Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) poolt elluviidud noortetööjuhtide projektil on käsil kolmas tegevusaasta. Viimsi MRJK noortetööjuht Kristen Viikmäe jagas mõtteid, kuidas on klubi noortetöö selle ajaga arenenud ning milliseid eesmärke on endale püstitatud.

EJL käivitas noortetööjuhtide projekti 2020. aastal ning selle eesmärk on arendada klubides välja väga heal tasemel ja klubi huvidest lähtuv noortesüsteem.

Viikmäe sõnul on projekti eesmärgist lähtuvalt noortetööjuhi peamine ülesanne jälgida ning tagasisidestada mängijate ja treenerite tööd. "Noortetööjuht vastutab nii noorte kui treenerite arengu eest, komplekteerib treeninggruppe vastavalt tasemele, viib läbi koolitusi ja jälgib, et kõik grupid töötaksid jalgpalliloogika alusel. Üldiselt vaatan, et treeningud vastaksid meie jalgpalliklubi metoodikale ja õppekavale, et need oleksid loogilised, võimalikult efektiivsed ja kvaliteetsed jalgpallitrennid, kus mängijad areneksid," ütles Viikmäe.

Viikmäe liitus klubiga 2020. aasta talvel. Tema sõnul oli Viimsis juba varasemalt noortetöö arendamisele rõhku pandud, kuid noortetööjuhi toomine klubisse aitas leida lahendusi olulistele vastuseta jäänud küsimustele. "Klubis oli alustatud metoodika juurutamisega, kuid puudus süstemaatika ja struktuurne ülesehitus. Kõik treenerid töötasid hästi, aga seda teadmist, et millal, mida ja kui palju treenida, ei olnud," rääkis Viikmäe.

Teadlikkuse kasvatamiseks on Viimsi teinud rohkelt koolitusi, et mõista, milline on tänapäeva jalgpall üldiselt ning millised nõudmised on noormängijatele püstitatud. "Jalgpalluri arendamine on tänapäeval väga nõudlik ja raske töö ja need nõudmised üha tõusevad. On oluline, et me ei treeniks mängijaid kui alluvaid, vaid me kohtleks kõiki võrdselt ning õpiksime nendega kvaliteetsemalt suhtlema. Me peame suutma kuulata, kaasata ja õigeid küsimusi küsida, samal ajal suunates neid ise mõtlema," rääkis Viikmäe.

Viikmäe lisas, et treenerid peavad aru saama, et jalgpalliklubides on erinevate ambitsioonidega mängijaid. "Väga paljudel mängijatel on unistus saada tippjalgpalluriks – jõuda Eesti koondisesse või välismaa klubidesse. Peame ka ise pakkuma seda võimalust, et iga laps tunneks ja saaks aru, et meie klubi töötab treeningutel võimalikult professionaalselt. Meie treenerid annavad endast kõik, nad on motiveeritud ja neil on selleks vajalikud teadmised, kuidas kasvatada tulevasi tippjalgpallureid," ütles Viikmäe.

Aasta lõpus korraldab Viimsi klubi oma töö parendamiseks arutelusid ja koosolekuid nii treenerite kui lastevanematega. "Aasta lõpus toimuvad meil treeneritega arutelud, kuidas me järgmiseks aastaks võistkondi komplekteerimine või kas meil on vaja mingeid muudatusi teha võistkondade sees. Samuti on meil lastevanemate koosolekud. Proovime kord aastas kindlasti iga grupiga kohtuda, et rääkida nendega plaanidest, sealjuures kuulame nende muresid ja küsimusi, et ka nemad saaksid alati oma sõna sekka öelda, sest küsimusi ja muresid on lastevanematel alati," rääkis Viikmäe.

Viikmäe sõnul on noortetööjuhi töös mitmeid lahendamist vajavaid ülesandeid. Peamise proovikivina toob Viikmäe esile tippjalgpalluriks saada tahtvate mängijate laialijaotumise erinevate klubide vahel. "Eestis tervikuna on noorte arendamise probleem see, et klubis võib olla küll palju mängijaid, ka meil on üle 500 noormängija, kuid on väga väike arv neid mängijaid, kes on valmis pingutama ja vaeva nägema selle nimel, et jõuda tippu. See on kõige suurem probleem ja kui me ei suuda seda Eestis parandada, siis meie võistkondade tase nii treeningul kui võistlustel jääb liiga lahjaks. Selle probleemi lahendamine on keeruline, sest mängijad jaotuvad klubide vahel ära, kuid ehk suudaksid klubid nende mängijate nimel, kes on valmis, omavahel rohkem koostööd teha," rääkis ta.

Lisaks Viimsi jalgpalliklubile lööb EJL-i noortetööjuhtide projektis kaasa veel üheksa Premium liiga ja seitse Esiliiga klubi. Samuti osaleb projektis neli klubi, kes rahastavad noortetööjuhti ise, niisamuti on kogu protsessi kaasatud ka EJL-i akadeemia.