Vaid mõned päevad on jäänud Premium liiga hooaja lõpuni. Ees ootab vaid viimane voor, misjärel selguvad kõik tabelikohad ja Soccernet.ee-s algab rahvahääletus, et selgitada fännide lemmikud erinevates kategooriates.

• Parimad ja halvimad üleminekud
• Parimad noored ja vanameistrid
• Enim arenenud mängijad
• Parimad kaitsjad
• Parimad poolkaitsjad
• Parimad ründajad ja väravavahid

Hooaja kokkuvõtted on jõudnud parimate treenerite, parimate fännide, aasta mängude, aasta ämbrite ja aasta ebaõnnesõduriteni. Lisaks viskame pilgu peale, kes tegid suurima sammu tagasi ja kes tegid tagasituleku.

NB! Siin ja edaspidi pakutavad "eelnimekirjad" on sündinud toimetuse ühise hääletuse tulemusel ja koostatud vaid tutvustaval eesmärgil. Lõplik fännide lemmik selgub suurel hääletusel, kus igaüks saab valida endale meelepäraseimad Premium liiga pallurid. Hääletus avatakse päev pärast hooaja lõppu ehk 10. novembril ning parimate valimiseks on aega kaks nädalat.

Parimad treenerid

Levadia palkas pärast ebaõnnestunud 2022. aasta hooaega uueks peatreeneriks hispaanlase Curro Torrese, kelle debüüthooajal jäädi meistriks kroonitud Florale alla kahe punktiga. Esialgu sõlmiti Torresega kaheaastane leping, klubi president Viktor Levada ei hakanud talvel muutusi tegema ja hispaanlase teisel hooajal saadi ihaldatud meistritiitel kätte. See kindlustati neli vooru enne hooaja lõppu ehk kokkuvõttes mäekõrguse eduga. Torres tegi Levadiast masina, mis tõrgub harva. 35 mänguga on ise löödud 82 väravat ja endale lastud vaid 16. Torresega sõlmiti juba suve lõpus uus leping ehk koostöö jätkub ka 2025. aastal. Juba see näitab, et klubis ollakse temaga väga rahul.

Kuigi Kalju võib viimases voorus langeda teiselt kohalt neljandaks, mis on pigem ebatõenäoline, siis ei saa mööda vaadata Nikita Andrejevist, kelle juhendamisel on tehtud suur samm edasi. Premium liiga medal ja sellega kaasnev eurosarjakoht on käeulatuses. Promise David paugutas hooaja esimeses pooles 16 mänguga 14 väravat ja siirdus Belgiasse, aga see ei löönud Andrejevil jalgu alt. Kalju toetus seejärel peamiselt Alex Matthias Tamme väravatele, aga Andrejev pani meeskonna mängima mitmekülgselt ja tulemuslikult. 

Väga paljud jalgpallisõbrad, sealhulgas Soccernet.ee ajakirjanikud ennustasid Tammekat enne hooaja algust tabeli lõppu, kuid Marti Pähn on kõigil suud lukku pannud. Suures plaanis ei ole vahet, kas Tammeka lõpetab viiendal või kuuendal kohal, kindel on see, et Tammeka saab igal juhul liigahooaja kordaläinuks lugeda. Suurepärase alguse järel ei tekkinud nendel samadel jalgpallisõpradel ilmselt kordagi mõtet, et Tammekat ohustab Premium liigast väljalangemine nagu eelmisel hooajal.

Trans alustas hooaega Aleksei Eremenekoga, kellega lõpetati koostöö juba pärast seitsmendat vooru, kui meeskond asus tabelis nelja punktiga viimasel kohal. Seejärel juhendas Transi ajutiselt Valeri Bondarenko, kuni juuni alguses nimetati ametisse portugallane Miguel Moreira, kelle juhendamisel saadi 11 mänguga 13 punkti. Kui septembris lõpetati koostöö ka Moreiraga, võttis ohjad üle teine portugallane Ricardo Afonso, kelle saldo on 10 mänguga 14 punkti. Portugali meestel on märkimisväärne roll selles, et Trans asub üks voor enne hooaja lõppu viiendal kohal.

