Meistriliiga parimad kaitsjad 2012 (13)
Aeg on käes Soccerneti traditsioonilisteks Meistriliiga hooaja kokkuvõteteks. Nagu tavaks saanud, teeme otsa lahti parimate kaitsjate valikuga.
Kaitsjatele järgnevad riburada pidi kõikvõimalikud muud kategooriad ja hooaja lõppedes käivitub suur külastajate hääletus, mis selgitab lõplikult välja 2012. aasta fännide lemmikud.
FC Flora pikaaegsel kaptenil Karl Palatul on võimalus korrata Marek Lemsalu saavutust ja tõusta fännide hinnangul kolmandat hooaega järjest Meistriliiga parimaks kaitsjaks. Nõmme Kalju võimast edasitõusu vaadates ei ole ta aga ilmselt enam favoriit, sest nii Kalju kui ka FC Levadia on lasknud sel aastal endale Florast vähem väravaid lüüa.
Varasemate aastate võitjatest on tänavu rivis ka Igor Morozov, kes hinnati viimati Meistriliiga parimaks kaitsjaks 2009. aastal. Mullusel vigastuse nahka läinud hooajal ei mahtunud ta isegi mitte sümboolsesse koosseisu, mille tagaliini pääsesid lisaks Palatule ka Alo Bärengrub, Ken Kallaste ja Gert Kams.
Üleüldiselt ei paku parimate kaitsjate valik neutraalsele Eesti jalgpallifännile just kuigi palju põhjust rõõmustamiseks, sest samad näod kipuvad aastast aastasse korduma ning mitmete jaoks on viimane aeg välismaale pääseda kas käes või isegi juba möödas.
NB! Siin ja edaspidi Soccerneti poolt pakutavad "eelnimekirjad" on subjektiivsed ja koostatud vaid tutvustaval eesmärgil. Lõplik fännide lemmik selgub ikkagi suurel hääletusel, kus igaüks saab valida endale meelepärased Meistriliiga pallurid.
Meistriliiga parimad kaitsjad 2012:
Alo Bärengrub
Klubi: Nõmme Kalju
Positsioon: Keskkaitsja
Vanus: 28
Senine hooaeg:
30 mängu (30 põhis); 5
(0 penaltist); 3
; 0
.
Nõmme Kalju võimas esiletõus paistab eelkõige välja resultatiivsusega, aga kaitseliin on samuti eelmise aastaga võrreldes olulise sammu edasi astunud. Bärengrub on selle keskmes võtmefiguur, kelle õlule jääb kaptenina ka liini juhendamine.
Kalju on lasknud endale lüüa 34 mänguga vaid 15 väravat ning see number on suurenema hakanud alles lõpufaasis koos pikast hooajast tingitud väsimuse ja tiitli vormistamise pingetega.
Bärengrub on piisavalt liikuv ja hea kohavalikuga, et saada hakkama väledate vastastega, aga ka küllalt võimas ja hea peamängija, et võimutseda õhus ja lüüa keskkaitsja kohta korralik hulk väravaid. Ta püsib jätkuvalt ka koondise vaateväljas, tehes sel aastal kolm sõprusmängu algusest lõpuni kaasa. Juhus või mitte, aga Eesti võitis kõik need mängud.
Kazimieras Gnedojus
Klubi: Sillamäe Kalev
Positsioon: Keskkaitsja
Vanus: 26
Senine hooaeg:
29 mängu (28 põhis); 4 (0 penaltist); 6; 1.
Leedu keskkaitsja naasis hooaja eel Sillamäele ühes kaasmaalase Eimantas Valaitisega, kusjuures mõlemad mehed olid Kalevis ka nende senisel parimal, hõbemedalitega lõppenud 2009. aasta hooajal.
Tänavune hooaeg on paraku kujunenud viimastele aastatele kohaselt pettumuseks, aga seda eelkõige puuduliku ründemängu tõttu. Meeskond on tegelikult lasknud endale lüüa 15 väravat vähem kui mullu sama ajaga.
Gnedojus on väga jõuline kaitsemängija, kes paistab silma ka oma liidriomadustega. Õhus väga võimas, kastis võitlemiseks jagub ka piisavalt kiirust. Hooaja lõpuosas on ta äkitselt leidnud ka väravasoone, seda muidugi eelkõige tänu oma võimsusele standardolukordades.
Martin Hurt
Klubi: Tartu Tammeka
Positsioon: Keskkaitsja
Vanus: 26
Senine hooaeg:
21 mängu (21 põhis); 3 (0 penaltist); 3; 0.
Hurt alustas hooaega Kristjan Tiiriku kõrval treeneripingil, aga lõpetas Tiiriku kõrval väljakul. Klubisse algselt abitreeneriks tulnud endine Flora, Kalju ja Ungari klubi Spartacuse mängija pühkis putsadelt tolmu maha aprillis ning maist alates on ta juba raudkindel põhimees.
Endine poolkaitsja või paremkaitsja võttis olukorra sunnil sisse keskkaitsja positsiooni ja kohanes seal otsekohe, tõustes võitlejahingega kaitse liidriks ja sütitades sellega ka nooremaid partnereid. Teda võib lugeda üheks Tammeka peamistest päästerõngastest ja terve hooaja eredamatest tagasitulijatest.
