Penaltite löömine on paljude vutisõprade arvates loterii, ent tegelikult on tegu kunstiga, mida valdavad vaid vähesed.

Mati Kesavälja koostatud statistikast selgub, et koduse tšempionaadi penaltikunnid pole enam tegevmängijad, vaid 2000. aastate legendaarsed ründajad. Statistikasse mahtusid kõik jalgpallurid, kes on kõrgliigas realiseerinud kümme või enam 11 meetri karistuslööki. Vaid 27 mängijat on säärase asjaga hakkama saanud.

Soccernet.ee koostas omakorda antud statistika põhjal Premium liiga parimate penaltilööjate esikümne. Täpseimate lööjate selgitamiseks on mõõdikuks võetud tabavusprotsent. 

Kõrgliigas on enim penalteid lüüa saanud Konstantin Nahk, kel õnnestus 21 hooaja jooksul penaltipunktile minna 62 korda. Realiseeris ta neist löökidest 55 ning eksis 7 korral.

Napilt jäi esikümnest välja endine Flora ja Levadia penaltikunn Zakaria Beglarišvili, kel õnnestus meistriliigas lüüa 37 penaltit, millest 34 lendas võrku - tabavusprotsendiks 89,2.

Eesti kõrgliiga kümme parimat penaltilööjat:

10. Igor Subbotin - tabavusprotsent 90,9 (10 realiseeritud, 1 eksimus)

Tegevmängijatest hoiab Subbotin auväärset teist kohta. Praegune Nõmme Kalju poolkaitsja pole Premium liigas ülearu palju penalteid löönud, ent need vähesed on ta kõrge protsendiga realiseerinud.

Mängija seni ainus eksimus sündis 2022. aasta kevadel Pärnus, kus Kalju alistas Vapruse 1:0. Kohtumise 15. minutil läks Subbotin otsima paremat alumist nurka, ent lõi Hendrik Vainu jaoks nii mugavalt, et pärnakate kindamees tõrjus löögi.

Subbotini nimel on 377 kõrgliigamatši, mille jooksul on ta 109 korda palli võrku saatnud. Realiseeritud penaltid moodustavad 9,2% tema kõikidest löödud väravatest.

9. Artur Ossipov - 91,7% (11 realiseeritud, 1 eksimus)

Tänaseks mängijakarjääri lõpetanud Ossipov esindas 2000. aastatel erinevaid Tartu võistkondi Merkuuri, Olümpiat, Maagi ja Tammekat. Kiire vahelepõike tegi ta 2007. aastal Tallinna TVMK-sse.

2009. aastal karistati Ossipovi kihlveoskandaali tõttu kolmeaastase jalgpalli juures tegutsemise keeluga. Pärast keelu ära kandmist mängis Ossipov 2012. aastal EMÜ SK eest III liigas, kuhu ta naasis 2018. aastal.

Endine poolkaitsja virutas 127 kõrgliigamänguga 36 tabamust, millest 11 ehk 30,6% väravaarvest moodustasid penaltipunktilt võrku saadetud pallid.

8. Hidetoshi Wakui - 91,7% (22 realiseeritud, 2 eksimust)

Nõmme Kalju legendaarne samurai Wakui liitus klubiga 2011. aastal ning kerkis otsekohe meeskonna üheks tugitalaks. Ka penaltite realiseerimine usaldati talle ning 24 löögist 22 olidki täpsed. Kokku lõi Wakui kõrgliigas 76 väravat, millest 22 ehk 28,9% moodustasid realiseeritud penaltid.

Wakui kandis Kalju särki 2017. aastani, mil ta siirdus üle lahe põhjanaabrite esiliigasse. 2018. aasta suvel sai jaapanlasest Tallinna Kalevi mängija, ent vaid pooleks hooajaks, kuniks ta Soome naasis. 2012 Eesti meistriks ja 2015 karikavõitjaks kroonitud Wakui riputas putsad varna kaks aastat tagasi.

7. Roman Nesterovski - 92,3% (12 realiseeritud, 1 eksimus)

Legendaarne Nesterovski tõmbas mulluse hooaja järel tippkarjäärile joone alla. Infoneti ning Transiga karikavõitjaks kroonitud keskkaitsja oli enda hiilgeaegadel täpne ka penaltipunktilt, kui kõrgliigas tuli tal seda ülesannet täita 13 korda. Neist löökidest 12 läks sisse.

Ainus eksimus sündis 2016. aastal Flora vastu, kui Nesterovski oli silmitsi Mait Toomiga. Transi toonane kapten tahtis palli saata parema posti kõrvale, ent Flora väravavaht luges selle läbi ning tõrjus hüppega palli üle otsajoone.

Kokku õnnestus Nesterovskil 409 mänguga lüüa 27 väravat, millest 44,4% moodustasid realiseeritud penaltid.

6. Markus Jürgenson - 93,1% (27 realiseeritud, 2 eksimust)

Nimekirja kõige kogenum mees Jürgenson pole enda karjääri lõpetamisest veel avalikult teada andnud ning hetkel on ta vabaagent.

Värvika karjääri jooksul on Jürgenson Eestis kirja saanud 472 kõrgliigamängu ning 63 väravat. Penalteid oskab äärekaitsja lüüa ning seda näitab ka statistika - 29 üritusest 27 on lõpetanud väravavahi selja taga. Penaltid moodustavad koguni 42,9% Jürgensoni väravate koguarvust.