2023: 1. Igor Prins, 2. Daniel Meijel & Aivar Anniste, 3. Jürgen Henn
2022: 1. Jürgen Henn, 2. Roman Kožuhhovski, 3. Daniel Meijel & Aivar Anniste
2021: 1. Jürgen Henn, 2. Marko Savic & Vladimir Vassiljev, 3. Roman Kožuhhovski
2020: 1. Jürgen Henn, 2. Vjatšeslav Zahovaiko, 3. Dmitrijs Kalašnikovs
2019: 1. Jürgen Henn, 2. Vjatšeslav Zahovaiko, 3. Roman Kožuhhovski
2018: 1. Sergei Frantsev, 2. Aleksandar Rogic, 3. Kaido Koppel
2017: 1. Arno Pijpers, 2. Igor Prins, 3. Aivar Lillevere
2016: 1. Aleksandr Puštov, 2. Argo Arbeiter, 3. Igor Prins
2015: 1. Norbert Hurt, 2. Marko Lelov, 3. Meelis Rooba 
2014: 1. Marko Kristal, 2. Sergei Frantsev, 3. Norbert Hurt
2013: 1. Marko Kristal, 2. Sergei Ratnikov, 3. Meelis Rooba
2012: 1. Igor Prins, 2. Marko Kristal, 3. Meelis Rooba
2011: 1. Martin Reim, 2. Meelis Rooba, 3. Igor Prins
2010: 1. Martin Reim, 2. Marko Kristal, 3. Igor Prins
2009: 1. Igor Prins, 2. Norbert Hurt, 3. Marko Lelov
2008: 1. Pasi Rautiainen, 2. Fredo Getulio Aurelio, 3. Igor Prins
2007: 1. Tarmo Rüütli, 2. Pasi Rautiainen, 3. Aavo Sarap
2006: 1. Tarmo Rüütli, 2. Pasi Rautiainen, 3. Sergei Ratnikov
2005: 1. Sergei Ratnikov, 2. Vjatšeslav Bulavin, 3. Tarmo Rüütli

Parim publik/fännid

Premium liiga mänge on tänavu külastanud keskmiselt 405 pealtvaatajat, mida veidi rohkem kui eelmise hooaja 396. Kõige suuurem kodumängude külastatavus on Floral (keskmiselt 724 pealtvaatajat), seejärel Levadial (694) ja Vaprusel (569). Kusjuures need klubid on esikolmiku moodustanud juba neli aastat järjest. Flora arv võib veel muutuda, sest viimases voorus on kodumäng Kaleviga. Levadial ja Vaprusel on kõik kodumängud peetud.

Kõik klubid on suuremal või vähemal määral oma meeskonna toetuseks tribüünidel panustanud. 2021. ja 2022. aastal hääletusel teiseks jäänud Vapruse fännid valiti mullu parimaks. Nad on silmapaistvad olnud ka tänavu - seejuures mitte ainult kodus, vaid ka võõrsil. Levadia on viimastel aastatel kerkinud kodumängude korraldamisega liiga tippu ja hoidis lippu kõrgel ka tänavu. Flora on aastast aastasse head taset hoidnud, aga edasiminekut pole eriti märgata. Naiste karikafinaali ajal ei olnud Viiendat Sektorit kahjuks näha ega kuulda.

Eraldi väärib märkimist Flora ja Kalju fännide koostöö. Rivaalid panid septembri lõpus seljad kokku ja boikoteerisid kolmapäeval kell 17.00 alanud mängu avapoolaega, sest jalgpalliliit ei suutnud seda kohtumist normaalsele ajale planeerida.

2023: 1. Pärnu Vaprus, 2. Harju Laagri, 3. Tallinna Flora
2022: 1. Tallinna Flora, 2. Pärnu Vaprus, 3. Paide Linnameeskond
2021: 1. Tallinna Flora, 2. Pärnu Vaprus, 3. Kuressaare
2020: 1. Tallinna Flora, 2. Kuressaare, 3. Paide Linnameeskond
2019: 1. Tallinna Flora, 2. Tartu Tammeka, 3. Paide Linnameeskond
2018: 1. Nõmme Kalju, 2. Tartu Tammeka, 3. Tallinna Flora
2017: 1. Tallinna Flora, 2. Nõmme Kalju, 3. Tartu Tammeka
2016: 1. Tallinna Flora, 2. Tartu Tammeka, 3. Nõmme Kalju
2015: 1. Tallinna Flora, 2. Tartu Tammeka, 3. Nõmme Kalju
2014: 1. Tallinna Flora, 2. Tartu Tammeka, 3. Nõmme Kalju
2013: 1. Tartu Tammeka, 2. Nõmme Kalju, 3. Tallinna Levadia
2012: 1. Nõmme Kalju, 2. Tartu Tammeka, 3. Tallinna Flora
2011: 1. Nõmme Kalju, 2. Tallinna Flora, 3. Tartu Tammeka
2010: 1. Tallinna Flora, 2. Tartu Tammeka, 3. Nõmme Kalju
2009: 1. Nõmme Kalju, 2. Tartu Tammeka, 3. Tallinna Flora
2008: 1. Nõmme Kalju, 2. Tallinna Flora, 3. Tartu Maag Tammeka
2007: 1. Tallinna Flora, 2. Tartu Maag Tammeka, 3. Pärnu Vaprus
2006: 1. Tartu Tammeka, 2. Tallinna Flora, 3. Pärnu Vaprus
2005: 1. Tartu Tammeka, 2. Tallinna Levadia, 3. Tallinna Flora

