Island näitab Eestile suunda ette (16)
Islandi koondis võis EM-valikturniiril küllaltki keerulises 6-tiimilises grupis jääda vaid nelja punkti peale, kuid vaatamata sellele pakuvad nad Eesti jalgpallile eeskuju, mida tuleks järgida.
Atlandi ookeani saareriik on jalgpalli vaadates Eestiga väga sarnases situatsioonis. Kliima ei luba märkimisväärsel osal aastast jalgpalli mängimisega tegeleda ning riigi populatsioon on isegi meie väikesest rahvaarvust üle nelja korra väiksem.
Jalgpallis ei ole siiski tegu päris tundmatu jõuga, sest aastate jooksul on Islandi mängijad eesotsas Barcelona ja Chelsea endise ründaja Eidur Gudjohnseniga riigile reklaami teinud. Islandi panust Eesti jalgpalligi ei saa alahinnata, sest Eesti koondise esimesed suuremad edusammud taasiseseisvumise järel tulid Teitur Thordarsoni, endise Islandi koondise ründaja, käe all.
Varem on tegu olnud aga üsna sarnases olukorras riigiga nagu Eesti - mõned väga head tippliiga tasemel mängijad ning soliidne keskpärastes liigades palliv abivägi nende ümber. Tulevik paistab siiski helgem, sest kohaliku jalgpalli arenguga on eriti viimasel aastakümnel kõvasti vaeva nähtud ja viimaste ebaõnnestunud valiksarjade kordumist on raske näha.
Jalgpalli heitlus käsipalli ja kliimaga
Jalgpall on Islandil väga populaarne, kuid sarnaselt Eestile pakub sellele konkurentsi üks teine pallimäng. Kui Eestis on selleks korvpall, siis Islandil on väga populaarne käsipall, kus rahvuskoondist on aastate jooksul suur edu ja medalid suurvõistlustelt saatnud.
Kui Eestis kestab hooaeg märtsist kuni novembri alguseni, siis Islandi hooaeg on isegi veel lühem. Kohalik liiga kestab ainult mai algusest septembri lõpuni. Seitse kuud aastat toimub "ettevalmistusperiood", mil mängitakse regionaalseid võistlusi.
Islandi inimesed armastavad sporti ning omavad kõrget töövõimet, mis on kindlasti üheks põhjuseks, mis vaatamata väheste puhaste talentide olemasolule nendele nii palju häid mängijaid annab.
Norra klubi Lyni endine peatreener Henning Berg iseloomustas Islandi mängijaid: "Suhtumine on esimene asi, mida sa nendes märkad. Nad annavad alati endast parima, töötavad treeningutel kõvasti ning on vaimselt tugevad. Nad saavad surve all hakkama ja on tõelised professionaalid. Islandi mängijad on huvitavad, sest nad on head mängijad. Neil on hea põhi ning nad on valmis edu nimel tööd rabama."
Islandi mängijaid iseloomustab ka fakt, et üle kümne mehe on kandnud välismaa klubides mingil perioodil kaptenipaela.
Jalgpallimängijaks on end registreerinud üle 20 000 islandlase, mis on päris märkimisväärne arv arvestades riigi veidi enam kui 300 000-inimeselist populatsiooni.
Jalgpallihallidebuum kümnendi algul
Aastaid pidid jalgpallurid talvekuudel jagama sportimisvõimalusi sisealadega, olles sunnitud mängima futsali ja tegelema rohkem füüsilise treeningu, kui jalgpallioskuste arendamisega. See hoidis loomulikult mängijate arengut tagasi.
Probleem kestis kuni viimase aastakümne alguseni. 2002. aastaks oli Island ehitanud oma esimese täissuuruses jalgpallihalli ning järgnes doomino-effekt, mille tulemusena on praeguseks hetkeks ehitatud veel kuus täismõõtmetes jalgpallihalli ja Islandi jalgpalliliidu tehnilise direktori Siggi Eyjolfssoni sõnul on olemas ka vähemalt kolm kunstmuruga treeninghalli.
37-aastane jalgpallurikarjääri lõpetanud Eyjolfsson, kes mängis lühikest aega Inglismaa klubides Walsall ja Chester, on praegu lisaks tehnilise direktori rollile ka kohaliku naistekoondise peatreener.