Hiljuti käis Jürgenson enda tegemistest rääkimas taskuhäälingus "Pikk ette (ja ise järele)", kus tuli jutuks ka penaltipunktilt skoorimine.

5. Sergei Bragin - 94,4% (17 realiseeritud, 1 eksimus)

Kuuekordne Eesti meister ning kolmekordne parim väravakütt Bragin oli karjääri jooksul täpne ka penaltipunktilt, mida ta sai külastada 18 korda ja vääratas sealt ainult korra.

Nüüdseks 56-aastane Bragin sai kõrgliigas kirja 205 mängu ja 118 väravat, millest vaid 14,4% moodustasid 11 meetri karistuslöögid. Möödunud kümnendil töötas Bragin Infoneti esinduse abi- ning duubli peatreenerina.

4. Martin Reim - 95% (19 realiseeritud, 1 eksimus)

Eesti rekordinternatsionaal Reim kuulub ka klubisse, mis koosneb vaid ühel penaltil eksinud mängijatest. 385 korda kõrgliigas väljakul käinud Reimile usaldati penalti löömine 20 korral.

Norma, Lelle, Flora ja Pärnu Tervise värve esindanud poolkaitsja sai 17 hooaja peale kirja 69 tabamust, millest 27,5% moodustasid realiseeritud penaltid.

Praegu juhendab Reim naiste Meistriliigas mängivat Viimsi JK naiskonda ja juhib ühtlasi kogu Viimsi klubi. Varasemalt on ta tegutsenud Flora, Levadia, Eesti A-koondise ning erinevate noortekoondiste peatreenerina.

3. Märten Pajunurm - 95,7% (22 realiseeritud, 1 eksimus)

Kuressaare kapten Pajunurm on viimastel hooaegadel eeskujulikult demonstreerinud, kuidas tuleb penalteid skoorida, mistap on ta tegevmängijatest esikohal.

Pajunurm on senise karjääri jooksul penaltil eksinud vaid korra, kui 2019. aastal läks ta silmitsi toona Transi väravat kaitsnud Marko Meeritsaga. Tolle löögi suutis Meerits tõrjuda koguni jalaga.

Saarlaste kaptenil täitus lõppenud nädalavahetusel 202 mängu kõrgliigas ning selle ajaga on ta löönud 35 väravat, millest 22 ehk 62,9% moodustavad penaltid. Siiski pole niigi kõrge protsent kõrgliiga parim näitaja. Säärase au saab endale endine Pärnu Linnameeskonna, Tammeka ja Vapruse poolkaitsja Tauno Tekko, kelle 23 väravast koguni 16 ehk 65,6% sündisid penaltist.

Möödunud nädalal oli Pajunurm kahel penaltil täpne - esmalt karikavõistlustel penaltiseerias Flora ning Premium liigas Transi vastu. "Olen viimased neli aastat kõik järjest sisse löönud. Kunagi võib-olla tuleb see eksimus ka, aga loodan seda seeriat pikendada nii kaua kui mängin," rääkis Pajunurm Transiga peetud kohtumise järel.

2. Tor Henning Hamre - 100% (10 realiseeritud, 0 eksimust)

Hamre tuli, nägi ja tegi. 2002. aastal Floraga liitunud Norra ründaja lõi 2003. aastal tervelt 39 väravat, millega krooniti ka liiga parimaks väravakütiks, korjas kahe aastaga kaks Eesti meistritiitlit ning suundus edasi kodumaale Valerengasse.

50 kõrgliigamänguga jäi Hamre arvele 61 väravat, millest 10 ehk 16,1% koguarvust tulid penaltist. Norra kesktormaja saab lisaks vägevale ajale Floras olla uhke selle üle, et ei eksinud Eesti kõrgliigas penaltil kordagi.

1. Indrek Zelinski - 100% (14 realiseeritud, 0 eksimust)

Sarnaselt Hamrele saab ka Zelinski uhkusega öelda, et suutis Eesti kõrgliigas viimse kui ühe penalti väravasse saata. 2001. aastal Eesti parimaks jalgpalluriks valitud Zelinski krooniti kuuel korral kodumaa meistriks - neli korda Levadiaga ja kaks korda Floraga).

Zelinski arvel on 276 kõrgliigakohtumist ja 146 väravat, millest 14 ehk 9,6% moodustavad penaltid. Tegu on käesoleva nimekirja kõige madalama näitajaga.

Pärast mängijakarjääri lõppu on Zelinski tegelenud treeneritööga. Ta on ametis olnud nii Levadias, erinevates Eesti noortekoondistes, Vapruses, soomlaste KTP-s, Eesti naiste koondise juures kui ka Paide Linnameeskonnas.

Eesti kõrgliigas penaltist enim väravaid löönud mängijad:

1. Konstantin Nahk - 55 realiseeritud penaltit (kokku 62 lööki)
2. Zakaria Beglarišvili - 33 (37)
3. Markus Jürgenson - 27 (29)
4. Maksim Gruznov - 25 (33)
5. Vjatšeslav Zahovaiko - 25 (31)
6. Andrei Krõlov - 22 (27)
7. Hidetoshi Wakui - 22 (24)
8. Märten Pajunurm - 22 (23)
9. Martin Reim - 19 (20)
10. Sergei Bragin - 17 (18)