Aasta mängud

Kõige kurioossem mäng toimus kahel päeval. Levadia - Trans 0:0 (14. septembril ja 2. oktoobril) katkestati A. Le Coq Arenal vihmasaju tagajärjel mängukõlbmatuks muutunud väljaku tõttu 49. minutil ja mängiti lõpuni 18 päeva hiljem. Transi väravavaht Aleksei Matrossov tegi selles mängus mitu suurepärast tõrjet, mis hoidsid Levadia nullil.

Levadia osalusel toimus ka hooaja rekordpublikuga mäng, kui Flora - Levadia 1:0 (5. mail) kohtumist jälgis A. Le Coq Arenal 3014 pealtvaatajat. Tegu oli ajaloolise 100. Tallinna derbiga.

Väravaterohked ja pingelised mängud toimusid Sportland Arenal ja Paide linnastaadionil. Flora mängis Flora - Trans 4:3 (6. aprillil) mängus kolmeväravalise eduseisu maha, aga võitis lõpuks Mark Anders Lepiku kübaratriki toel. Paide pööras Paide - Kuressaare 4:3 (21. septembril) mängus kaheväravalise kaotusseisu magusaks võiduks.

Kaheväravalise kaotusseisu pööras magusaks võiduks ka Flora, kes oli A. Le Coq Arenal Flora - Kalju 3:2 (23. oktoobril) mängus väga keerulises olukorras ka tabeliseisu arvestades, aga korjas siiski võidupunktid ja muutis medaliheitluse väga põnevaks. Paide jäi aga Kadrioru staadionil Kalev - Paide 3:2 (17. septembril) mängus 27 minutiga kolme väravaga kaotusseisu ja jõudis lõpuks viigile lähedale, aga seda siiski kätte ei saanud.

Kalju - United 1:1 (28. mail) oli esimene Hiiu kunstmurustaadionil peetud Nõmme derbi Premium liigas. Kalju asus mängu juba seitsmendal sekundil Promise Davidi väravast juhtima, aga Oleksandr Musolitin lõi avapoolajal viigivärava. 