Vaatamata sellele, et ta vahepeal tipptasemel ei mänginud, pole mängijatarkus ega tehnika kuhugi kadunud. Hooaja edenedes on üha paremaks läinud ka füüsiline vorm. Tänu oma universaalsusele on teda kasutatud olulistes mängudes ka salarelvana, nihutades ta vajalikul hetkel ette loovaks mängujuhiks.
Ken Kallaste
Klubi: Nõmme Kalju
Positsioon: Vasakkaitsja
Vanus: 24
Senine hooaeg:
34 mängu (34 põhis); 1 (0 penaltist); 0; 0.
Kalju vasakkaitsja on nii raudkindel põhimees kui üldse olla saab - ta on teinud algusest lõpuni kaasa ei rohkem ega vähem kui 96 Meistriliiga kohtumist järjest! Üleüldse on Kallaste puudunud kolme hooaja jooksul vaid ühest Kalju mängust ning sedagi punase kaardi tõttu.
Nooruse liigne uljus ja ebastabiilsus on jäänud kaugele minevikku ning praegu võib Kallaste trumbiks lugeda justnimelt seda, et tema peale saab alati kindel olla.
Kalju ääred on niigi ründavad, nii et tema reidid vastaste trahvikasti lähistele on jäänud oluliselt harvemaks, aga kõrgele tõustes külvab ta pea alati ka ohtu. Kaitses keegi temast naljalt mööda ei jookse, kiirust jagub, tehnika on Eesti mõistes väga hea, vanust pole veel liiga palju ... aeg järgmine samm teha?
Gert Kams
Klubi: Tallinna Flora
Positsioon: Paremkaitsja/paremäär
Vanus: 27
Senine hooaeg:
25 mängu (24 põhis); 5 (0 penaltist); 3; 0.
Kams on juba aastaid üks Meistriliiga parimaid paremkaitsjaid, kes saab edukalt hakkama ka paremal äärel. Paraku sai ta suvel just kõige magusamal ajal vigastada, jättes selle tõttu vahele euromängud ja olulise osa üleminekuperioodist.
Aastaid koguneb ja see ei muuda välislepingu teenimist sugugi lihtsamaks, aga mänguklassile see veel mõju ei avalda ning koduliigas domineerib ta olenemata sellest, kes tema vastu mängima juhtub.
Kamsi kiirus ja agressiivsus valmistavad jätkuvalt probleeme kõigile ääreründajatele ja ka äärekaitsjatele, sest positsioonist hoolimata tõuseb ta tihti ja edukalt kõrgele, jagades hea kvaliteediga tsenderdusi ja lüües ka ise igal hooajal soliidselt väravaid.
Karol Mets
Klubi: Tallinna Flora
Positsioon: Keskkaitsja
Vanus: 19
Senine hooaeg:
30 mängu (29 põhis); 4 (0 penaltist); 2; 1.
Eelmisel hooajal läbimurdehooaja teinud Mets on sel aastal Karl Palatu kõrval põhikoosseisukoha juba täiesti kindlalt enda valdusse haaranud. Ja seda vaid 19 eluaasta juures!
Mängustiili võrdlused Raio Piirojaga ei ole alusetud, kuid ta omab märgatavalt paremat tehnikat. Ta on õhus ääretult agressiivne, aga saab korralikult hakkama ka maast mängides. Mängu avamine pika sööduga on samuti noore mehe kohta tasemel ning mängulugemine annab lootust, et füüsise arenedes võib temast tulla tõeline Piiroja mantlipärija.
Eelmisel aastal valisid Soccerneti külastajad ta juba Meistriliiga sümboolse koosseisu varunimekirja. Samuti tuli ta parima noormängija valikul Hannes Anieri järel teiseks. Kui Anier pühkis kodumaa tolmu aasta alguses jalgelt, siis Mets võib tema eeskuju peagi järgida, sest ta peaks praegu olema Flora üks kuumemaid müügiartikleid.
Igor Morozov
Klubi: Tallinna Levadia
Positsioon: Keskkaitsja
Vanus: 23
Senine hooaeg:
33 mängu (33 põhis); 12 (7 penaltist); 5; 1.
Morozov valiti juba kolme aasta eest Soccerneti külastajate poolt Meistriliiga parimaks kaitsjaks, kuid oodatud kiiret läbimurret ei saabunud ning mullune hooaeg läks tal juba suuresti vigastuse nahka. Mees näitas aga sisu ning on tänavu parem kui kunagi varem.
Tõelise kapteni ja liidrina on ta juhtinud noore meeskonna niivõrd eduka hooajani, mida aasta alguses vähesed Levadialt oodata julgesid. Pikka aega oli Levadial koguni Meistriliiga statistliselt parim kaitseliin, kuid augusti lõpus tabas kogenematut meeskonda siiski kuuajaline mõõnaperiood.
