Mullu tuli tšempioniks FC Flora. Ka tänavu on rohesärgid suurfavoriidid, ent kas klubi suudab ennustatu ka reaalsuseks teha? Foto: Jana Pipar

Kas Eesti valitsev meister Flora suudab taas tiitlit kaitsta või õnnestub Levadial, Kaljul või Paidel neid peatada? Mida teeb eelmise hooaja komeet Kuressaare? Kas viimaseks jääb suvepealinlaste Vaprus või uustulnuk Harju või hoopis keegi kolmas? Soccernet.ee toimetus pani algava hooaja eel kokku omaenda ennustustabeli.

• Mehed väljakult on rääkinud! Väravaid kõmmutagu Reinkort, Saarma, Tamm ja Felicio, aga enne tuleb jagu saada Kelderist
• Mängi Premium liiga Coolbet Fantasyt!

Kaksteist toimetuse liiget (Kasper Elissaar, Heiti Heli, Kris Ilves, Laura Jaansen, Ott Järvela, Martti Kallas, Kristjan Jaak Kangur, Otto Kase, Mikk Hendrik Kelder, Siim Pulst, Kristjan Remmelkoor ja Marko Susi) panid kõik kirja oma isikliku ennustustabeli, mille põhjal selgus Soccernet.ee pingerida. Iga meeskonna järel on nelja ennustaja kommentaarid-põhjendused.

Kõik ennustajad reastasid kümme meeskonda, andes esimesele kümme ja viimasele ühe punkti. Kuna esmakordselt mahtus ennustajate sekka üle kümne inimese, siis tänu sellele tegi esikoht oma lähima jälitajaga ajalooliselt suure vahe sisse. Kusjuures Paide Linnameeskonnale ja Nõmme Kaljule anti kokku sama palju punkte, kuid kuna neist esimene sai rohkem kõrgemaid kohti, siis pääsesid nad ka meie üldtabelis paremale positsioonile.

1. TALLINNA FC FLORA (11 esikohta, 119 punkti)

Kristjan Jaak Kangur (1.): Selgelt kõige stabiilsem klubi esinelikust. Neil on ka vähem küsimärke kui eelmise hooaja eel. Mingisugused ikka on, aga need on alati. Tervikuna on klubis kõik väga paigas. Seda, et kukutakse kuhugi auku - mis on kõikidel teistel ette tulnud - ei ole ju Floral aastaid juhtunud ja ma ei näe ka põhjust, miks peaks sel hooajal nii minema.

Martti Kallas (1.): Florat võib meistritiitlist eemal hoida ainult euroedu, mis kasvatab koormust ja viib fookuse kodustelt tegemistelt kõrvale. Koosseis on endisel väga-väga tugev ja kui eduvõimalusteks ollakse paremini valmis kui tunamullu, suudab Flora ka tiitlit kaitsta.

Kasper Elissaar (1.): Flora võitis tiitli mullu 18-punktise eduga. Kas nad on talvega selle edumaa ära andnud? Ei. Kas teised on talvega selle edumaa ära võtnud? Ei. Järelikult tullakse meistriks.

Laura Jaansen (2.): Miski ütleb mulle, et FC Flora ei tule teist aastat järjest meistriks. Samas ei juhtu ka midagi traagilist, sest mehed on mitu hooaega kokku mänginud ja ajavad palli taga samasuguse loogikaga. Lihtsalt küll on üks mees katki, siis teine ja kolmas, ehk läheb suvel mehi piiri taha, ja nii on tasakaal pisut paigast.

Mida suudab uue treeneri ja koosseisuga Levadia? Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

2. TALLINNA FCI LEVADIA (1 esikoht, 100 punkti)

Laura Jaansen (1.): Ilmselgelt on FCI Levadia esimeseks ennustamine pisut ootamatu lüke, samas miks ka mitte?! Mine tea, võib-olla leidis mullu arvukate küngaste otsa koperdanud klubi ühe mätta alt hoopis kullapaja ja nüüd läheb alles andmiseks. Igatahes oleks korraliku suurpuhastuse teinud FCI Levadia tiitlivõit kelmikas ninanips ja kihvt raputus Eesti vutimaastikule.

Otto Kase (2.): Levadia on talvega välja vahetanud pea oma terve garderoobi, kuid ma kipun arvama, et see neile veel tänavu ihaldatud tiitlit ei too. Tuleb jälle hõbemedal. Minu jaoks on juba ainuüksi Zaka[ria Beglarišvili] lahkumine liiga suureks pauguks. Teisalt ennustan, et Felipe Felicio putsad saavad korralikult eetriaega ning löövad hooajaga vähemalt 15 väravat.