2023: 1. Kalju - Levadia 4:3 (28. oktoobril), 2. Vaprus - Trans 3:2 (27. septembril), 3. Levadia - Flora 2:1 (5. novembril)
2022: 1. Paide - Kalju 1:0 (6. novembril), 2. Levadia - Kuressaare 2:3 (18. septembril), 3. Levadia - Flora 1:1 (29. mail)
2021: 1. Flora - Levadia 2:2 (5. detsember), 2. Flora - Paide 3:3 (30. juuni), 3. Levadia - Flora 1:5 (1. detsember)
2020: 1. Paide - Kalju 7:4 (6. detsembril), 2.-3. Trans - Levadia 4:4 (27. juunil), 2.-3. Paide - Flora 1:7 (29. novembril)
2019: 1. Tammeka - Trans 6:4 (16. augustil), 2. Flora - Levadia 2:1 (18. septembril), 3. Paide - Levadia 3:1 (9. novembril)
2018: 1. Flora - Kalju 3:3 (2. mail), 2. Flora - Levadia 2:2 (23. mail), 3.-4. Flora - Kalju 2:2 (7. oktoobril), 3.-4. Levadia - Tammeka 0:1 (5. augustil)
2017: 1. Flora - Levadia 3:3 (14. juulil), 2. Tammeka - Infonet 2:0 (3. märtsil), 3. Levadia - Infonet 3:2 (30. septembril)
2016: 1. Kalju - Infonet 1:2 (5. novembril), 2. Flora - Sillamäe 3:3 (29. oktoobril), 3. Flora - Levadia 6:1 (1. augustil) 
2015: 1. Paide - Kalju 5:4 (14. augustil), 2. Levadia - Flora 0:2 (31. oktoobril), 3. Pärnu - Tammeka 4:2 (14. märtsil)
2014: 1. Levadia-Kalju 3:2 (4. oktoobril), 2. Flora-Levadia 1:2 (18. oktoobril), 3. Infonet-Flora 2:3 (23. mail) 
2013: 1. Kalju-Flora 4:3 (31. mail), 2. Levadia-Kalju 2:1 (1. oktoobril), 3. Tammeka-Levadia 2:1 (6. augustil)
2012: 1. Levadia-Flora 5:4 (20. augustil), 2. Flora-Kuressaare 0:1 (31. märtsil), 3. Kalju-Levadia 2:2 (1. septembril)
2011: 1. Flora-Kalju 3:3 (3. juulil), 2. Kalju-Flora 3:0 (10. septembril), 3. Levadia-Paide 0:1 (18. oktoobril)
2010: 1. Levadia-Flora 2:2 (25. juulil), 2. Flora-Levadia 2:0 (16. oktoobril), 3. Tammeka-Flora 2:1 (2. oktoobril)
2009: 1. Kalju-Flora 3:2 (12. septembril), 2. Levadia-Flora 3:2 (20. juunil), 3. Levadia-Paide 4:2 (10. novembril)

Aasta ämbrid

Flora segadus treeneritega. Flora andis mullu novembri lõpus teada, et peatreener Jürgen Henn lahkub ametist, ja detsembri alguses nimetati tema asendajaks Norbert Hurt. Läks nii nagu paljud ennustasid ehk Hurt ebaõnnestus peatreenerina. Tulemused ei olnud head ja Hurt astus suvel pärast eurosarjas saadud suurt kaotust tagasi. Seejärel edutati duublist esindusse Taavi Viik, kellel ei ole nõutavat kvalifikatsiooni, aga kuna klubi sai UEFA-lt eriloa, siis saab ta ametis olla hooaja lõpuni. Klubi on seda kommenteerides olnud napisõnaline ja tuleviku osas puudub fännidel endiselt arusaamine.

Konstantin Vassiljevi skandaalne intervjuu sõja teemal. Toonane Eesti koondise ja Flora kapten Vassiljev rääkis hooaja alguses Õhtulehe taskuhäälingusaates "Kolmas poolaeg", et tahab maailmas rahu. Küsimusele, kas ta on sõjas Ukraina poolt, vastas Vassiljev: "Kui nad suudaks võita, siis võib-olla tuleb rahu, kui Venemaa võidab, siis võib-olla tuleb rahu. Kui mõlemad otsustavad, et räägime ja teeme rahu, siis võib-olla tuleb rahu." Ta kaotas hiljem Floras kaptenipaela ja lõpetas koondisekarjääri.

Unitedi kommunikatsioonikrahh Jani Sarajärvi ümber. United palkas pärast Vladimir Vassiljevi välismaale siirdumist uueks peatreeneriks Jani Sarajärvi, kellega lõpetati nelja vooru järel koostöö. Klubipoolne kommunikatsioon soomlase lahkumise osas jäi napiks, mistõttu läksid selle täpsemate asjaolude osas liikvele kuulujutud, millele Sarajärvi reageeris mõned päevad hiljem omapoolse pöördumisega. Sarajärvi selgitas, et ta pole saanud kelleltki juhiseid, millised mängijad peaksid koosseisu kuuluma.

Ranet Ristikivi omavärav. Vapruse kaitsja Ristikivi söötis mängus Unitediga umbes 25 meetrilt palli oma väravavahi Ott Nõmme suunas, kuid liiga tugevalt ja kõrgelt, mistõttu maandus see lõpuks väravas. Hiljem karjääri lõpetanud Ristikivi ütles, et see värav on talle negatiivset kuulsust toonud: "Mäletan väga hästi, kuidas kõndisin tüdruksõbraga linnas ja mingi poistekamp kõndis vastu ja ütlesid: "Ou, see on ju see Ristikivi, kes aasta värava lõi!" See oli ikka piinlik, täiesti jube."

