TALLINNA FC FLORA

Vastane: Czestochowa Rakow
Eelmine hooaeg: Poola meistriliiga 1. koht

Paberi peal on Rakow Eesti klubide seekordsetest vastastest tugevaim. Tõsi, tänavukevadine Poola meistritiitel oli klubi ajaloos alles esimene, kuid see-eest edestati teiseks jäänud Varssavi Legiat lausa üheksa punktiga. Enne tänavust meistritiitlit tuldi kahel järjestikusel aastal Poola karikavõitjaks.

Rakowi esiründaja on 28-aastane lätlane Vladislavs Gutkovskis, kel rahvuskoondise eest kirjas 43 mängu ja 11 väravat. Koondislasi leiab Rakowist veel – rivistusse kuuluvad mehed on väljakul käinud nii Kreeka, Horvaatia, Tšehhi, Rootsi kui Ukraina A-koondiste eest.

Rakowi võtmemängijaks on kogu karjääri Poola klubides veetnud ründav poolkaitsja Bartosz Nowak. 29-aastane mängumees sai mullu Ekstraklasas 31 mänguga kirja 11 väravat ja neli väravasöötu. Ta oli ka meeskonna parim väravakütt. Kandvas rollis mängijaks võib pidada ka aastaid Levante ridadesse kuulunud hispaanlast Ivi Lopezt (28).

Klubi nimekaim kasvandik on hilisem Poola koondise kapten Jakub Blaszczykowski, kes kandis klubi särki noorteklassis koguni üheksa aastat. Tänaseks 37-aastase ääremängija karjääri tippaeg möödus aastail 2007-2015 Saksamaal Dortmundi Borussia ridades.

Ühes kodumaise meistritiitli võiduga leidsid Rakowi treeneritepingil aset muutused. Juba 2016. aasta kevadel peatreeneriametisse astunud Marek Papszun (48) taandus ning tema asendajana hõigati välja Dawid Szwarga (32), kes eelmised kaks aastat toimetas Papszuni abitreenerina.

Noore juhendaja jaoks ootab seega ees esimene suur väljakutse treeneritöös: seni on ta tegutsenud vaid assistendi rollis, nüüd antakse talle võimalus ka ise oma ideid juurutama asuda. Samas on oluline meeles hoida, et Szwarga on klubiga varasemalt tuttav ning kuigi palju harjumisaega tal usutavasti vaja ei lähe. 

Ehkki Flora juhendaja Jürgen Henn tunnistas loosi järel, et Poola meister oli teistest võimalikest vastastest kahtlemata peajagu üle, pole mõtet midagi taga nutma jääda. "Saame tugineda oma mingis mõttes positiivsetele kogemustele aastast 2021, kui mängisime võrreldava tugevusega vastasega ehk Legiaga. /.../ Loos on raske, aga mitte lootusetu," ütles Henn.

Vastane: MŠK Žilina
Eelmine hooaeg: Slovakkia meistriliiga 6. koht

Seitsmekordse Slovakkia meistri Žilina hetketasemest on keeruline täit pilti ette saada, sest mullune hooaeg lõpetati koduliigas alles kuuenda kohaga. Kuidas aga on võimalik, et liigas kuuenda koha saanud võistkond üldse eurosarjas mängib?

Slovakkias on kasutusel veidi kummaline süsteem, kus europääsmed jagatakse järgnevalt: meisterklubi pääseb Meistrite liiga eelringi, hõbeda- ja pronksisats otse Konverentsiliiga omasse ning viimase Konverentsiliiga-pääsme saaja selgitatakse välja 4.-7. koha klubide omavahelise miniturniiriga, mille võitja saabki pääsme.

Žilinal läks hästi: miniturniiri finaalis alistati põhihooajal seitsmendaks jäänud (Artur Pika endine koduklubi) Ružomberok. Vastasseisus Levadiaga kannavad slovakid tõenäoliselt miniatuurset favoriidikoormat, ent kontimurdva vastasega ei ole kindlasti tegemist.

Ehkki seitse Slovakkia meistritiitlit ja kaks karikavõitu on kahtlemata kvaliteedinäitajad, võitis klubi viimati suure trofee kuus aastat tagasi. Tõsi, sajandi alguses suudeti tulla kolmel järjestikusel aastal (2002-2004) Slovakkia meistriks.

Žilina ridadesse kuulub neli meest, keda on hiljuti kaasatud ka Slovakkia A-koondise tegemiste juurde, kuid üle kolme mängu rahvusesinduses ei ole kirjas mitte ühelgi neist. Veidi tundmatu suurus on ka Tšehhist pärit peatreener Jaroslav Hynek (47), kes nimetati ametisse eelmisel suvel pärast seda, kui ta oli koguni neli aastat suure jalgpalli treeneritööst eemal olnud. Samas on Hynek oma treenerikarjääri alguspäevil jõudnud olla ka praeguse Tšehhi A-koondise lootsi Jaroslav Silhavy abitreeneriks, seda Praha Dukla nimelises klubis.

Levadia poolkaitsja Brent Lepistu ei hakanud loosi üle nurisema ning nentis, et rohesärgid ootavad põnevat võrdsete meeskondade lahingut. "Tundub, et neil on noorte asi paigas," ütles ta. "Noor ja potentsiaalikas meeskond. Kindlasti tuleb võrdsete lahing, ootame seda väga."
 

