Eesti koondise ründaja Sergei Zenjov andis oma uue koduklubi Karagandõ Šahtjori pressiteenistusele intervjuu, kus rääkis pisut pikemalt, mis teda Kasahstani viis ning milliseid käänakuid mööda tema jalgpalluritee on seni käinud.

"Agendilt tuli pakkumine panna end proovile teie … nüüd juba meie klubis," parandas Zenjov alustuseks kiirelt ennast. "Kaalusin võimalusi, vaatasin linna ja meeskonna üle. Tundus põnev ja mõtlesin, et miks ka mitte. Hetkel oli see minu jaoks väga hea variant," lausus ta.

Zenjovil aitas otsustada mullu Šahtjori ridadesse kuulunud ja tänavugi seal testimas käinud sõber ja nimekaim Sergei Mošnikov. "Rääkisin muidugi temaga, oleme ju lapsest peale koos mänginud. Uurisin elu kohta. Mul on ka Kasahstanis sõpru, kellega olen varem samas klubis olnud, nii et siinsest tasemest teadsin tänu neile päris palju. Ka nende arvamus mängis kindlasti rolli," selgitas Zenjov valiku tagamaid.

"Šahtjorist kuulsin esimest korda siis, kui meeskond mängis pääsu eest Meistrite liigasse Celticuga, aga kaotas ja jätkas Euroopa liigas," meenutas Zenjov 2013. aasta augustit, mil Karagandõ meeskond võitis esmalt kodumängu 2:0, ent kaotas siis võõrsil 0:3. Celticule edasipääsu taganud värava lõi James Forrest seejuures korduskohtumise teisel üleminutil. "Muidugi on mulle tuttavad ka Kairat, pidevalt Euroopas mängiv Astana…"

Kaaslased võtsid Zenjovi hästi vastu. "Mitte mingeid kohanemisprobleeme polnud, meeskond on väga sõbralik ja mulle meeldib siin juba väga. Eks ma õpin kõiki tasapisi tundma," sõnas ründaja. Bulgaarlasest juhendaja Nikolai Kostov on talle aga tuttav juba Lvivi Karpatõ päevilt, sest Kostov oli seal peatreener aastatel 2013-14. "Tema nägemus jalgpallist sobib ja meeldib mulle," võttis Zenjov lühidalt kokku.

Zenjov rääkis ka pisut sellest, kuidas hakkas pisikesena venna eeskujul jalgpallitrennis käima ning on palli taga ajanud nii kaua kui ennast mäletab. Nüüd on ta ise juba mitu aastat isa ja veedab kõik vabad hetked pere seltsis. "Minu hobi ongi poeg!" naeris Zenjov. Ühtlasi meenutas ta hea sõnaga enda meremehest isa, kes töö tõttu poole aasta kaupa kodust ära oli ja siis jälle paariks kuuks koju saabus. "Ta on täielik jalgpallifanatt, teab kõiki mängijaid ja kõiki meeskondi, vaatab kõiki mänge… Ega siis emalgi valikut olnud, tuli mind trenni viia!"