Uuenevatest inimsuhetest jalgpallis: videokorduste mõju (0)

Foto: bundesliga.com

Kuigi Müncheni Bayern sai üle-eelmisel nädalal Saksamaa kõrgliiga avamängus ühe oma suurima konkurendi Hoffenheimi üle numbriliselt veenva võidu (3:1), ei kiitnud isegi baierlaste enda Abendzeitung penaltist sündinud 2:1 väravale eelnenud Franck Ribery isealgatuslikku pikaliviskumist mingil juhul heaks – kaval, aga mitte ilus, leidis ajakirjanik Patrick Strasser. Ent järgnevad arutelud ei puudutanud mitte Ribery käitumist, kuivõrd probleeme, mille see taas päevavalgele tiris – ja nimelt, poleemika videokohtunike täpse rolli üle.

Strasser teadis väita, et juba enne mängu oskasid mõlema poole fännid kõnealusele probleemile viidata, kuna enne avavilet karjusid nii Bayerni kui Hoffenheimi poolehoidjad, et saksa liiga juhid "tapavad videokordustega nende mängu". Pärast mängu "karjus" koos fännidega kogu jalgpalliavalikkus.

Avavoor pakkus mitmeid vaieldavaid olukordi, kuid enim avaldati imestust, et Kölnis tegutsev videokohtunikebrigaad lasi läbi just Ribery episoodi ega palunud väljakukohtunikul situatsiooni üle vaadata. Isegi Bayerni peatreener Niko Kovac tunnistas hiljem, et tema poleks penaltit andnud.

Õigupoolest ei osatagi esimese hooga veenvalt selgitada, millest on Saksamaal probleemid tingitud. Meenutatakse, et Venemaal peetud maailmameistrivõistlustel kulges koostöö väljaku- ja videokohtunike vahel peaaegu tõrgeteta, koguni suurepäraselt, kui arvestada asjaolu, et praktikana oli see MM-il, suurima võimaliku publiku tunnistusel, kasutusel esmakordselt.

Kui aga arvestatav hulk arvamusi kokku koguda, siis erinevate hinnangute ühisosana kipub pinnale jääma arusaam, et segaduse peamiseks põhjuseks on uutmoodi keerukad inimsuhted. On vana tõde, et ükski video, ükskõik kui teravalt ülevõetuna, ei suuda tõeliselt kriitilises olukorras välja pakkuda üheselt tõlgendavat pilti.

Vähemalt 1966. aasta MM-i finaalist alates kuulub videotele tuginev kommentaar lahutamatult mängujärgsete analüüside hulka. Kas Geoff Hurst ikka lõi värava, küsivad sakslased tänaseni. Kuidas kohtunik ei näinud Maradona kätt, imestavad inglased. Miks küll andis kohtunik Stepanovile teise kollase kaardi iirlaste vastu, arutlevad eestlased. Ent kõik need diskussioonid, olgu selle sisu andjaks ajakirjanikud, jalgpallurid või fännid, olgu selle toon ükskõik kui terav ja konfliktne, on jäänud retooriliseks – need arutelud ei suuda mõjutada konkreetset mängu ennast.

Foto: mykhel.com

Täna on aga videokorduste kasutuselevõtuga jõutud reaalsuseni, kus ühel konkreetsel hetkel retoorika haihtub, mis omakorda muudab konfliktid teravamaks – nimelt hetkel, mil väljakukohtunik peab tegema teleekraani kohale kummardades otsuse, reaalse otsuse, mis mõjutab mängu.

Ent ühelt poolt on jalgpallimäng liiga keerukas, peenekoeline selleks, et teha ümberlükkamatuid otsuseid; teisalt pole ükski inimene vaba oma teadlikest ja ebateadlikest mõjutajatest. Nii võib kohtunik teadvustamatult teha otsuse isikliku sümpaatia kasuks, või, endale oma sümpaatiat teadvustades ning seda teadlikult varjata püüdes, teha hoopis vastupidise otsuse. Selliste otsuste tegemine pole kohtunikule kuidagi võõras, võõras on olukord ise – videokordus peatab aja, tõstab kohtuniku mängu peategelaseks, kes, arvestades Saksamaa mastaape, peab tegema otsuse miljonite inimeste tunnistusel.

Küsimus seisneb väljakukohtuniku vastutuses ning sellega kaasnevas autoriteedis, mis kuulub lahutamatult sportmängude komponentide hulka. Kui palju peab/võib videokohtunik mängu käiku sekkuma? Kas väljakukohtunik on sunnitud iga signaali korral teleekraani juurde jooksma?