Eyjolfssoni sõnul on olukord tõsiselt paranenud: "Kui ma mängisin 2002. aastal Islandi meistriks tulnud tiimis [KR Reyjkavik], siis ei olnud meil võimalust jalgpallihallis treenida."
"Tähtis on ka see, et jalgpallihallid pole ainult jalgpallurite jaoks. Minu tütar saab kaks korda nädalas jalgpallihallis treenida," lisas ta.
Lisaks on riigi katnud enam kui sada miniväljakut ning üle 20 täissuuruses kunstmuruväljaku.
Tugev treenerite koolitus
Kui sisehallide ja uute väliplatside ehitamine oli hädavajalik samm mängijate arendamise jaoks hea baasi loomises, siis loomulikult ei piisanud ainult sellest. Islandi jalgpalliliit näeb tõsist vaeva treenerite ning sellega seotult ka meetodite arendamisega. Eesmärgiks on seatud see, et üle poole treeneritest omaks UEFA B-kategooria litsentsi. Praegu juhendab väikeses riigis erinevaid meeskondi ligi 600 inimest.
Treenerite tase on Eyjolfssoni arvates arenenud ja mingil määral on see seotud ka sisehallide ehitamisega, mis lubasid koolitusprotsessi praktilisemaks teha, sest nii saab juhendajaid õpetada väljakul. "Varem pidime treenereid koolitama klassiruumides. Nüüd on koolitamine muutunud," ütles Siggi.
"Meie ettevalmistus hooajaks kestis seitse kuud, koosnedes jooksmisest, jõutreeningust ja saalijalgpallist," meenutas ta enda aega mängijana.
Praegused mängijad saavad aga teistsuguse jalgpallihariduse, mida on eelkõige võimaldanud sisehallide tekkimine: "Treeningumeetodid on muutunud. Harjutatakse rohkem kui varem. Rohkem keskendutakse taktikale, tehnikale. Jooksmist ja jõusaali on vähem."
Treeneritest praegusel hetkel puudust ei tule, sest 2009. aastal käis Islandi Jalgpalliliidu kursustel üle 700 inimese. Suur osa neist omab arvestatavat kogemust mängijana. Kiiduväärt on ka see, et kõik Islandil töötavad treenerid on tasustatud.
Treeneritel on vabad käed
Kuigi kursustest võtab igal aastal osa sadu inimesi, on Island oma treeneritele andnud üsna vabad käed.
Mingit ühist meetodit või mängustiili, mida noori juhendatavatel inimestel järgida palutakse ei ole. "Iga klubi saab luua oma enda plaani. Neil on üsna vabad käed. Treenerid ja koolitajad omavad samuti palju vabadust," lausus Eyjolfsson.
Aegajalt käivad Islandil koolitusi andmas välismaallased ning mitmed treenerid reisivad ka ise mööda Euroopat, et näha, milliseid meetodeid kasutatakse kõrgemal tasemel.
Parimad noored saavad koos mängida
Noorte mängijate treeningute arv Islandil sõltub nende vanusest. 6- kuni 10-aastased treenivad 2-3 korda nädalas, 10- kuni 14-aastased 3-4 ning 14- kuni 18-aastased 5-6 korda.
Klubid on oma talentide arengule palju rohkem tähelepanu hakanud pöörama ning mitmed meeskonnad on loonud sidemed koolidega, et ehitada üles nii-öelda "jalgpalli akadeemiaid".
Väga suur enamus Islandi mängijaid on just alla 18-aastased ning nende seast parimate leidmine ei ole alati lihtne.
Üks meetod suurte talentide leidmiseks on jalgpalliliidu poolt korraldatavad laagrid. Näiteks korraldatakse igal suvel jalgpallilaager 14-aastastele mängijatele, mida juhivad alla 15-aastaste ja alla 17-aastaste koondiste treenerid ning igast klubist pääseb sinna vaid üks või kaks mängijat.