Kristjan Remmelkoor (3.): Levadial on liiga palju muudatusi ja nende kohal on liiga palju küsimärke, et neid kahe esimese hulka pakkuda. Aga tänu Türgi päikesele saadakse kolmas koht kätte.

Heiti Heli (5.): Levadia puhul on keeruline öelda, millisel positsioonil nad lõpetavad. Uus meeskond, uus treener ja uued abilised. Levadia võib sel hooajal tulla nii meistriks kui jääda esinelikust välja. Kui klubisiseselt püsib rahulik tööatmosfäär, siis lõpetab Levadia kõrgel, kui mitte, siis halva õnne korral ajalooliselt madalal.

Robi Saarma väravad tõid Paidele superkarika. Kas nooruk suudab klubi ka liigas kõrgele kohale aidata? Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

3. PAIDE LINNAMEESKOND (94 punkti)

Marko Susi (2.): Paide Linnameeskond ja hõbemedal on 2023. aastat vaadates võib-olla liiga optimistlik. Pea justkui ütleb, et Paide on kolmas, aga süda kisub ikka hõbeda poole - seega jah, teine koht. Paide tuumik on üldpildis sama, mis hooaja lõpus (miinus Bubacarr Tambedou). Lisaks plaanivad nad Gambiast tuua rünnakulisa ning usun, et ka tänavu panevad nad täiendustega täppi.

Tegelikult sõltub Paide saatus Robi Saarmast - kas ta jääb suvel Järvamaale või lahkub riigist. Kui Saarma lahkub, koliseb Paide kolmandale või isegi neljandale kohale, aga usun, et Saarma jääb Paidesse ja võtab hõbeda. Seejärel pühib kodumaa tolmu jalgelt ning asub suuremaid ampse võtma.

Martti Kallas (2.): Meistritiitli jaoks on endiselt veidi vara. Olukord tundub suures plaanis sama, mis eelmisel aastal: on vaja minna ja teha! Ehkki meistrikarikani Paide veel ei küündi, on kõik teisest kohast allpool nende jaoks pettumus.

Ott Järvela (3.): Nägime superkarikafinaalis, et Paidel on mingite asjadega väga selged raskused. See, et esimesed 58 minutit end käima ei saadud on selge ohumärk. Samas on neil teatud kvaliteet ikkagi olemas: keskväljal on Kelder-Mööl mootor, mis võib neid tassida. Silma on jäänud ka see, et kui me vaatame Paide viimaste hooaegade häid tulemusi, siis igas õnnestumises on välismängijate panus olnud oluline (Sanneh, Singhateh, Deabeas, Jatta). Paidel ongi vaja see osa oma puslest mängu sisse saada ja kui see õnnestub, siis ma arvan, et nad on tugevamad, kindlamad ja suudavad ka rünnakul olla mitmekesisemad.

Mikk Hendrik Kelder (4.): Klavan, Tambedou ja Tur küll läksid, aga asemele on toodud mitmeid nimekaid täiendusi + laenult naasnud mehed. Samuti annab klubile esmakordne superkarikavõit hea emotsiooni hooaja alguseks. Aga suurtega saab sellel aastal siiski raskem olema. Eelmainitud aasta esimesest trofeemängust oli näha, et kui konkurentide vastu välja ei tule, siis logiseb igatpidi. Lõpuks roniti küll sellest auga välja, aga ohumärgid on ikka üleval ja iga kord ei lähe hästi. Arvan, et 2023 hooajal on meeskonnal kütet vähem, kuid sellest olenemata ei jääda häbisse.

Kas talvega mitu uut meest toonud Kalju murrab end taas esikolmikusse? Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

4. NÕMME KALJU FC (94 punkti)

Ott Järvela (2.): Kaljul on tuumik säilinud. Nende suur eelis on see, et võistkond ei ole ju tegelikult lagunenud. Ainuke olulisem lüli või mängija, kes lahkus, oli Trevor Elhi. Kaido Koppel on selle võistkonna endale eelmise hooajaga selgeks teinud ning tal on nende võimetest hea ülevaade. Lisandunud on sügavust - Maksim Podholjuzini ja Ilja Antonovi näol on saadud väga korralikult kogemust. Ma arvan, et Nõmme Kaljul on kõik eeldused, et teha väga hea hooaeg.

Kasper Elissaar (3.): Lahkujaid ju sisuliselt pole ehk talvega on kõik olulised sambad säilinud. Samas täiendusi tehti lõpuks palju ja põhikoosseis saab olema uudne - samm tehakse kindlasti edasi, aga vahe meistriga on olnud liiga suur, et kohe suurem tükk ampsata.

