Ühest probleemsest suvemuinasjutust (0)

Foto: prod.sicdn.com

Neljapäeval sai tegelikkuseks ennustus, mille Saksa spordiväljaanne Sportbild aastapäevad varem teinud oli ning mida ajakirja peatoimetaja Henning Feindt päev varem meelde tuletas: Saksamaa valitakse 2024. aasta Euroopa meistrivõistluste korraldajaks. Päev hiljem nii ka läks. Häältega 12:4 edestati ainsat kandidaati Türgit.

Avalikkuse reaktsioon on olnud üldjoontes positiivne. Arusaadavalt on suurimat rahuolu väljendanud kohalik jalgpalliliit, kelle kõrval väljendavad võidurõõmu ka korraldajalinnad. Kokku on neid kümme, üks neist Frankfurt. ARD meediagruppi kuuluv Hesseni liidumaa telejaam hr-fernsehen vahendas valimisi Frankfurdi raekojast, kus sõna saanud linnapea Peter Feldmann tuletas meelde, et nii 1988. aasta EM-il kui 2006. aasta MM-il kuulus Frankfurt turniiri korraldajate hulka ning mõlemal juhul oli tegemist sündmusega, mis koha inimeste südames võitis.

2006. aasta MM-i meenutades libises ka üle Feldmanni huulte mõiste, mis tolle tosina aasta taguse turniiri Saksamaal ühe sõnaga kokku suudab võtab – "Sommermärchen", suvemuinasjutt. Täna ootab Saksamaa avalikkus, et kuue aasta pärast suudab jalgpalliturniir taas luua kogu rahvast siduvaid emotsioone, milliseid Saksamaa pärast 2006. aastat kogenud pole. Mis on Sommermärchen? Mida 2006. aastal kogeti, ning millised olid tolle kogemuse tagajärjed? Need on meie alljärgnevateks küsimusteks.

Alustame sõnast endast ning siin on vajalik juhtida tähelepanu olulisele aspektile. Nimelt on tegemist sõnaga, mis 2009. aastal kanti Dudeni sõnaraamatusse. Selles kinnitatult tähistatakse nimetatud sõnaga suvel aset leidvat suurejoonelist sündmust, ja et kõigile selge oleks, millega tegemist, toob Duden näitelause: "2006. aasta jalgpalli MM oli sakslaste suvemuinasjutt" (die Fußball-WM 2006 war ein deutsches Sommermärchen).

Niisiis, kuna Duden esindab Saksa Bundesradi 1902. aasta otsuse kohaselt ametliku kirjakeele normi, on “Sommermärchen” sõna, millele osaks saanud kõige kõrgem riiklik tunnustus, mis ühele saksa sõnale üldse osaks saada võib. Ja et nimetatud sündmus, sõnaraamatusse kandmine, leidis aset vaid kolm aastat pärast jalgpalliturniiri, on alust uskuda, et vähemalt osalt jõudis sõna ametlikku keelepruuki just tollest turniirist tõugatuna.

Siit edasi tuleks aga uurida juba Dudeni toodud näitelause laiemat tähendust, seda, mille järele õhkas eespool ka Frankfurdi linnapea. Esiteks tuleb möönda, et nimetatud sõna kannab endas hoopis enamat, kui lihtsalt sportlik edu. Rangelt võttes lõppes too turniir sakslastele ju salajaste unistuste purunemisega – poolfinaalis kaotati Itaaliale. Loomulikult, kaotus küll kurvastas, kuid ometi ei vähendanud see järelejäänud turniiripäevade üldist vaimustust, mille kõrghetkeks, loendamatute isiklike kulminatsioonide kõrval, võiks pidada Saksamaa koondise kohtumist oma poolehoidjatega Berliinis päev enne finaali, kus tohutust kuumusest hoolimata oli kogunenud ligikaudu miljonit inimest. Veelgi enam. Üheksa aastat pärast turniiri kirjutab ajakirjanik Christian Spiller Spiegeli veergudel, et just kaotus Itaaliale andis turniirile erilise melanhoolse varjundi, mida turniiri võit kindlasti teha poleks suutnud.

Igal juhul võib kinnitada, et Sommermärchen ilmutas end nii ortograafilises- kui tähenduslikus süsteemis juba turniiri ajal, ega ole pelgalt hilisemate kirjutajate fantaasia vili.

Juba 19. juunil ehk turniiri kümnendal päeval ilmub Der Spiegelis pealkiri: "Deutschland, ein Sommermärchen", kus mitmete toimetuse liikmete nimel kirjutatakse muuhulgas: "Alates 9. novembrist 1989 (Berliini müüri langemine – A.M.) pole Saksamaal olnud teist nii suurt pidu. Kui toona toimus aga pidu sakslaste endi seas, siis täna jagatakse seda kogu maailmaga."

Too pidu, nagu ka toosama Spiegel sõnastas, väljendus uhkuses sakslaseks olemises, mida iseendale ja maailmale avalikult demonstreeriti. Õnnelikud sakslased katsid kogu oma maa terveks kuuks must-puna-kollaste toonidega; päikesepaistelised ilmad segatuna võimsate sportlikke emotsioonipursetega oli põhjuseks, miks järgmise aasta varakevadel sündimus Saksamaal keskmiselt ligi kümme protsenti kõrgem oli. Muinasjutt missugune!

Ent täna on Saksamaal ka neid ringkondi, mis tolle tosina aasta taguse suvemuinasjutu järele kaugeltki mitte ei õhka, pigem vastupidi. On seisukohti, mis peavad toda jalgpallisuve üheks käimalükkavaks jõuks, mis tänast ühiskonda Saksamaal tugevasti lõhestanud.

Eelmise aasta detsembris päevalehele Frankfurter Rundschau antud intervjuus ütles Berliinis tegutseva rahvusvahelise antisemitismi uuringute keskuse juhataja Clemens Heni, et ilma 2006. aasta jalgpalliturniirita poleks PEGIDA ehk islamivastased meeleavaldused nii suuri rahvamasse haarata suutnud. Heni lisas, et ilma selle liikumiseta poleks täna sellisel kujul ka AfD. Viimase näol on tegemist immigrantidevastast poliitikat ellu viiva parteiga Alternatiiv Saksamaale.

Tõepoolest, 2006. aastal Saksamaa tänavatel avanenud must-puna-kollast vaatepilti olnuks veel paarkümmend aastat varem keeruline ette kujutada. Hitleri rassipoliitika läbikukkumise järel oli rahvusluse väljendamine sakslaste seas aastakümneid teema, millega ei riskinud näppe kõrvetada ei konservatiivid ega kristlikud demokraadid, sotsiaaldemokraatidest rääkimata. Saksamaal pidi rahvusluse poliitiliseks eesmärgiks seadnud partei parlamenti jõudmist ootama ootama 2017. aastani, kui Alternatiiv Saksamaale sai Liidupäeva valimistel 12,6 protsenti häältest.

Heni ütleb, et tol 2006. aasta suvel, kui ajaline distants Hitleriga oli rahvuslikuks eneseväljenduseks juba sobivalt piisav, omandas rahvuslipu väljatoomine uskumatult suure tähenduse ning ühendas ka inimesed, kes jalgpallist üldse huvitatud polnud. Heni leiab, et probleemi tuuma, selle sisu, ei moodustanud mitte sport, vaid integratsioon ning lisab, et juba toona leidus autoreid, kelle fabuleeritud tekstid võinuks vabalt kuuluda 1937. aastasse.

Poolfinaalis kaotamine võimendas emotsioone veelgi. Foto: elmundofutbol.com

Ta toob ühe põneva näite. Nimelt ütles Saksamaa toonane peatreener Jürgen Klinsmann enne alagrupi teist mängu Poolaga: "See mäng kuulub meile. Me ei anna seda mitte kellelegi. Ka mitte poolakatele. Nad seisavad vastu seina surutuna ning meie anname tuld." Heni märkis, et kui sellise lause ütleb välja sakslane, siis on sel hoopis teistsugune tähendus, kui seda teeks ameeriklane. Sellised eneseväljendused, ütles Heni, leiavad meedia poolt massilist kordamist, need korjatakse äärmuslike liikumiste poolt üles ning seejärel pole sel enam mitte mingit seost spordiga.

Üheks selliseks "massilise kordamise" kõlavamaks platvormiks kujunes vahetult pärast turniiri esmalt kinolinale ning hiljem ka vabamüüki jõudnud režissöör Sönke Wortmanni ülipopulaarne dokumentaalfilm "Deutschland. Ein Sommermärchen", mis jälgib Saksamaa koondise tegemisi läbi terve turniiri.

Selle filmi üks tsiteeritumaid kriitikaid ilmus 2011. aastal, kui saksa kultuuri õppejõud Carola Dafner Illinoisist (Southern Illinois University) avaldas artikli "Football, mythology and identity in Sönke Wortmann's Deutschland. Ein Sommermärchen." Tolles artiklis heidab Dafner filmitegijatele ette rahvusprobleemide lihtsustamist, meestekeskse maailma kultiveerimist, steriliseeritud maailma loomist, kus nn "kujuteldav kogukond" on lihvitud äärmuseni. Dafner leiab, et tegemist on äärmiselt tõsise olukorraga, kuna filmis seotakse sotsiaalsed konfliktid, vägivald, rassism ja seksism pimesi "muretu patriotismi" eesmärgil.

Tänasel päeval, kuulates korraldajate, sportlaste, treenerite, fännide, ajakirjanike ja sponsorite eesmärke, aga ka kriitikute tähelepanekuid anno 2024, olgu need ükskõik kui kitsalt määratletud, tuleb alati arvestada, et noid sihte ümbritseb küll sõnaraamatus absoluutse tähenduse saanud Sommermärchen, kuid mille seletusjõud näib olevat siiski palju rikkalikum.

Kommentaarid

REGISTREERITUD (0)
ANONÜÜMNE (0)

Registreeritud kasutajate kommentaare ei ole.

Martin Reim: meil puudus igasugune eksimisruum
EUROLOOS
UUS EPISOOD
Pikk ette (ja ise järele) | Kas Eesti koondis peaks juba täna alustama valmistumist 2022. aasta sügiseks?
PREMIUM LIIGAST
KÄIDI UUS LEPING
AMETLIK: Käit lahkus Fulhamist ja liitus Sloveenia tippklubiga
AMEERIKAMAADES
VÄLISMAA
HEAD VAATAMIST!
Eksklusiivsed kaadrid | Mida ütles Levadia president mängijatele riietusruumis Tallinna derbi järel?
SILM PEALE!
Eksklusiivsed kaadrid | Mida ütles Levadia president mängijatele riietusruumis Tallinna derbi järel? (8)
"Silm peale!" võtab luubi alla viimase Tallinna derbi. Jälgisime kaameratega staadionil toimunut mängu eel ja järel. Mida ütles Levadia president Viktor Levada riietusruumis ja kuidas vastas võistkonna kapten Dmitri Kruglov?
 
Fännid baaris | Kes on halvim mängukorraldaja?
FÄNNID BAARIS
Fännid baaris | Kes on halvim mängukorraldaja? (8)
Korrapäratu regulaarusega poliitiliselt ebakorrektne jalgpallisaade "Fännid baaris" räägib seekord värvikatest fännireisidest, lahkab distsiplinaarkomisjoni tööd, arutab Kalju fännide raske perioodi üle ja otsib vastust küsimusele, milline on halvim mängukorraldus.
TOIMETAJA VALIK
RISTNURK
REKLAAM
VIIMASED PILDIGALERIID
Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FC Flora
15
13
1
1
50:11
40
2.
Tallinna FCI Levadia
15
11
2
2
47:12
35
3.
Nõmme Kalju FC
15
9
4
2
29:14
31
4.
Paide Linnameeskond
15
9
3
3
25:9
30
5.
JK Narva Trans
15
4
6
5
20:15
18
6.
FC Kuressaare
15
4
4
7
10:21
16
7.
Viljandi JK Tulevik
15
3
3
9
13:32
12
8.
Tartu JK Tammeka
15
2
3
10
17:31
9
9.
JK Tallinna Kalev
15
2
3
10
11:39
9
10.
Maardu Linnameeskond
15
2
3
10
9:47
9
REKLAAM
SILM PEALE!

Vaata siit saate "Silm peale!" viimast osa!

SOCCERNETI FOORUM - FÄNNIDE KOHTUMISPAIK!

Räägi kaasa aktuaalsetel jalgpalliteemadel või muudel huvipakkuvatel teemadel! Külasta Soccernet.ee foorumit!

PREMIUM LIIGA TABEL
Tallinna FC Flora
40
Tallinna FCI Levadia
35
Nõmme Kalju FC
31
Paide Linnameeskond
30
JK Narva Trans
18
FC Kuressaare
16
Viljandi JK Tulevik
12
Tartu JK Tammeka
9
JK Tallinna Kalev
9
Maardu Linnameeskond
9
MENÜÜ
 
KESKKONNAD
FACEBOOK