Huvitava selgituse probleemipuntrale andis Schalke spordidirektor Christian Heidel, kes intervjuus Bildi Fussball'ile juhtis tähelepanu asjaolule, et Kölni videoruumis ei tööta mitte videokohtunikud, vaid videoassistendid. Heidel rõhutas, et Kölnis töötav grupp inimesi peab endale teadvustama, et nad on nõuandja, mitte otsustaja rollis. "Nad ilmselgelt tähtsustavad end üle." Heidel lähtub veendumusest, et kogu vastutus peab jääma väljakukohtunikule ning videoassistentidele vaid abistav roll.

Heideli väljaöeldu pole lihtsalt mäng sõnadega, vaid probleemi tuuma üsna täpselt tabav – otsustaja ja nõuandja rolliga ei kaasne vaid erinevad kohustused, vaid ka arvestatav hulk psühholoogiliselt erinevaid tegureid. Saksamaal seisneb probleem asjaolus, et suure enamuse hinnangul sekkub Köln liiga sageli, ka olukordades, kus otsene sekkumisvajadus puudub.

Siinkohal tasub uuesti viidata Bayerni avamängule, kus Ribery teenitud penalti läks Kölnist saadud signaali järel kordamisele. Nimelt lõi Lewandowski penalti mööda, kuid karistusalasse sööstnud Arjen Robben oli seda teinud liiga rutakalt ning koostöös Kölniga tühistas väljakukohtunik Robbeni värava ning lasi penalti ümber lüüa. Teist korda Lewandowski ei eksinud. Eespool mainitud Abendzeitungi ajakirjanik Strasser sõnas, et kuna koos Robbeniga olid enne Lewandowski esimest lööki karistusalasse jooksnud ka Hoffenheimi mängijad, poleks Köln pidanud sekkuma. Kirjeldatud olukorra võtab Strasser kokku järgmiselt: õige, aga väiklane.

Julian Nagelsmann. Foto: bundesliga.com

Täiesti uue lähenemise pakkus aga välja Hoffenheimi peatreener Julian Nagelsmann, kelle arvates võiks Kölni-videoruum saadagi otsuste läbiviijaks. Seega, kui Köln annab signaali, viib väljakukohtunik selle koheselt ka ellu. 31-aastase Nagelsmanni, uue põlvkonna tipptreeneri väljaütlemised on kahe viimase aastaga muutunud väärtuslikuks ning arusaadavalt ei jäänud tähelepanuta ka tema siin toodud kommentaar. Ent probleem, mille Nagelsmann siin avab, ei puuduta vaid mängureegleid, vaid pigem muutuvaid inimestevahelisi suhteid.

Kickeri peatoimetaja Rainer Holzschuh, kes ajalehe viimases numbris Nagelsmanni teemaalgatust analüüsida võttis, ei lasku kriitikas hetkekski mängulistesse nüanssidesse, kuivõrd lähtub just inimsuhetest, öeldes, et kui Nagelsmanni idee peaks realiseeruma, muutub väljakukohtunik "abitööliseks". Kas väljakukohtunike näol hakkab olema tegemist inimestega, kes jooksevad küll väljakul mängijatest erinevat värvi särgiga, kuid kellel sisuliselt pole enam mingit sõnaõigust, nagu nentis Nürnbergi peatreener Michael Köllner?

Sellisel kujul sildistamine on iseeneslikult halvustava tooniga, mis oluliselt raskendab edasist diskussiooni. Jalgpallikirjutus, hetkel Holzschuh' vahendatuna, ei taha aga suhetemuutusi, mille tehnika juba loonud ning seda edaspidi veelgi süvendab, kuidagi tunnistada, omaks võtta.

Keerukate inimsuhete lahendamiseks leidis Saksa liiga pärast avavooru fopaad, kus kümnest videoassistendi otsusest neli said karmi kriitika osaliseks, huvitava lahenduse, millele siin saab viidata tänu selle edukusele ning leidlikkusele, mitte aga kui lõplikult tasakaalustatud väljapääsule.