23-aastasena ilmnes veel üks varjatud anne - tuleb välja, et Morozov lööb penalteid väravasse nagu naelu seina. Kauaks jääb meelde 5:4 võidumäng Flora üle, kus ta vormistas penaltipunktilt koguni kübaratriki! Penaltid penaltiteks, aga kui Tarmo Rüütli on usaldanud talle kaks täispikka mängu MM-valiksarjas, siis see on vaieldamatu kvaliteedimärk.
Karl Palatu
Klubi: Tallinna Flora
Positsioon: Keskkaitsja
Vanus: 29
Senine hooaeg:
31 mängu (31 põhis); 3 (0 penaltist); 2; 0.
Koondisekutsed on jäänud harvemaks ning Flora hooaeg oli kõike muud kui õnnestumine, kuid Palatu individuaalseid esitusi vaadates ei ole tagasiminekut küll kuskilt märgata.
Tegelikult ei olegi Flora kaitse kärisema hakanud - endale on lastud lüüa täpselt sama vähe väravaid kui mullu sama ajaga -, vaid probleemide põhjust tuleb otsida ründeteravusest.
Stabiilsus, agressiivsus ja hea mängulugemine on jätkuvalt Palatu trumpideks ning sel aastal paistavad Metsaga kõrvuti mängides veelgi enam silma ka liidriomadused. Uus peatreener jättis ta küll kaptenipaelast ilma, aga vaevalt vähendab see tema rolli meeskonna ühe kogenuima juhina.
Maksim Podholjuzin
Klubi: Tallinna Levadia
Positsioon: Vasakkaitsja/keskkaitsja
Vanus: 19
Senine hooaeg:
31 mängu (29 põhis); 1 (0 penaltist); 7; 0.
Veel vaid 19-aastane kaitsja lõpetab juba kolmandat hooaega Levadia põhimehena! Tänavuse meeskonna üleüldise nooruse taustalt ei paista see võib-olla nii hästi välja, aga tegemist on väga kiiresti küpseva talendiga.
Mängijaomadustelt on tegemist justkui Enar Jäägeri ja Taijo Teniste hübriidiga. Rahulik ja külma närviga nagu Jääger, terav ja julgelt ründav nagu Teniste. Tehnikaga on samuti kõik parimas korras, suudab hästi nii sööta kui lüüa. Lisaks on ta universaalne, saades vajadusel hakkama ka keskkaitses.
Kui A-koondis jääb esialgu veel suureks suutäieks, siis U-21 koondises oli ta noorusele vaatamata juba sel aastal põhitegijate hulgas.
Tihhon Šišov
Klubi: Nõmme Kalju
Positsioon: Paremkaitsja
Vanus: 29
Senine hooaeg:
32 mängu (32 põhis); 2 (0 penaltist); 6; 0.
Stabiilsuse musternäidis. Mängigu ta parasjagu kuldaja Levadias, koondises, Kaljus, olgu ta isegi mitu aastat ilma klubita - Šišov teeb paremkaitses enda töö alati eeskujulikult ära.
Siiani Kalju registreerimislehel figureeriv, aga reaalselt hooaja eel kadunuks jäänud kuubalane Alain Garcia Gutierrez on saanud vähemalt sama hea asenduse. Šišov ei ole küll nii ründav - tänavused kaks väravat on ta jaoks pigem erakordne saavutus -, aga tema pealt ei kärise praktiliselt mitte kunagi.
Võib rahumeeli tsiteerida näiteks 2006. aasta parimate kaitsjate valikus antud kirjeldust: "Levadia (loe - Kalju) mänguplaanile omaselt ei toeta Šišov äärekaitsjana kuigi palju rünnakut, kuid on kaitses takjana vastaste küljes kinni."
Napilt jäid valikust välja: Andres Koogas (Kalju), Markus Jürgenson (Flora), Artjom Artjunin, Aleksandr Kulinitš (Levadia), Aleksandr Volodin (Sillamäe), Rauno Kald (Paide).
Eelmiste aastate Meistriliiga parimad kaitsjad:
2011: 1. Karl Palatu, 2. Alo Bärengrub, 3. Gert Kams
2010: 1. Karl Palatu, 2. Gert Kams, 3. Igor Morozov
2009: 1. Igor Morozov, 2. Aleksei Naumov, 3. Taijo Teniste
2008: 1. Marek Lemsalu, 2. Alan Arruda, 3. Teet Allas
2007: 1. Marek Lemsalu, 2. Alo Bärengrub, 3. Deniss Malov
2006: 1. Marek Lemsalu, 2. Alo Bärengrub, 3. Timo Teniste
2005: 1. Tomas Rimas, 2. Sergei Hohlov-Simson, 3. Dmitri Kruglov
Aga väga pro artikkel, meeldiv lugemine!
Kui on huvi välismaalt, siis tasub kindlasti proovida, aga see ei tähenda, et seal kohe lööd ukse jalaga pilbasteks ja hakkad lammutama. Välismaal läbikukkunuid on vähemalt sama palju kui seal (pool)õnnestujaid. Seega kui tuleb võrrelda välismaa pingipoissi koduse liiga parimatega, siis eespool on minu silmis kindel põhimees Meistriliigas. Räägime siiski tendentsist, mitte eranditest.
Vahetusest - Podholjuzin ja Mets