Veelgi tähtsam on aga ilmselt talvel toimuv alla 15-aastaste mängijate kogunemine. Klubid saavad oma meeskonna parimad mängijad sinna saata ning lõpuks valitakse 108 noore seast välja 64, kes osalevad noortetiimide treenerite silme all ühe nädalavahetuse kestval treeningul. Ühtlasi saab nendest 64-st mängijast baas Islandi alla 17-aastaste koondisele.
Samas on ka Islandi jalgpalli arendavatel inimestel probleemid ja küsimused millega võideldad. Vähenenud on tänavajalgpalli roll, mis on tihti see baas, kust tulevad tehnilisemad mängijad. Paljudes klubides on ehk isegi liiga palju mängijaid ning paremad talendid ei pruugi alati piisavalt tähelepanu saada.
Esile on kerkinud uus generatsioon
Sellise projekti edu ulatus tuleb välja järk-järgult ning alles viimastel aastatel on näha edusammude esimesi tulemusi.
Koondises on vaikselt hakkanud võimu võtma uus generatsioon, mis koosneb mängijatest, kes said juba mingil määral arenenud tingimuste ja treeneritöö vilju maitsta.
Oktoobrikuises valikmänguks Portugaliga, mis kaotati skooriga 3:5, oli koondisesse kutsutud üheksa mängijat, kes on 23-aastased või nooremad. Kusjuures keskväljal olid kõik mehed selles vanusevahemikus.
Islandi uue generatsiooni suuremad tähed peaks välismaa jalgpallist huvitunud eestlastele juba tuttavad olema.
Kõige esimesena kerkis esile Gylfi Sigurdsson, kes pallib hetkel Hoffenheimi ridades. Septembris 22-aastaseks saanud poolkaitsja on juba veelgi suuremate klubide vaateväljas. See pole mingi üllatus, sest möödunud hooajal valisid Hoffenheimi fännid ta klubi parimaks mängijaks.
Sarnaselt on väga kiirelt kõrgele tõusnud 21-aastane Kolbeinn Sigthorsson. Varem pikalt Ragnar Klavani klubikaaslane olnud ründaja siirdus suvel Ajaxisse, kus ta on saanud väga tähtsaks lüliks meeskonna ründeliinis ja alustanud hooaega väga resultatiivselt. Kahjuks sai kiire ja osav ründaja aga möödunud kuul vigastuse, mis ta aasta lõpuni platsilt eemal hoiab.
Praeguseks hetkeks on ta juba seitsmel korral Islandi koondist esindanud ja löönud nende mängudega viis väravat. Ei tasu unustada, et Islandi vastased pole selle pooleteist aasta jooksul, mil ta on koondist esindada jõudnud, väga kerged olnud. Näiteks EM-valikgrupis oldi koos Portugali, Taani, Norra ja Küprosega.
Mängijad siirduvad noorelt võõrsile
"Islandi mängijatel on hea maine, sest nad kohanevad kergesti," põhjendas Eyjolfsson seda, miks Islandi mängijad juba nii noorelt välismaal kaugele jõuavad. "Mitmed Euroopa klubid jahivad neid. Kõikidel meie rahvuskoondise mängudel on skaudid, käiakse ka kohalikku jalgpalli jälgimas. Praegu mängib võõrsil 70-80 mängijat."
See number teeb Eestile silmad ette, sest isegi oma suurema rahvaarvuga ei küündi me selle lähedalegi, kuigi enamik islandlastest ei mängi siiski väga kõrgel tasemel ning on pigem lahkunud sellel eesmärgil, et teenida profileiba, mida Islandi klubid tihti pakkuda ei suuda.
Teisalt moodustavad osa sellest numbrist mängijad, kes on juba väga noorelt sattunud välismaa klubide vaatevälja ning varakult Islandilt lahkunud, mõned isegi teismelisena.
Kui Eesti noored mängijad kipuvad testimistelt ilma lepinguta tagasi tulema, siis Islandil on palju talente, kes suudavad endale välismaal väga heal tasemel klubi leida.
Minnes tagasi Sigthorssoni ja Sigurdssoni juurde, siis nemad siirdusid välismaale juba teismelistena. Sigthorsson läks AZ-sse 2007. aastal, kui ta oli veel Islandi alla 17-aastaste koondise liige. Sigurdsson siirdus Inglismaa klubisse Reading veelgi nooremalt. Mõlemad veetsid pika aja oma tiimide noortesatsis kuni lõpuks ka põhimeeskonda jõudsid ja sealt üsna ruttu järgmise sammu veelgi suuremasse klubisse edasi astusid.
