Inglismaa esiliiga viimases voorus sai lõplikult selgeks, et uuel hooajal tõuseb lisaks Leicester Cityle astme võrra kõrgemale ehk Premier League'i ka Ipswich Town. Kunagise Inglismaa meistri ja UEFA karikasarja võitja naasmine tippseltskonda on seda muljetavaldavam, et veel eelmisel hooajal mängiti tugevuselt kolmandal tasemel ehk League One'is.

Ipswich läks viimasele voorule vastu teadmises, et kodus piisab neile Huddersfieldi vastu ka ühest punktist. Kaotuse korral oleks kolmandal kohal olnud Leeds United saanud aga võimaluse neist mööda tõusta, sest Leedsi soosinuks võrdsete punktide juures parem väravate vahe. Juhuse hooleks midagi ei jäetud - avapoolaja keskel viis Wes Burns kodupubliku rõõmuks Ipswichi ette ja teise poolaja algul kasvatas Omari Hutchinson edu kahele väravale. 2:0 võit oli teise tabelirea kindlustamiseks igati piisav.

Lõpuks edestati Leedsi koguni kuue punktiga, sest Southampton võitis Elland Roadil 2:1. Kolmas Premier League'i tõusja selgitatakse tavapäraselt play-off-mängude abil, kus esmalt lähevad vastamisi Leeds ja Norwich ning West Bromwich Albion ja Southampton. Seega on kolmas tõusja igal juhul meeskond, kes hiljuti kõrgliigas mänginud. Leeds ja Southampton kuulusid sarnaselt Leicesterile Premier League'i viimati mullu, Norwich 2022. ja West Brom 2021. aastal.

We are @premierleague. pic.twitter.com/bHbComlHh2 — I(P)SWICH TOWN (@IpswichTown) May 4, 2024

Ipswichi viimane Premier League'i hooaeg jääb seevastu sajandi algusesse. Kui Premier League hooajal 1992-93 selle nime all loodi, oli Ipswich kolm aastat järjest kõrgliigas, kuniks sealt 1995. aastal välja kukuti. 2001. aastal naasti kõrgeimasse seltskonda ja lõpetati kohe kõrgel viiendal real, mis tagas neile ka pääsme UEFA karikasarja.

Tollest ajast pärineb ka klubi lõbus hüüdnimi "Traktoripoisid", mis eneseiroonilises võtmes enda kohta ise kasutusele võeti. Nime algallikaks olid Leedsi fännid, kes ühel Ipswichi vastu peetud mängul kaotusseisu jäämise järel laulma hakkasid, kuidas neile teevad tuule alla "kamp traktorijuhte". Kuna Suffolki piirkond on tõepoolest tuntud põllumajanduse poolest, võtsid Ipswichi fännid nalja üle ning "traktoripoistest" saigi kiirelt Ipswichi sünonüüm - seda enam, et tol hooajal saadi töökuse toel järjepidevalt jagu rikkamatest ja glamuursematest vastastest.

Only five teams have achieved back-to-back promotions from the third tier to the Premier Legue:

◎ Man City
◎ Watford
◎ Norwich City
◎ Southampton
◉ Ipswich Town

The Tractor Boys are back in the top-flight for the first time since 2002. 🚜 pic.twitter.com/BDHQduj2na — Squawka (@Squawka) May 4, 2024

Järgmisel hooajal saadi seevastu 18. koht ning pudeneti uuesti esiliigasse. Seal veetis Ipswich järgmised 17 hooaega, kuniks 2019. aastal saabus katastroof. Klubi langes välja ka esiliigast ning pidi järgmised neli aastat veetma League One'is. Õnn pöördus siiski juba 2021. aasta detsembris, kui peatreeneriks nimetati Kieran McKenna. 37-aastane põhjaiirlane oli varem töötanud noortetreenerina Tottenham Hotspuris ja Manchester Unitedis, seejärel oli ta nii Jose Mourinho, Ole Gunnar Solskjaeri kui ka Ralf Rangnickis treeneritetiimis tööl Unitedi esindusmeeskonna abitreenerina.

McKenna käe all kerkiti eelmisel hooajal League One'is teisele kohale, jäädes alla vaid Plymouth Argyle'ile. Ipswich paistis silma sellega, et nii löödud kui sisselastud väravate arvestuses oldi selgelt League One'i parim meeskond. Tänavu jätkus võidumarss Championshipis, kus kaotati lõpuks vaid kuus kohtumist.

Mitte ainsatki staari

Ipswichi edu on seda märkimisväärsem, et eelmainitud konkurendid nagu Leicester, Leeds ja Southampton, aga ka Norwich ja West Brom on mänginud viimastel hooaegadel kõrgliigas, mis tähendab, et nende rahakott on märkimisväärselt paksem ja mängijatevalik tugevam. Ipswichi staarid on tänavu olnud seevastu mehed, kes on senise karjääri veetnud madalamates liigades.

