Premium liiga 8. vooru teisipäevases kohtumises Tallinna JK Legion – Viljandi JK Tulevik (0:2) anti külalismeeskonna väravavahile Karl-Romet Nõmmele illegaalne kollane kaart. Mängijat hoiatati teo eest, mille osas jalgpallireeglid kollast kaarti näidata ei luba.

Tulevik juhtis kohtumist 2:0, kui 89. minutil andis keskkaitsja Gerdo Juhkam tagasisöödu Nõmmele. Legioni ründaja Marek Šatovi kerge surve all olnud väravavahi soov oli pall klaariks lüüa, aga tugijalg libises ja õrn pallipuude suunas muidu otsajoone ületamise trajektooril olnud palli väravaposti, kust see tagasi platsile põrkas. Nõmm viskus palli peale, et Šatov selleni ei jõuaks ja kohtunik Kristo Külljastinen vilistas olukorras tagasisöödu ja määras vabalöögi.

Mõnekümne sekundi pärast olid mõlema meeskonna jalgpallurid vabalöögi lahtimängimiseks valmis, aga kohtunik andis korralduse oodata ning suhtles raadiomikrofoni teel kolleegidega. Seejärel tuli ta Nõmme juurde ja andis talle kollase kaardi. Protokollis on põhjuseks märgitud "Ebasportlik käitumine – lubava rünnaku peatamine".

Nõmm kinnitas Soccernet.ee-le, et just nii põhjendas kohtunik Külljastinen kollast kaarti ka väljakul. "Kui olukord ära oli, siis alguses polnud märki, et saan kaardi. Kohtunik tuli alles natuke aega hiljem minu juurde, ilmselt oli mõne abilisega nõu pidanud. Ta tuli ja ütles, et võtsin ära ilmse väravavõimaluse ja kui pall poleks läinud posti, vaid ma oleks käega mänginud väravasse teel olnud palli, siis oleks see olnud punane kaart. Aga kuna läks posti, siis on kollane. Rohkem ma sellesse ei süvenenud, vaid keskendusin siis vabalöögi olukorrale," rääkis Nõmm Soccernet.ee-le.

Jalgpallireeglid sätestavad aga üheselt, et kohtunikul polnud õigus Nõmmele selle teo eest kollast kaarti näidata. "Kui väravavaht mängib palli käega enda karistusalas ajal kui ta seda teha ei tohiks, siis määratakse vabalöök, kuid distsiplinaarkaristust ei järgne," on kirjas reeglis nr 12, mis käsitleb vigu ja distsiplinaarrikkumisi.

Alates 1. juunist kehtima hakanud uuenduse kohaselt võib väravavahti karistusalas käega mängu eest hoiatada või eemaldada küll, aga ainult siis, kui ta on ise lahti mänginud standardolukorra (nt karistuslöök, vabalöök või väravaesine lahtilöök) ja mängib siis palli käega enne, kui seda on teinud mõni teine mängija, hoides ära lubava rünnaku (kollane kaart) või ilmse väravavõimaluse (punane kaart).

Tagasisöödu sihiliku käega mängimise eest ei tohtinud väravavahte kaardiga karistada ei enne 1. juunit ega tohi ka praegu. Nõmmele antud kollane kaart on 100% illegaalne. Väravavaht sai hoiatuse, sest kohtunik ei tundnud reegleid, mitte põhjusel, et kohtunik eksis olukorra hindamisel, mida ikka juhtub (nt kas oli teesklemine või viga, kas oli suluseis või mitte, kas viga oli hoolimatu või tõsine?).  

Vastavalt Premium liiga juhendile toob kollaste kaartide kuhjumine kaasa võistluskeelu. Üks mäng tuleb vahele jätta pärast hooaja 4., 8., 10., 12., 14. jne kollast kaarti. Seega kui Nõmm teenib edasise hooaja jooksul kolm kollast kaarti, tähendab see tema jaoks võistluskeeldu põhjusel, et Legion - Tulevik kohtumises karistati teda moel, mida jalgpallireeglid ei luba.

Jalgpalliliit: kohtunik eksis kahes asjas, aga kaarti ei tühistata

Soccernet.ee palus juhtunule jalgpalliliidult kommentaari ning kindlasti vastust küsimusele, kas illegaalne kollane kaart tühistatakse?

"Legion - Tulevik mängu 90. minutil oli olukord, kus Tuleviku väravavaht Nõmm libises oma kaitsja poolt tagasi söödetud palli välja lüües ning seejärel võttis palli kätte. Selles olukorras olnuks õige lahendus lasta mängul jätkuda, kuna väravavahi poolt tehtu oli ebaõnnestunud sooritus, mitte soov palli teadlikult kätte võtta.

Antud juhul kohtunik eksis, tõlgendades seda tagasisöödu reeglitevastase kättevõtmisena, samuti eksis kohtunik sellega, et ta andis Nõmmele kollase kaardi. Kollast kaarti andes ajas kohtunik segamini 1. juunist kehtima hakanud reeglite muudatuse, mille alusel tuleb väravavahile anda kollane kaart, kui ta näiteks palli lahti mängides selle uuesti kätte võtab, et vastase jõudmist pallini takistada.

Jalgpalliliidu praktika, mis on aastaid tagasi klubidega läbi räägitud, on selline, et kollane kaart on mängupõhine karistus. Tagantjärgi sekkume tehnilistesse eksimustesse - pean silmas mitte vabalöögi andmist, vaid kollast kaarti - siis, kui need on rängad ja/või muudavad oluliselt mängu, näiteks punase kaardi andmine valele mängijale või tõsine rikkumine, mis jäi kohtunikul märkamata. Et kollane kaart on mängupõhine ja antud juhul ei omanud olulist mõju, siis me seda tagantjärgi ei tühista," ütles jalgpalliliidu infojuht Mihkel Uiboleht.