Marko Meeritsa jämedad eksimused. Unitedi väravavaht Meerits tegi mängus otsese konkurendi Kuressaarega kaks suurt prohmakat, kui koperdas 27. minutil väravaesises olukorras palliga väravasse ja pudistas ka 88. minutil Karl Rudolf Õiguse terava nurga alt tehtud löögi järel palli värava ette, kust skooris kerge vaevaga Mattias Männilaan. Need eksimused maksid Unitedile väärtuslikud punktid püsimajäämisheitluses, sest mäng jäi 2:2 viiki. Võidu korral oleks United kümme vooru enne hooaja lõppu vahe üheksanda kohaga vähendanud kuuepunktiliseks.

Peakohtunik võttis Kaljult Flora vastu reeglitepärase värava. Kalju ründaja Alex Matthias Tamm lõi mängus Floraga reeglitepärase värava, aga peakohtunik Rasmus Maalinn määras Flora väravavahi Kristen Lapa vastu vea ja andis palli Florale. Ehkki Kalju mängijad protestisid, jäi otsus jõusse, kuna Maalinn vilistas hetkel, mil pall polnud veel võrku jõudnud. Seetõttu ei saanud sekkuda ka videokohtunik Kevin Kaivoja. Kalju oleks 83. minutil 1:0 juhtima asunud, aga lõpuks jäi mäng 0:0 viiki.

Suured mängud tööpäeval kell 17. Jalgpalliliit liigutas Eesti klubide euroedu tõttu Kalju - Flora ja Paide - Trans mängud 25. septembrile, kolmapäevale algusega kell 17.00, põhjendades seda sellega, et Hiiu staadionil ja Paide linnastaadionil puudub valgustus ning muul ajal ei saaks neid kohtumisi pidada. Kalju ja Flora fännid boikoteerisid avapoolaega. See pälvis meedias suurt tähelepanu, aga sarnaseid prohmakaid mängude algusaegadega leiab kalendrist veelgi, kus fännide elu on keeruliseks tehtud.

Transi leegionär osutus rusikakangelaseks. Esiliiga B kohtumine PJK ja Transi U21 vahel lõppes ääretult inetult, kui mängu lõpuminutitel väljakul tekkinud konflikt tipnes sellega, et Transi grusiinist leegionär Vaja Nemsadze kaotas igasuguse enesevalitsuse ja tungis staadioni siseruumides PJK mängijale Oskar Pulstile kallale. Riietusruumide esises koridoris tungis Nemsadze sõimlemise järel ootamatult Pulstile kallale, lüües teda rusikaga tugevalt näkku. Trans lõpetas Premium liigas 16 kohtumist pidanud mängijaga lepingu ja jalgpalliliit määras Nemsadzele aastase mängukeelu.

Märten Pajunurme keskmised sõrmed ja kohtunike kobarkäkk. Kuressaare lõi mängus Floraga 39. minutil viigivärava seisuks 1:1, kuid peakohtunik Kristjan-Eric Lääne otsustas VAR-i abiga selle tühistada, kuna värava löönud Pajunurm tegi nende hinnangul väravat lüües vea Kristo Hussari vastu. Pajunurm reageeris värava tühistamisele inetult, näidates hetkeks mõlemat oma keskmist sõrme. Kohtunikel jäi see esialgu märkamata ning Lääne andis Pajunurmele vea eest lihtsalt kollase kaardi. Kui mängijad teiseks poolajaks väljakule saabusid, läks Lääne ekraani juurde ja näitas seejärel Kuressaare kaptenile tema žesti eest otse punast kaarti. Nagu selgus hiljem, siis Pajunurmelt rööviti värav, aga punane kaart oli korrektselt antud. Vaieldav on aga see, kas VAR oleks pidanud sekkuma, kui Lääne ei vilistanud väravale eelnenud duellis Männilaane tõuget Hussari vastu veaks.