Siim Pulst (3.): Hollandi esiliiga põhitegijad peaks olema piisav klassinäitaja, et kõvasti juurde panna. Usun, et tõusevad Levadiale kandadele ja teine kuni neljas koht on üldse palju tihedamalt koos.

Kris Ilves (4): Ma arvasin mullu, et Kalju hooaeg on 2023 või 2024. Ja võibki olla juba 2023! Mulle poleks üllatus, kui Kalju lõpetabki tänavu näiteks teisel kohal, sest tuumik on säilinud ja meeskonda on oluliselt ka täiendatud, aga kipun arvama, et natuke jääb veel ikkagi puudu. Tööd on edu nimel palju tehtud ja kui tehakse samamoodi edasi, siis on Kalju tulevik helge.

Kuigi talvega kaotasid saarlased nii Silver Alex Kelderi, Sten Reinkorti, Michael Schjönning-Larseni kui ka Sander Seemani, siis ennustustabelites asetati võistkond siiski kõrgele. Foto: Brit Maria Tael

5. FC KURESSAARE (73 punkti)

Heiti Heli (4.): Elus peab ikka juhtuma üllatusi, miks mitte sel aastal, kui meistritiitli peale nii suurt rebimist ei tule, siis tuleb hoopis neljanda eurokoha peale kõva madin, mistõttu võivad saarlased kõiki üllatada. Kuressaarest on olulisi mängijaid lahkunud mitu, kuid nende asendajad pole kehvemad ja sulanduvad olemasoleva tuumikuga hästi. Vahepeal tundus, et Silver Alex Kelder oli Kuressaare jaoks asendamatu mängija, kuid Pavel Dõmovi kogemus ja Andrei Smirnovi nooruslik uljus võivad keskvälja kenasti ära katta.

Samuti näitas Kuressaare Taliturniiril vägevat minekut, mida nad suudavad näidata Premium liigas (ja miks mitte ka karikavõistlustel). Kui viimase kahe hooaja jooksul on Kuressaare suutnud suuri valusalt näpistada, siis nüüd tuleb stabiilselt punkte võtta ka pealtnäha nõrgematelt meeskondadelt.

Siim Pulst (5.): Üleminekute tulemusel on nad küll nõrgemaks jäänud, aga ei tasu unustada seda, et eelmise hooaja alguses langes vigastustega 10+ mängijat välja, ilma et meeskonna tase oleks oluliselt langenud. Kožuhhovski süsteem toimib nii hästi, et üksikud lülid ei ole nii olulised.

Otto Kase (5.): Miks peaks saarlaste hoog raugema? Sest klubi jäi ilma Kelderist, Reinkortist ja Seemanist? Ma leian, et Kuressaare on nimetatud meestele leidnud enam-vähem sama head asendajad ning isegi kui mõnes aspektis ollakse pisut kehvemad, siis viiendat kohta kaitstakse sellegipoolest.

Kristjan Jaak Kangur (5.): Vahe esinelikuga on pigem suuremaks läinud. Need mehed, kes olid eelmisel hooajal väga head, on edasi liikunud. Asemele on tulnud sama head mehed, kuid ründaja puhul on küsimus, et kas ja kuidas Lepik tervena püsib. Mõnes mõttes on Kuressaare aga kogu liiga peale kõige vähem muudatusi teinud: sama treener, samad trumbid, mille peale mängitakse. Eelmisel aastal nägime Liidu ja Veeringu näol ka seda, et tulevad uued mehed ja teevad ikka väga korraliku täishooaja Premium liigas.

Kas oma koosseisu peaaegu nullist üles ehitanud Trans võib murda esiviisikusse? Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

6. JK NARVA TRANS (54 punkti)

Kasper Elissaar (6.): Narva Trans lõpetab kuuendana. See, kuidas Terehhov on hooaja ettevalmistusel saanud satsi mängima ... Need tulemused, mis nad on saanud avalikest ja mitte nii avalikest mängudest, on väga lubavad. Olen neid mänge vaadanud ja Trans mängib päris kihvti jalgpalli. Seal on kvaliteeti igas liinis.

Mikk Hendrik Kelder (6.): Iga hooaja alguses kõige mustemad hobused ning erand pole ka praegune aasta. Toodud on Eesti jalgpallifännile tutvustamist mitte vajav Tristan Koskor ning samuti usun lisakäiku Narva oma poistelt Daniil Tarassenkovilt ja Aleksandr Nikolajevilt. Võõrleegionäride karusellist saab aimu hooaja edenedes, kuid usutavasti õnnestub neistki keegi.