PAIDE LINNAMEESKOND

Vastane: Torshavni B36
Eelmine hooaeg: Fääri saarte meistriliiga 4. koht

Jah, on küll Fääri saared. Ja jah, on küll sealse meistriliiga mullune neljanda koha meeskond. Aga toosama Torshavni B36 suutis kolme aasta eest Euroopa liiga avaringis lisaajal skooriga 4:3 välja kukutada isegi meie oma Levadia.

On oluline meeles hoida, et lihtsaid vastaseid Euroopas ei ole. Ning kuivõrd Paide käsi ei ole ka kodukamaral tänavu kõige paremini käinud, pole põhjust eeldada kerget jalutuskäiku. Mis siis, et favoriidikoorem lasub selgelt Eesti meeskonna õlul.

B36 on 11-kordne Fääri saarte meister ja seitsmekordne karikavõitja. Märkimisväärseimad eurotulemused pärinevad aastatest 2020, kui jõuti Euroopa liigas kolmandasse eelringi, ning 2022, kui sama tulemus tehti Konverentsiliigas. Mullu vannuti kolmandas eelringis kahe mängu kokkuvõttes 1:5 alla taanlaste Viborgile, kusjuures viimase naela fääride kirstu lõi endine Paide ründemängija Alassana Jatta.

Vastaste suurimaks staariks võib pidada endist Läti koondislast Valerijs Šabalat. 28-aastane ründaja on löönud Fääri saarte kõrgliigas tänavu 13 mänguga viis väravat. Ehkki Läti koondise eest käis ta viimati väljakul 2019. aasta sügisel, annavad mehe klassist aimu ka tumepunases mängurüüs saavutatud numbrid: 53 mängu, 12 väravat.

B36 treeneripingil käseb, poob ja laseb kohalik noor loots Dan Brimsvik. 35-aastase mehe jaoks on praegune tööpost alles esimene peatreenerikoht meeste jalgpallis, ametisse asus ta 2021. aasta alguses. Tema varasem töökogemus pärineb Taanist Hvidovre ja Lyngby nimeliste klubide noorteakadeemiatest.

Aastal 2018 mängis B36 ridades ka tänane Paide ründaja Kaimar Saag. Suuri lootusi siseinfo saamiseks Saag küll ei hellitanud, küll aga tõstis ta esile vastase füüsilist visadust. "Seal on viie aastaga väga palju muutunud. /.../ Tolle aja põhjal öeldes mängivad nad väga võitluslikult, Fääri saarte inimesed on üleüldse väga töökad, midagi lihtsat seal ei ole."
 
 

JK NARVA TRANS

Vastane: Jerevani Pjunik
Eelmine hooaeg: Armeenia meistriliiga 2. koht

Trans on selge autsaider, aga mis neil ikka kaotada? Paberi peal ei tohiks narvakatel Armeenia hiiu vastu erilist šanssi olla, kuid õnneks ei mängita vutti paberi peal.

Pjunik on koguni 15-kordne Armeenia meister, viimati tõsteti karikas pea kohale alles mullu. Suure triumfi üheks tugisambaks oli seejuures Eesti koondise keskkaitsja Nikita Baranov, kes kaitseliinis olukorda kontrolli all hoidis.

Baranovi jätkamine Pjunikus on kahtluse all, äsjalõppenud hooajal lahkus ta veidi enne finišit meeskonna juurest, sest lepingu lõppemise tõttu langes ta peatreeneri soosingust välja. Hiljuti sai Baranov klubilt siiski uue lepingupakkumise, ent jahenenud suhete tõttu peatreener Eghiše Melikjaniga pole Eesti koondislane veel kontrahtile allkirja andnud.

Lisaks Armeenias võidetud karikatele on Pjunikul ka euroväljakutelt korralikke tulemusi ette näidata. Mullu mängiti Konverentsiliiga alagrupiturniiril Bratislava Slovani (Slovakkia), FC Baseli (Šveits) ja Vilniuse Žalgirisega (Leedu). Pjuniku saagiks jäi kuuest mängust kaks võitu ja neli kaotust, tuul tehti alla Žalgirisele ja Slovanile. Alagrupp lõpetati kolmandal kohal.

Pjunik mängib pea alati kahe ründajaga ning see skeem on neid ka toitnud: lõppenud hooajal sepistas ründeduo, mis koosneb Nigeeriast pärit Yusuf Otubanjost ning Bosnia ja Hertsegoviina ründetuusast Luka Juricicist, 34 väravat. Kumbki mees sai enda nimele 17 tabamust, väravaküttide edetabelis järgmisel meeskonnakaaslasel oli kolle kirjas vaid kuus.

Transi peatreener Sergei Terehhov leidis, et vastase favoriidiseisusega ei ole mõtet oma pead vaevata. Tsiteerides klassikuid: tuleb lihtsalt minna ja hagu anda! "Selge see, et armeenlased on favoriidid, aga elu näitab, et favoriidid alati ei võida. Teeme kindlasti nende elu võimalikult raskeks ja proovime ise edasi minna," ütles Terehhov.