Nad ei ole aga kaugeltki ainsad. Noori mehi on võõrsil teisigi. Mõned, nagu Sigurdsson ja Sigthorsson, on väga edukad, teised liiguvad edasi veidi aeglasemas tempos ning kolmandad tulevad üldse Islandile tagasi, kuid igal juhul saab Islandi jalgpall sellest kasu.
Praegu on Islandil oma mees näiteks Liverpooli ja Juventuse noortesüsteemis ning Euroopa tippliigade klubid hoiavad islandi noori üsna tiheda tähelepanu all.
Islandi noored EM-il
Islandi jalgpalli arengut näitab aga hästi fakt, et sel aastal mängiti UEFA alla 21-aastaste EM-il, kuhu jõudis vaid kaheksa meeskonda.
Oma valikgrupis lõpetati teisel kohal, Tšehhi taga ning Saksamaa ees. Sakslased suudeti kodupubliku silme all alistada skooriga 4:1 ning tegu ei olnud kindlasti mitte nõrga Saksamaa koondisega, sest nende ridades mängisid mehed nagu Kevin Grosskreutz, Mats Hummels, Sidney Sam, Benedikt Höwedes ja paljud teised.
Finaalturniiril korjati üks võit ning jäädi alagrupi pingelises heitluses, kus kolm meeskonda (Island, Taani ja Valgevene) lõpetasid samadel punktidel, kolmandale kohale.
Islandi jalgpalli tulevik
Kui otsesed tulemused on veel saavutamata, ei tule Islandil neid ilmselt väga kaua oodata. Arvamus, et mängijad on valmis suurteks tulemusteks, oli ilmselt põhjus, miks otsustati koondise etteotsa palgata kogenud rootslane Lars Lagerbäck.
Tema käe all loodetakse juba järgmisest MM-valikturniirist tõsiselt suurde võitlusesse sekkuda. Võimalus midagi korda saata on suur, sest grupp Norra, Sloveenia, Šveitsi, Albaania ja Küprosega ei ole kindlasti üle jõu käiv.
Töö tõelised viljad hakkavad aga ilmselt välja tulema alles kümne aasta pärast, kui kõrgele peaks jõudma esimesed noored, kes on juba mängijakarjääri algusest saanud aastaringi praegust infrastruktuuri kasutada.
Kui juba praegu suudetakse toota märkimisväärsel hulgal väga häid mängijaid, siis võiks eeldada, et tulevikus võib Island jõuda tasemini, kus igat valikturniiri alustatakse eesmärgiga suurturniirile jõuda.
Ühtlasi on sealne areng midagi, kust Eesti jalgpallil on nii mõndagi õppida ning isegi kui me oleme praegu FIFA tabelis Islandist pikalt ees, võib üsna julgelt öelda, et Islandi jalgpalli areng on vaatamata sarnastele, tegelikult isegi halvematele algtingimustele, meist varsti möödumas.