Ka peatreener Terehhovi puhul tasub arvata, et näljasusest tal kindlasti puudu ei ole teades, kuidas eelmine kord peatreeneriametis lõppes. Tagasilöökidest ei pääse ka Trans, aga need ei saa neile kuidagi kirstunaelaks ning püsima jäädakse taas kindlalt.

Kris Ilves (6.): Natuke sama lugu Levadiaga ehk palju on muutunud, aga tundub, et Sergei Terehhov on leidnud hea koosluse ja küllap saadakse meeskond ka tulemuslikult mängima. Tundub Kuressaare kõrval teine meeskond, kes suudab heal päeval tippude vastu võidu peale mängida.

Kristjan Remmelkoor (7.): Transil on päris palju mängijaid, keda ma pole veel eriti mängimas näinud või kelle nimi mulle väga midagi ei ütle. Seepärast pakun neid mittemidagiütlevale seitsmendale kohale.

7. TARTU JK TAMMEKA (48 punkti)

Ott Järvela (6.): Ma arvan, et Tammeka saab kuuenda koha. Peamine hüpe võrreldes mullusega on treeningtingimuste paranemine. See on muutnud Tammeka ettevalmistusprotsessi palju hõlpsamaks, kuna enam pole vaja sõita Viljandisse treenima. Ma arvan, et tänu sellele on neil energiavarud ja värskus suurem ning selle pealt nad saavad ka kuuenda koha.

Heiti Heli (7.): Eesti suuruselt teise linna esiklubi peaks heitlema kõrgematele kohtadele, ent kui põhikoosseisus on kvaliteeti küllalt, siis lühike pink paneb muretsema küll. Tammeka on varem näidanud, kuidas tublid noorevad tulevad ja teevad, ent selle peale ei saa lootma jääda.

Mikk Hendrik Kelder (8.): Väga palju oleneb sellest, kes kuidas terve püsib. Ääretult oluline on tartlaste jaoks vanameistrite Sander Puri ja Taijo Teniste jätkamine. Kuna lahkujate seas olid väga mitmed põhitegijad, aga liitujate nimekirja pikkus koos kvaliteediga paneb esmapilgul kukalt kratsima, ei usu ma seega algaval hooajal neile võrreldes 2020 ja 2022 hooaegadega kuigi kõrget lendu. Selle arvelt tuleb aga paraku nii mõnigi tabelirida loovutada. Suurt katastroofi suudetakse siiski vältida.

Marko Susi (8.): Tartus on ambitsiooni, Tammeka tahab teha tegusid, aga sarnaselt eelmiste aastatega jäävad suured teod tulevikku. Tammeka näitas eelmise hooaja teises pooles südikat minekut, kuid nende õnnetuseks on nende ridadest lahkunud põhimehed David Addy, Gerdo Juhkam, Sander Kapper, Henri Käblik ja Henri Välja. Samas täienduste nimekiri on hõre - itaallane Eugenio Bracelli, Paides mänguajata olnud Rasmus Kallas ja Elvast tulnud Devid Lehter. Koosseis näib olevat puudulik.

Tammeka edu või ebaedu oleneb suuresti vanameistrite Sander Puri ja Taijo Teniste hoost ja tervisest. Kui nad püsivad tervena ja mängivad hästi, on lootust ka kõrgemale pürgida, kuid ma pigem ei usu seda. Seega teeb Tartu väikese languse - eelmise aasta kuues koht vahetatakse kaheksanda koha vastu.

8. JK TALLINNA KALEV (39 punkti)

Kristjan Jaak Kangur (6.): Lihtne on vaadata eelmise aasta tabelit ning mõelda, et mis need kolm-neli punkti, mis kuuendast kohast puudu jäi, ikka on. Eriti siis, kui võtta arvesse seda, et hooaja esimene veerand ei toonud neile peaaegu mitte midagi. Väravavahi positsioon on neil nüüd ära lapitud, kuna Oskari Forsman on Eesti liiga mõistes väga hea väravavaht. Jube raske on Kalevit hinnata, kuid olen optimist ning panen nad kuuendaks.

Kasper Elissaar (8.): Kalev on kindlasti üks sellistest meeskondadest, kes võtab ülevalt poolt punkte. Nende puhul välistaksin liigast väljalangemise, kuna neil on väga palju kvaliteeti ja väga põnevaid noori omi mängijaid, kes iga aastaga kasvatavad pead juurde ja hakkavad kaela kandma. Nad on koos Tammeka ja Transiga tugevad keskmikud ja nende järjestuse valimine on justkui mündivise. Praegu panen nad kaheksandaks.