2023: 1. VAR oli väga ebastabiilne, Videokohtunik võttis Levadialt Vapruse vastu reeglitepärase värava, 3. Tammeka - Kalev mäng peatati viieks minutiks kohtuniku solvamise tõttu
2022: 1. Hall kardinal pööras Levadia pea peale, 2. Maksõm Kalõnõtšenko palkamine, 3. Kalju ei lubanud oma fänne Putini-vastase plakatiga staadionile
2021: 1. Kalju reaktsioon Fredo Getulio Aurelio ahistamisskandaalile, 2. Trans unustas särgid koju, 3. Tuleviku 1:0 võit Vapruse üle muutus tehniliseks kaotuseks
2020: 1. Maksim Lipini dopingujooks, 2. Sergei Lepmetsa karjääri lõpetamise saaga, 3. Flora treenerite reeglite mittetundmine Meistrite liigas
2019: 1. Nõmme Kalju Meistrite liiga mängu kommunikatsioonikrahh, 2. Nikolai Burdakov sõimas ERR-i otseülekandes näo täis Abdoulaye Diallol, 3. Maardu mängis Tuleviku vastu teise poolaja esimesed kuus minutit vabatahtlikult vähemuses
2018: 1. Premium liiga kalender, 2. Mait Toom näitas oma fännidele keskmist näppu, 3. Kalju ründaja Liliu sülistas Kuressaare kaitsja Mario Pruuli peale
2017: 1. FC Infonet sattus impotendi-skandaali, 2. Flora ja Infoneti fännid lasid rusikad käiku, 3. Tapmisähvardus tõi Martin Vungile viiemängulise keelu
2016: 1. Rakvere linnastaadionil mängiti sisuliselt ilma väljaku joonteta, 2. Narva Transi tehniline kaotus, sest aeti sassi kahe liiga karistuse süsteemid, 3. Levadia koosseisuprobleemid, mis tipphetkedel vähendas read üheksa peale
2015: 1. Sergei Pareiko areenilt punase kaardiga lahkumine, 2.-3. Brent Lepistu ja Martin Kase spordirühma asemel täispikka ajateenistusse, 2.-3. Nikolai Mašitševi särgijant hooaja alguses
2014: 1. Kalju avavooru tehniline kaotus Infoneti vastu, 2. Trans unustas vormid koju ja mängis Infoneti kirjadega vestides, 3. Trans mängis suvel kaks mängu väljakumängijaga väravas
2013: 1. Risto Kägo uskumatu kaardisadu, 2. Martin Jõgi osales vale nime all Rahvaliigas, 3. Kohtunik Eiko Saar luges ära Rimo Hundi käega löödud värava
2012: 1. Sami-Sander Kivi omavärav otse karistuslöögist, 2. Siim Luts näitas Tartu fännidele keskmist sõrme, 3. Kohtunik Toomas Nõmmiste luges Kivi omavärava ära
2011: 1. Konstantin Nahki Hitleri-žest, 2. Levadia tehniline kaotus Kuressaarele, 3. Zakaria Beglarišvili põgenemine Florast
2010: 1. Siksten Kasimiri teadmata toimunud üleminek Florast Kuressaarde, 2. Kalju krahhiga lõppenud välismängijate osturalli, 3. Stanislav Pedõki jämedad eksimused Flora väravas
2009: 1. Jaanis Kriska omavärav kohtumise viiendal sekundil, 2. Kalju kasutas Kuressaares lubatust rohkem välismängijaid, 3. Aleksandr Karpõtševi punane kaart tiimikaaslase ründamise eest

Aasta ebaõnnesõdurid

Stevin Kerge liitus aasta alguses Floraga, aga lõpuks kordagi väljakule ei pääsenud. Teda ei saanud bürokraatia tõttu enne 1. juulit meeskonda registreerida, kuid lõpuks läksid mängija ja klubi teed lahku. Rauno Sappinen naasis pärast vigastust Flora eest väljakule, aga salapärane haigus lõpetas ta hooaja enneaegselt. Mark Anders Lepik lõi 15 väravat ja andis neli väravasöötu, aga sai septembri alguses Eesti koondise treeningul vigastuse, mis lõpetas ta hooaja ja millest taastumine võtab seitse-kaheksa kuud.

Marko Lipp taastus hooaja alguses vigastusest ja terveks saades ei kuulunud enam Flora plaanidesse. Ta leidis suvel uue koduklubi Kuressaarest, kus kogu hooaja oli vigastusega väljas Moorits Veering. Kuressaarel on vigastusega hädas olnud ka Otto-Robert Lipp ja Pavel Dõmov, kellest peatreener Roman Kožuhhovski tundis palju puudust.

Egert Õunapuu sai kirja 426 minutit ja kolm väravat, aga seda ei saa kunagi teada, kuidas oleks Unitedil läinud, kui Esiliigas võrgud puruks löönud ründaja oleks terve püsinud ja Premium liigas kogu hooaja mänginud. Markus Riisenberg ja Tristan Vendelin on mänginud vastavalt 114 ja 640 minutit, aga ka nemad olid vigastusega kimpus.

Kalevil puudusid suure osa hooajast kaks ääremängijat. Evert Talviste hooaeg lõppes mai lõpus U19 Eliitliiga Meistriliiga finaalis ja Arseni Kovaltšuki hooaeg juuli keskel Konverentsiliiga mängus vigastuse tõttu. 

2023: 1. Markus Soomets, 2. Henri Järvelaid, 3. Mark Anders Lepik
2022: 1. Alex Matthias Tamm, 2. Mark Anders Lepik, 3. Evert Grünvald
2021: 1. Mark Anders Lepik, 2. Mark Edur, 3. Joseph Saliste
2020: 1. Enar Jääger, 2. Henri Välja, 3. Otto-Robert Lipp
2019: 1. Albert Prosa, 2. Kevin Kauber, 3. Richard Aland
2018: 1. Martin Miller, 2. Igor Morozov, 3. Dave Moli
2017: 1. Igor Morozov, 2. Janar Toomet, 3. Ofosu Appiah
2016: 1. Hannes Anier, 2. Erik Listmann, 3. Trevor Elhi
2015: 1. Jüri Jevdokimov, 2. Albert Prosa, 3. Vladimir Voskoboinikov
2014: 1. Artur Rättel, 2. Jarmo Ahjupera, 3. Vjatšeslav Zahovaiko
2013: 1. Jüri Jevdokimov, 2. Marko Lelov, 3. Artur Rättel
2012: 1. Martin Reim, 2. Vjatšeslav Zahovaiko, 3. Michael Patrick Kaltenhauser
2011: 1. Boriss Dugan, 2. Rauno Alliku, 3. Siim Luts
2010: 1. Siksten Kasimir, 2. Hiroyuki Mitsuyama, 3. Aivar Anniste
2009: 1. Ingemar Teever, 2. Sander Puri, 3. Andre Frolov

Suurimad sammud tagasi

Mullu fännide poolt Premium liiga parimaks mängijaks valitud Konstantin Vassiljevi mänguaeg on küll tervislikel põhjustel vähenenud, aga väljakul olles on maestro panus eelmiste aastatega võrreldes lahjaks jäänud. Markkus Seppik kaotas koha Flora algkoosseisus ja saadeti suvel Vaprusesse laenule.

Karl Mööl langes Paide koosseisust välja ja kogus minuteid duublis, misjärel otsustas karjääri lõpetada ja treeneritööle keskenduda. Aastaid välismaal mänginud Nikita Baranov ei toonud Paide kaitseliini oodatud kindlust ja kvaliteeti, kuigi tal oli ka õnnestunuid mänge. 

Ken Kallaste on tänavu saanud Levadia eest liigas mängida vaid 365 minutit, mida on mullusega võrreldes kolm korda vähem. Kaspar Paur sai Kaljus veelgi vähem minuteid kui eelmisel aastal, jäädes meeskonnakaaslaste varju. Marko Meerits tegi sarnaselt Baranovile eksimusi, mida nii kogenud mängijalt Unitedis ei ootaks.

Kaspar Laur mängis kevadel isegi Eesti koondise eest, aga liigas ta ei suutnud Kalevile nii kasulik olla nagu ajaloolise kolmanda koha toonud hooajal. Hooaja jooksul on koha Kalevi algkoosseisus kaotanud ka Hugo Palutaja ja Georg Pank, kes mullu tegid särava hooaja.

2023: 1. Robert Kirss, 2. Robi Saarma, 3. Marko Meerits
2022: 1. Tristan Koskor, 2. Robert Kirss, 3. Herol Riiberg
2021: 1. Amir Natho, 2. Mait Toom, 3. Karl Rudolf Õigus
2020: 1. Frank Liivak, 2. Manucho, 3. Herol Riiberg
2019: 1. Markus Poom, 2. Roman Sobtšenko, 3. Kevin Rääbis
2018: 1. Vitali Teleš, 2. Joseph Saliste, 3. Pavel Marin
2017: 1. Ofosu Appiah, 2. Martin Vunk, 3. Matvei Igonen
2016: 1. Ilja Antonov, 2. Igor Subbotin, 3. Martin Vunk
2015: 1. Kaimar Saag, 2. Allan Kimbaloula, 3. Karl-Eerik Luigend
2014: 1. Sergei Lepmets, 2. Tihhon Šišov, 3. Jüri Jevdokimov
2013: 1. Karl Palatu, 2. Joel Indermitte, 3. Kaspar Kaldoja
2012: 1. Albert Prosa, 2. Daniil Ratnikov, 3. Aleksei Belov
2011: 1. Aleksei Jahhimovitš, 2. Martin Tšegodajev, 3. Aleks Mones
2010: 1. Alo Dupikov, 2. Eduard Ratnikov, 3. Joonas Tamm
2009: 1. Maksim Smirnov, 2. Liivo Leetma, 3. Kert Kütt