Nimelt vabastati avavooru järel mitmed Kölni-videomeeskonna liikmed, kellest tuntuim oli Wolfgang Stark, nimekas, edukas ja autoriteetne endine kohtunik. Just temas nähti kurja juurt, liigselt oma arvamust pealesuruvat persooni, kellele võimaluse selleks andis edukas kohtunikukarjäär – 20 aastat Bundesligas ning 344 kõrgliigamängu, millega ta hoiab sellelaadset rekordit. Ent nagu Fussball Bild 29. augusti numbris kokkuvõtvalt nentis: väljakul oli Stark hea, videokohtunikuna aga halb.

Lahendus – teise vooru juhtimine Kölni videoruumis usaldati Bibiana Steinhausile, esimesele ja seni ainsale naisele, kes vilistanud meeste Bundesliga kohumist. Steinhaus sai nädalavahetusel meedialt üksmeelselt kiita, ta oli tõesti vaid nõuandja rollis ega käitunud väljakukohtunikuna. Eeldatavasti usaldab liiga teda ka järgnevates voorudes. Kuivõrd jätkusuutlik aga vaid persoonide isikuomadustele toetuv süsteem olla saab, on muidugi kaheldav.

"Musta mõtisklused" on Soccernet.ee uus rubriik, kus kogenud jalgpalliajakirjanik Andres Must lahkab igal teisipäeval maailma vutis toimuvat. Lugude peamine fookus saab olema Saksamaa jalgpallil.

SEOTUD LOOD
Kommentaarid

REGISTREERITUD (0)
ANONÜÜMNE (0)

Registreeritud kasutajate kommentaare ei ole.

Martin Reim: meil puudus igasugune eksimisruum
EUROLOOS
UUS EPISOOD
Pikk ette (ja ise järele) | Kas Eesti koondis peaks juba täna alustama valmistumist 2022. aasta sügiseks?
PREMIUM LIIGAST
KÄIDI UUS LEPING
AMETLIK: Käit lahkus Fulhamist ja liitus Sloveenia tippklubiga
AMEERIKAMAADES
VÄLISMAA
HEAD VAATAMIST!
Eksklusiivsed kaadrid | Mida ütles Levadia president mängijatele riietusruumis Tallinna derbi järel?
SILM PEALE!
Eksklusiivsed kaadrid | Mida ütles Levadia president mängijatele riietusruumis Tallinna derbi järel? (8)
"Silm peale!" võtab luubi alla viimase Tallinna derbi. Jälgisime kaameratega staadionil toimunut mängu eel ja järel. Mida ütles Levadia president Viktor Levada riietusruumis ja kuidas vastas võistkonna kapten Dmitri Kruglov?
 
Fännid baaris | Kes on halvim mängukorraldaja?
FÄNNID BAARIS
Fännid baaris | Kes on halvim mängukorraldaja? (8)
Korrapäratu regulaarusega poliitiliselt ebakorrektne jalgpallisaade "Fännid baaris" räägib seekord värvikatest fännireisidest, lahkab distsiplinaarkomisjoni tööd, arutab Kalju fännide raske perioodi üle ja otsib vastust küsimusele, milline on halvim mängukorraldus.
TOIMETAJA VALIK
RISTNURK
REKLAAM
VIIMASED PILDIGALERIID
Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FC Flora
15
13
1
1
50:11
40
2.
Tallinna FCI Levadia
15
11
2
2
47:12
35
3.
Nõmme Kalju FC
15
9
4
2
29:14
31
4.
Paide Linnameeskond
15
9
3
3
25:9
30
5.
JK Narva Trans
15
4
6
5
20:15
18
6.
FC Kuressaare
15
4
4
7
10:21
16
7.
Viljandi JK Tulevik
15
3
3
9
13:32
12
8.
Tartu JK Tammeka
15
2
3
10
17:31
9
9.
JK Tallinna Kalev
15
2
3
10
11:39
9
10.
Maardu Linnameeskond
15
2
3
10
9:47
9
REKLAAM
SILM PEALE!

Vaata siit saate "Silm peale!" viimast osa!

SOCCERNETI FOORUM - FÄNNIDE KOHTUMISPAIK!

Räägi kaasa aktuaalsetel jalgpalliteemadel või muudel huvipakkuvatel teemadel! Külasta Soccernet.ee foorumit!

PREMIUM LIIGA TABEL
Tallinna FC Flora
40
Tallinna FCI Levadia
35
Nõmme Kalju FC
31
Paide Linnameeskond
30
JK Narva Trans
18
FC Kuressaare
16
Viljandi JK Tulevik
12
Tartu JK Tammeka
9
JK Tallinna Kalev
9
Maardu Linnameeskond
9
MENÜÜ
 
KESKKONNAD
FACEBOOK