Kristjan Remmelkoor (8.): Kalev tegeleb üldiselt esindusmeeskonna tasandil ka liiga palju noorte arendamisega, aga neil on hetkel kogenud mängijaid kah ning kui nad muudmoodi kaheksa hulka ei saa, siis võib Klavan tulla ja tassida.

Martti Kallas (9.): Kalevi edu kohal kõrgub üks hiiglama suur küsimärk: kuidas täidetakse Ioan Jakovlevist tühjaks jäänud koht? Hetkel tundub kahtlane, et keegi tema saapaid vääriliselt täita suudaks, mis tähendab omakorda Kalevi jaoks vajadust mängupilt täiesti ümber kujundada. Kahtlen, et nad üleminekumängudest pääseda suudavad.

9. PÄRNU JK VAPRUS (22 punkti)

Laura Jaansen (7.): Ma ikka mõtlen nii, et kaua see Pärnu Vaprus seal tabeli põhjas istub. See koht on juba piisavalt soojaks istutud, las proovivad teised ka. Arvan, et paari kogenuma mehe liitumine tuleb kenasti kasuks, vana tuumik on suures osas püsima jäänud - nii saab mängida küll.

Siim Pulst (9.): Üleminekumängudele pääsemise nimel võitlevad Pärnu ja Harju. Igor Prinsi suured kogemused on peamiseks asjaoluks, mis selle konkurentsi pärnakate kasuks kallutavad.

Kristjan Remmelkoor (9.): Vaprus pole kunagi kõrgliigas kuigi edukas olnud. Seetõttu ma ei usu, et nad kedagi peale uustulnuka edestada võiksid. Koosseis paistab neil nii õhuke, et nad ei pea hakkama oma väljaku äärde väga pikka pinki tassima.

Marko Susi (10.): Tabeli alumisse otsa paigutan Vapruse, sest traditsioonid peavad jääma! Okei, nali naljaks, Vaprus on sümpaatne punt ja see on igati tervitatav, et palli mängitakse ka väljaspool pealinna, ent kahe hooaja vahel ei ole nad oma täienduste näol jätnud muljet, et nad suudaks väravaid lüüa. Ja nagu Inglismaa koondise legend Michael Owen on öelnud, siis "Vutimatši võidab see, kes lööb rohkem väravaid."

Kui vaatan nende nimekirja, jääb mul arusaamatuks, kes neil skoorima hakkab. Suurim panus võiks justkui minna meeskonna esiründajale Ronaldo Tiismaale, ent eelmise aasta seitse tabamust vastastes hirmujudinaid ei tekita. Vaprus annab kindlasti kõva lahingu ja jõuab teistele sammu võrra lähemale, aga põhjast nad ei tõuse ... Äkki teevad seda uuel aastal, kes teab.

10. HARJU JK LAAGRI (17 punkti)

Martti Kallas (8.): Harju on küll ajalooliselt panustanud noortele, kuid igas nende liinis leidub vähemalt üks Eesti mõistes tipptaseme esindaja. Tugevate koduseinte ja positiivse uljuse toel võivad nad kindla peale midagi ilusat korda saata. Usun, et Kalevi ja Vapruse edestamisega ei teki probleemi.

Otto Kase (9.): Ma ei usu, et Harju teeb oma debüüthooajal "Tarvast" (36 mänguga null võitu) või "Legionit" (ühepunktiline vahe viienda kohaga), vaid ennustan, et klubi üsnagi adekvaatsed täiendused tüürivad klubi üheksandale kohale. Vahe viimastega pole küll suur, ent on siiski olemas.

Kris Ilves (10.): Ajalugu on näidanud, et Esiliigast tõusnud meeskondadel on esimesel hooajal Premium liigas raske. On ka erandeid. Ma arvan, et Harju saab mõned korralikud pakid, aga samas näidatakse ka atraktiivset jalgpalli, millega võetakse ka punkte. Aga kas piisavalt palju punkte? Harjul on mõned eelised Vapruse ees, aga kardan, et nendest ei piisa, et liigasse püsima jääda.

Siim Pulst (10.): Uus tulija lisab liigale kõvasti värvi ja on näidanud ka ambitsiooni jalg maha panna. Soovin neile edu, kuid siiski on nad kõige tõenäolisem punane latern.

***

Kuula ka viimast "Pikk ette (ja ise järele)" taskuhäälingut, kus räägiti samuti peagi algavast hooajast!

Hea lugeja, milline on sinu ennustus Premium liiga hooajaks? Anna kommentaariumis märku!