Aasta tagasitulekud

Zakaria Beglarišvili naasis välismaalt ja liitus mõnevõrra üllatuslikult Transiga, kus ta jätkab ka järgmisel hooajal. Esimene hooaeg oli väga edukas, sest Beglarišvilil on kirjas seitse väravat ja 13 väravasöötu. Seejuures söötude arvestuses asub ta liigas esikohal, edestades lähimaid jälitajaid kolme sööduga. Välismaalt naasis edukalt ka Michael Lilander, kes liitus Paidega suvel, misjärel meeskonna mängupilt nii kaitses kui ründes märgatavalt paranes.

Võib öelda, et tagasituleku tegi ka Robi Saarma, kes lõi 2022. aastal oma debüüthooajal Premium liiga ukse pauguga lahti, millele järgnes tagasihoidlik 2023. aasta, aga tänavu Paide eest löödud 14 väravat ja antud üheksa väravasöötu on märk kvaliteedist. Tagasi on ka Karl Gustav Kokka, kes küll varem polnud Premium liigas mänginud, aga keda on noorteklassides peeti suureks talendiks. Ta oli vahepeal juba mõtted jalgpallist maha matnud, kuid näitas Unitedi eest, et oskused on endiselt alles.

Rauno Sappinen, Taijo Teniste ja Tanel Lang taastusid rängast põlvevigastusest edukalt. Kui Teniste ja Lang olid vastavalt Kalevis ja Tammekas pärast vigastust kandvas rollis, siis Sappineni hooaeg lõppes eelnevalt aasta ebaõnnesõdurite kategoorias mainitud salapärase haiguse tõttu. Sappinen naasis sarnaselt Beglarišvilile ja Lilanderile välismaalt.

Eraldi väärib märkimist Hiiu staadion, mis sai lõpuks uue kunstmurukatte ja kuhu naasid Premium liiga mängud ligi nelja-aastase pausi järel. Vahepeal toimusid Kalju kodumängud Sportland Arenal, Kadrioru staadionil ja TNTK staadionil. Kalju alistas 18. mail Hiiu staadioni taasavamismängus Kuressaare 3:0. 

2023: 1. Tristan Koskor, 2. Ragnar Klavan, 3. Mihkel Ainsalu
2022: 1. Ioan Yakovlev, 2. Ats Purje, 3. Joonas Tamm
2021: 1. Zakaria Beglarišvili, 2. Ragnar Klavan, 3. Henrik Ojamaa
2020: 1. Rauno Sappinen, 2. Sergei Mošnikov, 3. Henri Anier
2019: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Kaimar Saag, 3. Matvei Igonen
2018: 1. Markus Jürgenson, 2. Karl Mööl, 3. Hidetoshi Wakui
2017: 1. Arno Pijpers, 2. Albert Prosa, 3. Artur Kotenko
2016: 1. Sergei Lepmets, 2. Sergei Mošnikov, 3. Marko Meerits
2015: 1. Siim Luts, 2. Gert Kams, 3. Martin Vunk
2014: 1. Dmitri Kruglov, 2. Zakaria Beglarišvili, 3. Liivo Leetma
2013: 1. Dmitri Kruglov, 2. Martin Vunk, 3. Vladimir Voskoboinikov 
2012: 1. Ingemar Teever, 2. Tihhon Šišov, 3. Vladislav Ivanov 
2011: 1. Alo Bärengrub, 2. Kristen Viikmäe, 3. Tiit Tikenberg
2010: 1. Sander Post, 2. Mihail Ištšuk, 3. Ingemar Teever
2009: 1. Tarmo Neemelo, 2. Dmitri Skiperski, 3. Aleksei Naumov