Näiteks suurimad väravakütid, võrdselt 13 korda skoori teinud 27-aastane Conor Chaplin ja 26-aastane Nathan Broadhead, pole kumbki kõrgliigas varem jalga maha saanud, ehkki Broadhead kuulus noorena Evertoni ridadesse ja on seetõttu ühes Premier League'i kohtumises paariks minutiks väljakule pääsenud. Hooaja jooksul koguni 18 väravasöötu jaganud äärekaitsja Leif Davis on samuti Leedsi ridades mõne kõrgliigamängu kirja saanud, kuid tõusis tegijaks siiski alles Ipswichi ridades.

🚨 OFFICIAL: Ipswich are back in the Premier League after 22 years away.

Back-to-back promotions for Kieran McKenna 🔝

What an achievement. 🚜 pic.twitter.com/7h5rjU4ElC — Football Tweet ⚽ (@Football__Tweet) May 4, 2024

Praeguse meeskonna nimekaimad mehed - kui kedagi neist üldse niimoodi nimetada võib - on laenul kõrgliigaklubidest. Walesi koondise ründaja Kieffer Moore tuli mänguminuteid otsima Bournemouthist, kaitsja Brandon Williams Manchester Unitedist, viimases mängus skoori teinud Hutchinson Chelseast ning Ecuadori koondislane Jeremy Sarmiento Brightonist.

Kõige paremini iseloomustab Ipswichi mängijatevalikut siiski kapten Sam Morsy. 32-aastane Wolverhamptonis sündinud, kuid egiptlasest isa kaudu hoopis Egiptuse koondist esindav Morsy alustas karjääri tugevuselt neljanda liiga ehk League Two meeskonna Port Vale'i ridades. Esiliigast kõrgemal pole ta iialgi mänginud ja ehkki 2018. aastal käis ta Egiptusega isegi MM-il, pääsedes seal ka platsile, naasis ta viieaastase pausi järel koondise ridadesse alles tänavu.

Hiilgeaastad: liigatiitel, karikavõit ja euroedu

Kui praeguse Ipswichi tugevus peitub glamuuri puudumises, siis eelmise sajandi teise poole alguses oldi Inglismaa tipus. Legendaarne Alf Ramsey tõstis klubi hooajaks 1961-62 esmakordselt kõrgliigasse ja seal saadi hakkama imelise saavutusega - esimene hooaeg tõi kohe ka Inglismaa meistritiitli! Ramsey lahkus 1963. aastal Inglismaa koondise tüüri juurde ja sai veel kolm aastat hiljem maailmameistrina triumfeerida.

Ipswich kukkus samal ajal esiliigasse, kuid uuesti tõusti jalule teise legendaarse treeneri juhendamisel. Bobby Robson ehitas 1970ndate teises pooles Ipswichist meeskonna, mis toetus hollandlastele Arnold Mührenile ja Frans Thijssenile ning Inglismaa koondislastele Terry Butcherile ja Paul Marinerile. 1978. aastal alistati FA Cupi finaalis Arsenal ja võideti klubi tänaseni ainus Inglismaa karikas.

Incredible picture of Sir Alf Ramsey & Sir Bobby Robson together at Portman Road. Ipswich Town & England legends! pic.twitter.com/eiAIlb2029 — Flood & French (@FloodandFrench) January 28, 2016

Hooajal 1980-81 oldi lähedal üliharuldasele kolmikvõidule, ent liigatiitel libises viimaks siiski Aston Villa kätte ja karikasarjas lõppes teekond poolfinaalis. Euroopas mindi seevastu võiduka lõpuni, sest Ipswich krooniti Euroopa liiga eelkäija UEFA karikasarja võitjaks. Avaringis alistati kreeklaste Aris ja teises Praha Bohemians, kolmandas ringis langes Widzewi Lodz Poolast. Veerandfinaalis oldi kindlalt üle Saint-Etienne'ist ja poolfinaalis Kölnist. Kaheosalises finaalis seljatati 5:4 Hollandi klubi AZ Alkmaar.

Sarnaselt Ramseyle liikus paarkümmend aastat hiljem Inglismaa koondist juhendama ka Robson ning taas järgnes sellele Ipswichi allakäik ja esiliigasse pudenemine. Sajandivahetuse paiku kogeti George Burley käe all veel ka pisut paremaid aegu, ent kiire käik Premier League'i jäi üürikeseks ja sestpeale pole suures mängus kaasa löödud - kuni tänaseni.

WE ARE GOING UP! 🕺 pic.twitter.com/KsQSqtLrkv — I(P)SWICH TOWN (@IpswichTown) May 4, 2024

Et Inglismaa tippjalgpallis võib edust ebaeduni ja vastupidi olla väga lühike samm, tõestas Championshipi viimane voor teistsuguselgi moel. Uuel hooajal mängivad astme võrra madalamal ehk League One'is Birmingham City, Huddersfield Town ja Rotherham. Kui Rotherhami langemine oli ammu selge, siis viimati 2011. aastal Premier League'is mänginud ja samal aastal liigakarika võitjaks kroonitud City läheb kolmandasse liigasse esmakordselt pärast 1995. aastat.

Huddersfield veetis aastail 2017-19 kõrgliigas kaks hooaega, aga peab nüüd samuti naasma League One'i, kuhu viimati kuuluti 2012. aastal. Mõlemat pudenejat iseloomustab seegi, et klubid on viimastel aastatel omanikku vahetanud, Huddersfield isegi kaks korda.

Tabeliseis: