliküsimuse osapooled kokku võtta niimoodi, et klubide kogukonnad tahavad kaitsta traditsioonilist asjade korraldust ja vältida kommertsialiseerumist, samas kui liigade eestvedajad eesotsas kõige suuremate klubidega tahaks näha jõulisi investeeringuid. Klubide juhid leiavad end kahe tule vahelt, kus ühelt poolt tuleb arvestada oma kogukonna soovidega, teisalt aga pakuks lisavahendid neile uusi arenguvõimalusi.

Deutsche Welle (DW) andmetel on DFL-i vastavas töögrupis investorite kaasamise küsimust arutatud juba aastaid, kuid konkreetsemad plaanid jõudsid Saksmaaa meediasse esmakordselt mullu veebruaris. Esialgne kava nägi ette 2 miljardi euro kaasamist, mille eest loovutatuks investoritele 20 aastaks 12,5 protsenti ülekandeõiguste tuludest.

Peagi algasid fännide koordineeritud protestid selliste arengute vastu ning ka mitmed klubid võtsid sõna. Kõrgliigaklubidest oli plaanile häälekalt vastu Köln, esiliigast Karol Metsa koduklubi St. Pauli. Maikuus toimunud hääletusel jäi DFL-i eestvedajatel plaani läbisurumisest neli häält puudu, sest kuigi 20 klubi hääletas jaatavalt, 11 eitavalt ja 5 jätsid hääletamata, vajati eelnõu vastuvõtmiseks kahte kolmandikku häältest ehk 24 häält.

DFL ei jätnud aga jonni ning pani detsembris hääletusele uue plaani, mille järgi ollakse valmis umbes 1 miljardi euro suuruse investeeringu eest loovutama kuni 8 protsenti meediaõigustest 20 aastaks. Seekord koguti täpselt vajalikud 24 poolthäält, vastu olid 10 klubi ja hääletamata jätsid 2.

Sealt alates ongi fännid viimased poolteist kuud ulatuslikult meelt avaldanud. Ultrafännide sektorid vaikivad kohtumiste esimesed tosin minutit ning lisaks korraldatakse erinevaid aktsioone, mis sisaldavad muuhulgas tennispallide ja šokolaadimüntide loopimist mänguväljakule.

DFL-i ametnikud fännide miljardisel rahatähel: Oliver Leki (Freiburg), Hans-Joachim Watzke (Dortmund) ja Axel Hellmann (Frankfurdi Eintracht). Foto: Scanpix / IMAGO / Sportfoto Zink / Daniel Marr

Mida tahavad liigajuhid investorite kaasamisega saavutada?

Plaani eestvedajad rõhutavad vajadust uute investeeringute järele, et teiste tippliigadega sammu pidada. DFL soovib luua harufirma, mille all hakkaks toimima koostöö uue partneriga, ning valdav osa kõnealustest investeeringutest suunataks digitaliseerimisse ja rahvusvahelisse turundusse.

Suure kuluallikana on kavas käivitada ülemaailmne voogedastuse platvorm ja pakkuda liigade jälgimiseks uusi visuaalseid lahendusi, aga näiteks 100 miljoni euroga toetataks ka klubide rahvusvahelisi võistlustuure. 300 miljonit eurot on omakorda kavas panna kõrvale, kompenseerimaks klubidele võimalikku ülekande- ja sponsorlustulude puudujääki, mis 8-protsendilise osaluse müümisega kaasneda võib.

Projekti toetajad viitavad Inglismaa Premier League’i ülekandeõiguste sissetulekutele, mis ületavad Bundesliga omi umbes kümnekordselt. Vahe tasandamiseks otsivad teised Euroopa tippliigad uusi lahendusi ning Hispaania ja Prantsusmaa kõrgliigad on juba läinud välisinvestorite kaasamise teed.

DFL-i üheks prominentseks eestkõnelejaks on Borussia Dortmundi tegevjuht Hans-Joachim Watzke. "Voogedastusse ja rahvusvahelisse turundusse investeerimine aitab muuta Bundesligat välismaal populaarsemaks. See aitab meil võistelda rahaliselt itaallaste ja hispaanlastega, kellel on sarnased probleemid nagu meil," rääkis Watzke intervjuus The Athleticule.

"Premier League on erandlik liiga. See eksisteerib sissetulekute poolest täiesti eraldi planeedil ja sel on väga erinev ajalooline taust, nagu ka eelis inglise keele näol. See on fantastiline võistlus, isegi kui selle kuulus õhustik staadionitel ei ole alati mainele päris vastav," lisas Watzke, viidates seejuures läbi lillede ka Bundesliga peamisele eelisele, milleks peetakse Saksamaa jalgpalli kõrgeid külastusnumbreid ning äärmiselt elavat atmosfääri staadionitel.

Üheks kahest DFL-i läbirääkimistel sõelale jäänud firmast on CVC, kes on juba teinud samalaadsed diilid nii Prantsusmaal kui ka Hispaanias. Prantsusmaal omandasid nad 1,5 miljardi euro eest jäädavalt 13-protsendilise osaluse liiga turundusharust, mis tähendab muuhulgas seda, et 13 protsenti teleõiguste müügist saadavast tulust läheb nüüdsest alati klubide asemel investorite taskusse. Hispaanias aga omandas CVC 2 miljardi euro eest 8,2 protsenti La Liga ülekande- ja sponsorlustuludest ning seda järgnevaks 50 aastaks.

Kui kõik sujub plaanipäraselt, muutub Bundesliga rahvusvahelisel turul atraktiivsemaks, mis võimaldab kasseerida sisse rohkem tulusid ülekandeõiguste ja muu seonduva pealt, ning kui see kasv on piisavalt suur, siis suurenevad klubide sissetulekud ka hoolimata investoritele kuuluvast pirukatükist.

Miks fännid investorite miljonitele vastu seisavad?

Klubide tulihingelised fännid, sealhulgas Watzke juhitava klubi poolehoidjad, on valdavalt välisinvestorite kaasamise plaani vastu. Fännide ühisrinde avalduses "Nein zu Investoren in der DFL" ("ei DFL-i investoritele") viidatakse ühekordse rahasüstiga kaasnevatele riskidele, mille tasuvust kaugemas tulevikus ei ole võimalik garanteerida.

Hoiatava näitena osutatakse fännide ühisavalduses sellele, et 2022. aastal alanud partnerlus CVC-ga ei ole Prantsusmaa liiga ülekandetuludele seni oodatud kasvu toonud, aga sealsetel klubidel tuleb samas suurusjärgus telerahasid nüüd ka investoritega jagada. DFL-i plaan näeb küll ette puhvrit, millest võimalikke puudujääke esimesel viiel aastal kompenseerida, kuid kaugema tuleviku osas puuduvad ikkagi tagatised.

Fännide peamiseks murekohaks on aga liigajalgpalli toimimise alused, sealhulgas mängude kalender ja algusajad, mida kommertsialiseerumine ähvardab nihutada teleülekannete huvide suunas ja staadionikülastajate huvide vastu. Näiteks on Saksamaa fänniorganisatsioonid väga uhked selle üle, et nende varasemad aktsioonid on suutnud vältida liigamängude pidamist esmaspäeviti, mis teistes tippliigades on tänaseks juba tavapärane.

DFL-i esindajad rõhutavad küll igal võimalusel, et uued partnerid ei saa endale mänguaegade osas otsustusõigust, kuid fännid on selle lubaduse suhtes skeptilised. Isegi kui vormiliselt peab see väide paika, siis sisuliselt võib investorite kaasamine tekitada olukorra, kus klubid peavad rahalise surve tõttu muutustega leppima. Fännide ühisavaldus nimetab võimalike tagajärgedena mängude pidamist välismaal, mängupäevade täiendavat killustamist või sõelmängude tutvustamist.

"Investoritega, eriti maksimaalset kasumit jahtivate erafirmadega, kaasneb risk nendepoolsele mõjule nende sissetulekute maksimeerimiseks, mis võib olla fännide ja mängukülastajate huvide vastu," kinnitas Dortmundi Borussia fänniosakonna juhatuse liige Jan van Leeuwen DW poolt vahendatud avalduses.

Fännid viitavad võimalike murekohtadena veel ka investorite huvide konfliktidele ning eetilistele küsimustele. Sõelale jäänud DFL-i võimalikud koostööpartnerid CVC ja Blackstone omavad osalusi paljudes suurfimades, millest osad kuuluvad ka Bundesliga klubide sponsorite hulka. CVC rahastajate hulka kuulub ka absoluutse monarhiaga Saudi Araabia riiklik investeerimisfond PIF.

Millised võiksid aga olla alternatiivsed viisid Bundesliga konkurentsivõime tagamiseks? Fännide ühisrinde avaldus toob võimalike variantidena välja praeguste meediatulude ümbersuunamise või vajalike vahendite hankimise klassikalise laenuna. Nende hinnangul aitaks liigat atraktiivsemaks muuta telerahade õiglasem jaotamine ning klubid peaksid seisma Euroopa tasandil jalgpalli jätkusuutlikumate regulatsioonide eest, mille hulka võiks kuuluda näiteks reaalselt toimivad rahandusliku ausa mängu reeglid, meetmed mitme klubi omamise vastu või palgalimiidi kehtestamine.

Miks investorid nii jõuliselt jalgpalli tungivad?

Omaette huvitav teema on see, miks investeerimisfondide huvi jalgpalli vastu nii järsult kasvanud paistab olevat. Selles küsimuses toetuvad järgnevad lõigud peaasjalikult DW vastavale artiklile "Bundesliga deal: What does private equity want in football?", kus majandusteadlased jalgpalli ja erakapitali lähenemist selgitasid.

Kasumile orienteeritud erakapital koguneb jõukatelt indiviididelt ja institutsionaalsetelt investoritelt, näiteks pensionifondide haldajatelt. Tavaline praktika on osta firmasid ning palgata juhte, kes suurendaks nende firmade efektiivsust, millega tihti kaasnevad agressiivne kulude kärpimine ja ümberstruktureerimine.

CVC investeerimisfirma on spordimaailmas juba kõva tegija, olgugi et varasemalt ei ole sport ja jalgpall investorite silmis erilist tähelepanu teeninud. Frankfurdi Kooli rahanduse ja juhtimise professor Michael Grote ütles DW-le, et võrreldes teiste spordivõistlustega üle maailma ei ole Euroopa jalgpalliliigad oma potentsiaalset käivet seni realiseerinud. "See teeb sellest erakapitali jaoks eriti huvitava sihtmärgi, sest juhtimispraktikate rakendamine võimaldaks sissetulekute kasvu," lausus Grote.

Liverpooli Ülikooli jalgpallirahanduse lektor Kieran Maguire nõustub selle hinnanguga. "Erakapitali fondid on jalgpallist eriliselt huvitatud, sest seda nähakse osana meelelahutustööstusest, kus teatrite, muusikalide, kontsertide jms piletihinnad tõusevad järsult, ning nad usuvad, et jalgpallis on selle jaoks samuti ruumi," lausus ta DW-le. Tema sõnul on USA ameerika jalgpalli ja korvalliklubid Euroopa jalgpalliklubidest hetkel palju väärtuslikumad, aga kuna jalgpall on ülemaailmselt palju populaarsem ala, siis võib see potentsiaalselt olla väärt isegi rohkem.

DFL-i plaanid näevad aga ette investorite mõjuvõimu selget piiratust ning otsese sõnaõiguse vältimist sportlikes küsimustes, mis on erakapitali investeeringute jaoks ebatavaline olukord. Grote nentis, et potentsiaalne leping DFL-iga jätaks investorid olukorda, kus nad ei saa midagi otsustada ilma klubide nõusolekuta. "Sellest hoolimata on kõigi osapoolte huvides suurendada Bundesliga globaalset turuosa ning selles osas toovad nad lauale häid ideid," lisas ta.

Need "head ideed" ei kipu aga fännidele meele järele olema, nagu kinnitas Maguire: "Superliiga poolt pakutud erakapitalil põhineva rahastuse puhul nägime, et soovitati mängude jagamist neljaks veerandiks, algusaegade sobitamist globaalse turuga ja mängude pidamist välismaal, nii et sedasorti ideed käiakse kindlasti välja ka Saksamaa jalgpallis, isegi kui nad ei saa otseselt neid ideid läbi suruda."

Kellele kuulub jalgpall?

Niisiis on selge, et fännide eelpool kirjeldatud kartused ei ole alusetud. Samas ei ole see ka teab mis üllatav, sest nagu sõnastasid St. Pauli fännid eelmisel kevadel oma teadaandes: "Selge on see, et keegi ei investeeri nii palju raha, ilma selle eest midagi vastu tahtmata."

Küsimus on seega paljuski selles, kas investeeringute poolt pakutavad arenguvõimalused on väärt enamat kui investorite poolt nõutavad muudatused ja tükk tulupirukast. Siit aga võiks kohe edasi küsida: kelle jaoks? Laiemalt vaadates ongi küsimus hoopis selles, millistest huvigruppidest lähtuvalt tuleks jalgpalli arendada. Ehk veelgi laiemalt: kellele kuulub jalgpall?

Kuigi investorite kaasamise plaani hääletused viidi läbi salaja, on see levinud teadmine, et plaani suurimad toetajad on riigi tippklubid. Suurklubide huvid ja lobitöö ei ole aga suutnud enda poole meelitada isegi mitte nende endi fänne.

Näiteks Dortmundi fännklubisid ühendava katuseorganisatsiooni kõneisik Claas Schneider avaldas DW-le umbusku selles osas, kuidas täpselt peaksid investorid suurendama liiga konkurentsivõimet. "Kui lisasissetulekud lähevad ennekõike nendele klubidele, mis on niigi juba tugevaimad, aitamaks neid eurosarjades, siis betoneerib see ainult olemasolevaid ebavõrdseid struktuure ja muudab väiksemate klubide võimalused vahe vähendamiseks veelgi raskemaks," rääkis ta.

Fänniorganisatsioonide silmis on tugev fännikultuur üks Saksamaa klubijalgpalli peamisi tõmbenumbreid, millega nõustub ka Watzke. Fännide silmis tähendab see aga, et fännikultuuri tuleb iga hinna eest kaitsta ja mitte rahaks teha. "Me ei taha jalgpalli nagu Inglismaal, kus fännid on investorite poolt kontrollitud spordialal kõigest kaunistuseks," seisis St. Pauli fännide avalduses.

Nagu hääletustulemused kinnitavad, ei ole klubid oma fännidega sugugi mitte alati ühisel nõul, ning osad ametnikud kaitsevad oma seisukohta ka avalikult. Näiteks Darmstadti president Rüdiger Fritsch ütles Kickeri ajakirjale, et väikeklubid hoopis võidaksid investori kaasamisest. "Tulevased investeeringud taristusse, näiteks 5G internet staadionitel või virtuaalsed reklaamtahvlid, mis näitavad erinevaid reklaame erinevatele teleturgudele, ei ole esiliiga klubide jaoks ilma lisakapitalita võimalikud. Isegi mõned kõrgliiga klubid satuksid raskustesse," ütles Fritsch, kelle sõnul on Saksamaa jalgpall 50+1 reegli tõttu rahaliselt niigi raskes seisus.

50+1 reegel seisneb selles, et klubide juriidilistes aluskehades on lõplik otsustusõigus nende liikmete käes, mis välistab investorite otsese kontrolli jalgpalliklubide üle. DFL on kinnitanud, et selle eripärase reegli kallale nad minna ei kavatse. Watzkegi kinnitas omalt poolt, et investori kaasamise plaan ei aitaks Saksamaa klubidel PSG või Manchester City taoliste klubidega rahaliselt võistelda ning see ei olegi eesmärgiks, sest rikkuromanike kontrolli alla minek ei oleks ka tema hinnangul soovitav.

Niisiis käib klubide ja fännide vaheline vägikaikavedu investorite suhtes oluliselt tagasihoidlikumate järeleandmiste pärast kui teistes Euroopa tippliigades on juba praegu reaalsuseks. Fännidel ja kogukonnal on Saksamaal palju rohkem sõnaõigust kui näiteks Inglismaal või Hispaanias ning isegi kui nad käesoleva konflikti kaotavad, on mässamine nende jaoks oluline kasvõi juba selleks, et järgmiste vägikaikavedude jaoks omale võimalikult hea algpositsioon kätte võidelda.

Kasutatud allikad:

Kommentaarid

Kommentaare ei ole.

Sisene
Enne kommentaari avaldamist tutvu Soccernet.ee kommentaaride hea tavaga.
PLAANID JA DIILID
UUS HOOAEG KOPUTAB
Nutta taga pronksi või nautida uut stabiilsust? Ajastu viimane tants algab Kuressaarele tuttava muusikaga
MIS MAAILMAS TOIMUB?
MEISTRITE LIIGA
Luup peale | Üks oli nüri, teine tömp, teravam selgub kolme nädala pärast: Napoli ja Barcelona eri
AASTA PARIMATE TÖÖDE KONKURS
Soccernet.ee ajakirjanikud saavutasid Eesti aasta parimate tööde konkursil ühe võidu, ühe teise ja kolm kolmandat kohta!
HOOAJA EELVAATED
EESTI KOONDISED
VÄLISMAA
TARTLASED VALMISTUVAD
JUTUD DIREKTORIGA
Spordidirektor Gert Kams profileerib, balansseerib, nuputab, riskib, kaupleb, kalkuleerib ja planeerib
HOOAJA EELVAATED
QUO VADIS, BALTIKUM?
Pikk ette (ja ise järele) | Balti liiga taaselustamine – miks on see halb idee?
Kalju pikendas Pauriga lepingut
PREMIUM LIIGA
Kalju pikendas Pauriga lepingut (0)
 
Trans võttis Taaniel Usta laenule
PREMIUM LIIGA
Trans võttis Taaniel Usta laenule (2)
JUTUD TASKUST
RISTNURK
Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FC Flora
36
23
10
3
74:24
79
2.
Tallinna FCI Levadia
36
22
11
3
67:24
77
3.
JK Tallinna Kalev
36
14
11
11
49:41
53
4.
Paide Linnameeskond
36
13
14
9
50:34
53
5.
Nõmme Kalju FC
36
12
13
11
50:42
49
6.
Pärnu JK Vaprus
36
12
12
12
40:43
48
7.
FC Kuressaare
36
12
7
17
36:60
43
8.
JK Narva Trans
36
12
2
22
32:64
38
9.
Tartu JK Tammeka
36
5
12
19
33:65
27
10.
Harju JK Laagri
36
5
8
23
27:61
23
SOCCERNET TV
VIIMASED PILDIGALERIID
PREMIUM LIIGA TALVISED LIIKUMISED

Premium liigas aset leidnud üleminekuid ja nendega seotud kuulujutte saad vaadata SIIT.

https://www.zone.ee/
SOCCERNETI FOORUM - FÄNNIDE KOHTUMISPAIK!

Räägi kaasa aktuaalsetel jalgpalliteemadel või muudel huvipakkuvatel teemadel! Külasta Soccernet.ee foorumit!

SILM PEALE!

Vaata siit värsket videolugu!

OTSEÜLEKANDED

Soccernet.ee selle nädala otseülekanded:

  • R 20.00 Ravens - Phoenix (Coolbet saaliliiga)
  • L 14.00 Kalju - Liepaja (Liivimaa Taliliiga)
  • L 19.00 Silmet - Narva (Coolbet saaliliiga)
  • P 12.30 Flora - Trans (Superkarikas)
  • KÕIK näidatud mängud ja kava on siin!

TEAD ROHKEM?

Aita Soccernet.ee kajastust paremaks muuta.

Saada uudisvihje uudised@soccernet.ee!

PREMIUM LIIGA TABEL
FC Kuressaare
0
JK Tallinna Kalev
0
Tartu JK Tammeka
0
Tallinna FC Flora
0
Nõmme Kalju FC
0
Paide Linnameeskond
0
Pärnu JK Vaprus
0
Tallinna FCI Levadia
0
FC Nõmme United
0
JK Narva Trans
0