Koroonaviirus on pea peale pööranud sisuliselt kõik eluvaldkonnad ja korrapärasusest rääkida ei saa, sest kõik on erakorraline. Ent erakorralisus kui nähtus sisaldab erinevaid nivoosid. Märtsis pooleli jäänud Meistrite liiga hooaja lõpetamiseks küpseb UEFA-s plaan, mida võib nimetada eriti erakorraliseks.

Koroonaepideemia vallandumise järel loodeti Euroopas esmalt, et kõik möödub piisavalt kiiresti, et hooaeg pikeneb ühe kuu võrra ja klubivõistlustega (nii riiklike kui ka üle-euroopalistega) jõutakse lõpule juunikuu jooksul. Et seda võimaldada, lükati EM-finaalturniir aasta võrra edasi juba koroonakriis alguses. Vastav lootus osutus asjatuks, sest mitmetes riikides, sealhulgas Itaalias, Hispaanias ja Suurbritannias, on tagajärjed olnud kardetust oluliselt hullemad.

1. aprillil avaldas UEFA järgmise posu otsuseid, mille sekka kuulus näiteks Eestisse planeeritud U17 EM-finaalturniiri ärajätmine, aga eurosarjade osas jäädi üldsõnaliseks. Öeldi vaid, et "kõigi UEFA korraldatavate võistluste kohtumised on edasiste täpsusteni edasi lükatud". Paar päeva hiljem raporteeris Saksamaa telekanal ZDF, et UEFA president Aleksander Ceferin olevat öelnud, nagu peaksid eurosarjad igal juhul 3. augustiks ühele poole saama. UEFA lükkas selle väite ümber.

"UEFA president ei sätestanud hooaja lõppu silmas pidades konkreetseid kuupäevi. Otsime kalendrilahendusi kõiki võistluste lõpetamiseks. Laual on variandid mängida juulis ja vajadusel ka augustis," seisis UEFA teates, mis manitses liikmesriike ka mitte riiklikke meistrivõistlusi pooleli jätma või mittetäieliku tabeli põhjal meistreid välja kuulutama. UEFA lisas, et nende eesmärk on esitada maikuus kompleksne kalender-lahendus terve Euroopa jalgpalli - siseriiklikud ja rahvusvahelised klubivõistlused sel ja järgmisel hooajal + koondisemängud - jaoks.

Kuna maikuuni on veel üksjagu aega ning üldine olukord Euroopas endiselt ärev ja ebaselge, pole vahepeal uusi infokilde jagatud. Aga Kataloonia spordipäevalehe Mundo Deportivo teatel on eurosarjade lõpetamiseks lauale tõstetud uus variant, mida võib nimetada eriti erakorraliseks.

Nimelt kaalutakse stsenaariumi, kus eurosarjade võitjad selguksid kiirel turniiril, mis peetaks alates veerandfinaalidest ühes linnas ning kõik duellid koosneksid ühest mängust. Tinglikult nimetatakse formaati Final Eight (analoog korvpallist ja käsipallist tuntud Final Four formaadiga). Mundo Deportivo teatel tuleks antud formaadi jaoks täita järgmised tingimused:

1) mängida lõpuni pooleli jäänud 1/8-finaalid (Meistrite liigas on pidamata neli korduskohtumist, Euroopa liigas kuus kordus-kohtumist ja kaks paari ei jõudnud pidada ka avamatši),

2) leida linn, mis oleks taristulises plaanis suuteline sedavõrd mahukat võistlust läbi viima; Meistrite liiga finaali asukohaks planeeritud Istanbul peaks teoreetiliselt sobima; arusaadavalt toimuksid kõik mängud tühjade tribüünide ees,

3) rääkida teleõiguste omanikega läbi formaadimuutus ning ilmselt leppida väiksema sissetulekuga, sest kui veerand- ja poolfinaalides peetakse kahe mängu asemel üks, on igati loogiline, et ülekandeõiguste eest laekub väiksem summa.

Lisaks finantsilistele kaalutlustele – Meistrite liiga katkestamine oleks UEFA-le rahaliselt väga suur põnts ja seda soovitakse iga hinna eest vältida – oleks säärane variant paslik ja meditsiinilisest aspektist, sest ühes linnas viibivaid võistkondi on hõlpsam koroonaviiruse suhtes testida ja neid eralduses hoida.

Kuivõrd tõsiselt Mundo Deportivo juttu võtta? Kindlasti on UEFA-s laual väga palju erinevaid stsenaariume ning pole põhjust arvata, et kirjeldatu sealt puuduks.

Olgu lõplik lahendus milline tahes, on selle puhul vaja silmas pidada tõika, et UEFA hallatavad võistlused hõlmavad tervet Euroopat ehk riike Kasahstanist Portugalini ja Iisraelist Islandini, millede situatsioon koroonarindel võib suuresti erineda. Jalgpallivõistluste ootuspäraseks läbiviimiseks on aga vaja saavutada olukord, kus ükski liikmesriik ega tema klubid ülearu ei kannataks.

Nagu märkisid 5. aprillil välja saadetud ühises avalduses Ceferin, Euroopa kõrgliigade ühenduse (European Leagues) juht Lars-Christer Olsson ja Euroopa klubide ühenduse (European Club Association ehk ECA) juht Andrea Agnelli:

"Võistluskalendrite ühine korraldamine on möödapääsmatu, sest käimasoleva hooaja lõpp tuleb kooskõlastada uue algamisega. Hooaja lõpetamiseks koostatakse plaanid, mis ei jäta kedagi ripakile. Ülima tähtsusega on, et isegi epideemia tingimustes selguksid meie võistluste parimad jalgpalliväljakul, järgides reegleid. Kõik sportlikud tiitlid tuleb välja anda reaalsete tulemuste põhjal."

Eurosarjadest rääkides võib uue hooaja käivitamine osutuda isegi raskemaks, kui käimasoleva lõpetamine, sest kui Meistrite ja Euroopa liigas on praeguseks konkurentsi jäänud 13 erineva riigi klubid, siis uut hooaega alustaksid kõigi 55 liikmesriigi esindajad. Ning kui mõnes neist on koroonaviirus endiselt lokkamas, on selle riigi võistkondade kaasamine väga keeruline.

Ning lõpuks tuleb tõdeda, et kõik eelnev on praeguse seisuga ikkagi ainult spekulatsioon, sest reaalset elu ei dikteeri kellegi tahe, vaid COVID-19.