Islandi mängijad, kes omavad välismaal profilepingut:
| NIMI | SÜNNIAASTA | KLUBI |
| Alfred Finnbogason | 1989 | Lokeren (Belgia) |
| Andres Mar Johannesson | 1988 | Haugesund (Norra) |
| Ari Freyr Skulason | 1987 | Sundsvall (Rootsi) |
| Arnar Darri Petursson | 1991 | Sönderjyske (Taani) |
| Arnar Thor Vidarsson | 1978 | Cercle Brugge (Belgia) |
| Arnor Smarason | 1988 | Esbjerg (Taani) |
| Arnor Sveinn Adalsteinsson | 1986 | Hönefoss (Norra) |
| Aron Einar Gunnarsson | 1989 | Cardiff (Inglismaa) |
| Aron Johannsson | 1990 | AGF (Taani) |
| Birkir Bjarnason | 1988 | Viking FK (Norra) |
| Bjarni Olafur Eiriksson | 1982 | Stabaek (Norra) |
| Bjarni Thor Vidarsson | 1988 | Mechelen (Belgia) |
| Björn Bergmann Sigurdarson | 1991 | Lilleström (Norra) |
| David Thor Vidarsson | 1984 | Östers IF (Rootsi) |
| Eggert Gunnthor Jonsson | 1988 | Hearts (Šotimaa) |
| Eidur Aron Sigurbjörnsson | 1990 | Örebo (Rootsi) |
| Eidur Smari Gudjohnsen | 1978 | AEK Ateena (Kreeka) |
| Elfar Freyr Helgason | 1989 | AEK Ateena (Kreeka) |
| Emil Hallfredsson | 1984 | Hellas Verona (Itaalia) |
| Eyjolfur Heidinsson | 1985 | Sönderjyske (Taani) |
| Gretar Rafn Steinsson | 1982 | Bolton (Inglismaa) |
| Gudjon Petur Lydsson | 1987 | Helsingborg (Rootsi) |
| Gudlaugur Victor Palsson | 1991 | Hibernians (Šotimaa) |
| Gunnar Heidar Thorvaldsson | 1982 | Norrköping (Rootsi) |
| Gylfi Thor Sigurdsson | 1989 | Hoffenheim (Saksamaa) |
| Hallgrimur Jonasson | 1986 | Sönderjyske (Taani) |
| Hannes Th. Sigurdsson | 1983 | Spartak Naltšik (Venemaa) |
| Haraldur Freyr Gudmundsson | 1981 | Start (Norra) |
| Helgi Valur Danielsson | 1981 | AIK (Rootsi) |
| Hjalmar Jonsson | 1980 | IFK Göteborg (Rootsi) |
| Hjörtur Logi Valgardsson | 1988 | IFK Göteborg (Rootsi) |
| Holmar Örn Eyjolfsson | 1990 | Bochum (Saksamaa) |
| Indridi Sigurdsson | 1981 | Viking FK (Norra) |
| Johann Berg Gudmundsson | 1990 | AZ (Holland) |
| Jon Gudni Fjoluson | 1989 | Beerschot (Belgia) |
| Jonas Gudni Saevarsson | 1983 | Halmstad (Rootsi) |
| Kari Arnason | 1982 | Aberdeen (Šotimaa) |
| Kolbeinn Sigthorsson | 1990 | Ajax (Holland) |
| Kristjan Örn Sigurdsson | 1980 | Hönefoss (Norra) |
| Olafur Ingi Skulason | 1983 | Zulte Waregeem (Belgia) |
| Palmi Rafn Palmason | 1984 | Stabaek (Norra) |
| Ragnar Sigurdsson | 1986 | Kopenhaagen (Taani) |
| Rurik Gislason | 1988 | OB (Taani) |
| Stefan Gislason | 1980 | Lilleström (Norra) |
| Stefan Logi Magnusson | 1980 | Lilleström (Norra) |
| Steinthor Freyr Thorsteinsson | 1985 | Sandes Ulf (Norra) |
| Sölvi Geir Ottesen Jonsson | 1984 | Kopenhaagen (Taani) |
| Theodor Elmar Bjarnason | 1987 | IFK GÖteborg (Rootsi) |
| Veigar Pall Gunnarsson | 1980 | Valerenga (Norra) |
| Brynjar Björn Gunnarsson | 1975 | Reading (Inglismaa) |
| Heidar Helguson | 1977 | QPR (Inglismaa) |
| Hermann Hreidarsson | 1974 | Portsmouth (Inglismaa) |
| Ivar Ingimarsson | 1977 | Ipswich (Inglismaa) |
| Gudmann Thorisson | 1987 | Nybergsund-Trysil (Norra) |
| Heidar Geir Juliusson | 1987 | Angelholm (Rootsi) |
| Atli Heimisson | 1987 | Asker (Norra) |
| Ingimundur Niels Oskarsson | 1986 | Sandnes Ulf (Norra) |
ma pallin hetkel huddersfield towni ridades ning koondises olen mänginud 34 korda.
j
meil ju probleem pärast haldamisega, et kust kulud kaetud saaks ...
aga selge see, et ilma hallideta jalgpall ei arene.
hea artikkel !
Meil on laulupidu ja sitaks väike välisvõlg!
