Spordiameti juht Hiiu staadioni ehituse venimisest: põhjused on väga erinevad (10)
Juba eelmisel aastal alama pidanud Hiiu staadioni renoveerimistööd pole alanud tänaseni. Ehitama pole saanud hakata, sest paberimajandus pole jätkuvalt korras.
Eesti Jalgpalli Liit ja Hiiu staadioni omanik Tallinna linn allkirjastasid eelkokkuleppe Hiiu staadioni renoveerimiseks ligi kaks aastat tagasi. Esimeses etapis on jalgpalliliidu rahastusega plaanis välja vahetada Hiiu staadioni kunstmurukate, viia jalgpalliväljak standardmõõtudesse ning korrastada staadioni otsas asuv vähendatud mõõtudega treeningväljak. Staadionihoone ja tribüünide renoveerimine jäävad teise ning kolmandasse etappi ja vajavad linna poolset investeeringut.
Seni väga vaevaliselt liikunud bürokraatlik pool on nüüd tasapisi jonksu saamas, ütles Tallinna kultuuri- ja spordiameti juht Hillar Sein. "Selle nädala alguses tuli meile keskkonna- ja kommunaalametist tutvumiseks projekt koos keskkonnaameti kirjaga. Vaatame selle läbi nii kiiresti kui jõuame, suhtleme osapooltega ja loodame, et kõik liigub väga kiiresti edasi. Pean tunnistama, et kindlasti oleks saanud linn teha mingeid asju kiiremini, aga ka teised osapooled. Venimise põhjused on väga erinevad, partneritele etteheiteid pole," ütles Sein Õhtulehele ega soovinud täpsustada, miks protsess on nõnda vaevaliselt kulgenud.
Renoveerimise esimest etappi rahvastav EJL ei osanud veel arvata, millal täpselt kopad maasse lüüakse, sest esmalt peavad linnavalitsuses paberid korda saama. "Ajagraafiku kohta midagi kindlat öelda ei julge, jätkuvalt tahame ja oleme valmis alustama ehitusega esimesel võimalusel," ütles EJL-i president Aivar Pohlak Soccernet.ee-le.
Ta lisas, et esialgsest plaanist teha Hiiu staadionile loodusliku muruga jalgpalliväljak tuli loobuda põhjusel, et staadioni peamine kasutaja, Premium liiga klubi Nõmme Kalju soovib spordibaasi kasutada oma noormängijate treeningkeskusena.
Esmapilgul tundub, et EJL ja Kalju pole pigem süüdi ehituse venimises. Siinkohal peab küll vaatama, et kes need tegelased seal linnavalitsuses olid ja kuidas järgmine kord mitte selliseid inimesi võimupositsioonile lasta.
aga lugu ise, õigemini halenaljakas jant selle objekti ümber, on täiesti debiilne ja näitab hästi, mis tasemel ja pädevusega meil siin asju aetakse.
2 aastat hiljem
Oleme teinud eskiislahenduse, samuti mõõtmised ja sõlminud kokkuleppe projekteerijaga.
...................................................
Niisiis,Raul-Jaak Ervin Üks-Jalgvärav, jällegi sama küsimus,mida me stuudios teile esitasime: miks ei saanud need majad,mis olid planeeritud valmis selleks aastaks?
EJL: Esialgu pidi tulema siia üks lammutustöökoda,aga need asjad,mida siin praegu lammutama hakatakse,nende asjade valmistamise tehas on meil praegu Kuuse tänaval.
Nüüd me oleme siis väga huvitavas kohas. Mina ütleksin nii selle asja kohta. Kuna,ma lihtsalt ei saa aru,mis asi see peaks siis olemas? Müür?
EJL: Seda on küsitud palju-palju ja võib öelda,ei ole tegu müüriga,ei ole tegu müüriga,tegu on väga pika majaga. Ja väga pikk maja,nagu näete,hakkab sealt otsast täitsa peale ja lõpeb sealpool otsas ära.
Kas te irvitate inimeste üle?
EJL: Vastupidi.
Mis maja siia tuleb?
EJL: Ma arvan,et need inimesed irvitavad inimeste üle,kes teevad lühikesi maju..
Ma küsin,mis maja siia tuleb?
EJL: Pikk.
Ma ei küsi ju,kui pikk. Oota,mis te tahate,suure magistraali äärde... ilmatu pikk maja,mis on..näidake meile kaameraga seda lähedalt,kuidas on see ehitatud? See ju paistab läbi,näete?
EJL:Jaa.
Ma panen ju käe läbi.
EJL: Me proovisime aknakohti sinna luua.
No aga miks te lõpuni siis ei loonud? Kuidas? Ma räägin,miks te lõpuni seda akent ei teinud?
EJL: See on peaaegu lõpuni nüüd viidud.
