A. LE COQ PREMIUM LIIGA
MEESTE KOONDIS
NAISTE KOONDIS
EESTLASED VÕÕRSIL
SOCCERNET
1. juunist hakkavad teatavasti kehtima värsked jalgpallireeglid, mille alusel avaneb väravavahtidel uus ja põnev variant punase reegli teenimiseks. Tõsi, ilmselt hakkab neid punaseid kaarte nägema ülimalt harva. Aga teoreetiline võimalus on olemas!
Jalgpallimängu loomus ja reeglid tähendavad, et väravavahid teenivad punaseid kaarte harvemini kui teiste positsioonide mängijad. Näiteks MM-finaalturniiride ajaloos mängijatele antud 173 punasest kaardist kuulub kollkipritele ainult kaks.
1994. aasta MM-finaalturniiril eemaldati kohtumises Norraga karistusalast väljaspool tahtlikult käega mänginud itaallane Gianluca Pagliuca ning 2010. aastal sai punase kaardi Uruguay ründaja Luis Suarezi vastu viimase lootuse vea teinud Lõuna-Aafrika Vabariigi väravavaht Itumeleng Khune. 2022. aasta MM-finaalturniiril Kataris on väravavahtidel ametivendade Pagliuca ja Khune ülimalt eksklusiivse klubiga liitumiseks üks variant juures!
Kui viimase lootuse vea reegli rangemaks muutmisega 90ndate ja 2000ndate käigus väravavahtide punase kaartide hulk tõusis, siis pärast 2016. aasta reeglimuudatust, mille alusel välistati topeltkaristus (penalti, punane kaart) juhtudel, kui karistusalas viimase lootuse vea teinud mängija proovis ausalt palli mängida (loe: ei tirinud särgist või tõuganud), hakkas see taas vähenema.
1. juunist rakenduva reeglimuudatuse alusel ei pööra väravavahtide punaste kaartide hulk kõigi eelduste kohaselt tõusule, sest tegemist on olukorraga, mida esineb ülimalt harva. Aga kuna reeglite tundmine aitab kõigil jalgpallisõpradel mängu paremini ja nüansirohkemalt mõista, siis olgu see muudatus siinkohal tutvustatud.
Punane kaart, aga vabalöök, mitte karistuslöök? Jah, see on võimalik
Kohtunike koolituste üks osa on reeglite tundmise test, kust leiab alati ka mõned sellised küsimused, mis puudutavad harva esinevat olukorda või vähetuntud pügalat. Üks säärane küsimus kõlab: mida teha, kui kaitsja mängib karistuslöögi lahti, aga nii kehvasti, et näeb, et pallini jõuab kohe-kohe vastaste ründaja, kes pääseb üks-üks olukorda; kaitsja lahendab olukorra end pallini libistades ja lööb selle ründaja nina eest ära ilma, et keegi oleks palli vahepeal puutunud?
Õige vastus: kaitsjale punane kaart ilmse väravavõimaluse ärahoidmise eest ning teisele võistkonnale vabalöök, sest see, kui standardolukorra lahti mänginud mängija puudutab palli teist korda enne, kui see on puudutanud mõnda muud mängijat, sanktsioneeritakse vaba-, mitte karistuslöögiga. Seega isegi, kui kaitsja lõi palli ära karistusala sees, kaasneks punase kaardiga vabalöök, mitte penalti.
Olgu lisatud, et kui kirjeldatud teguviisiga hoitakse ära mitte ilmne väravavõimalus, vaid lubav rünnak, oleks sanktsiooniks lisaks vabalöögile, nagu lubavate rünnakute puhul ikka, kollane kaart.
Praegu veel kehtivates reeglites on aga selles pügala puhul üks erand. Nimelt sätestab reegel nr 12: "Väljaspool enda karistusala on väravavahil palli käega mängimisel samad piirangud mis teistel mängijatel. Kui väravavaht mängib palli käega enda karistusalas ajal kui ta seda teha ei tohiks, siis määratakse vabalöök, kuid distsiplinaarkaristust ei järgne."
1. juunist kehtima hakkavates reeglites on allajoonitud erandit aga kitsendatud (loe siit inglisekeelset IFAB-i dokumenti kõigi muudatuste kohta). Kui väravavaht võtab kätte võistkonnakaaslase jalaga antud tagasisöödu või audisisseviske, siis on kõik endine – vabalöök, aga kaarti ei järgne.
Ent kui tegu on olukorraga, kus väravavaht on ise palli mängu pannud (karistuslöögist, vabalöögist, väravaesisest lahtilöögist, teoorias ka audisisseviskest, lahtilöögist või nurgalöögist) ja puudutab seda karistusalas käega enne, kui see on puutunud mõnda teist mängijat, ning kui seeläbi hoiab väravavaht ära lubava rünnaku või ilmse väravavõimaluse, kaasneb vabalöögiga vastavalt kollane või punane kaart.
NB! Väravavaht teine puude ükskõik millise muu kehaosaga peale käe, on kirjeldatud olukorras kaardiga karistatav rikkumine juba praeguste reeglite järgi.
Eesti tippkohtunik: minu 22-aastase praktika jooksul pole sellist asja esinenud
Praktiline näide. Väravavaht koperdab väravaesist lahtilööki sooritades ja pall liigub ainult penaltipunkini. Ühtegi võistkonnakaaslast lähedal ei ole, küll aga vastase ründaja, kes alustab spurti palli suunas.
Kui väravavaht lööks palli minema, siis saaks ta punase kaardi ka praegu (ja vastane vabalöögi). Kui ta aga läheks ja võtaks selle kätte, siis järgneks ainult vabalöök. 1. juunist kehtima hakkavad reeglid tähendavad, et kui väravavaht teeb säärases olukorras teise puute, on sanktsiooniks punane kaart sõltumata kehaosast, millega ta palli mängib (ja vabalöök vastasele).
Eesti juhtiv jalgpallikohtunik Kristo Tohver märkis seda muudatust kommenteerides, et säärased intsidendid on tippjalgpallis haruharvad. "22-aastase praktika jooksul pole mul kordagi olnud juhtumit, kus mängijale tuleks teise puute eest punane kaart anda. Enamgi veel, ma pole isegi mujalt maailmast ühtegi säärast videoklippi näinud," sõnas Tohver.
Premium liigas on eelmise viie hooaja jooksul eemaldatud neli väravavahti. Viimase lootuse vea eest Vitali Teleš (Nõmme Kalju) 2018. ja Roman Smiško (Narva Trans) 2015. aastal, Karli Kütt (Tartu Tammeka) kohtuniku solvamise eest 2015. ja Sergei Pareiko (FC Levadia) vägivaldse käitumise eest samuti 2015. aastal.
Eks näis, millal ja kellest saab esimene kirjeldatud reeglimuudatuse alusel eemaldatud väravavaht Eestis (või mujal maailmas).
Loe Soccernet.ee kokkuvõtteid Premium liiga hooajast 2024!
Soccernet.ee taskuhääling "Pikk ette (ja ise järele)" nii helis kui ka pildis!
Soccernet.ee pikemad intervjuud, reportaažid, persoonilood, arvamused ...
Nelja-aastase pausi järel naaseb naiste saali Meistriliiga, kõikidel soovijatel ei lubata osaleda
Soccernet.ee selle nädala otseülekanded:
Loe Soccernet.ee värskemaid eksklusiivlugusid:
Soccernet.ee heidab koostöös RefPaliga pilgu kohtunikemaailma. Mis on õige, mis on vale ja miks?