Euroopa jalgpalliliit (UEFA) kinnitas eurosarjakohtade jaotuse perioodiks 2021-2024. Kõrgliigade edetabelis 55 riigi seas 51. kohale langenud Eesti saab 2021. aastal eurosarja välja panna senise nelja klubi asemel kolm võistkonda.

UEFA korraldab eurosarju kolme-aastaste tsüklitena, kusjuures ühe tsükli käigus reegleid ja määruseid ei muudeta. Seega ainuke variant eurosarjahooaegadeks 2022-23 ja/või 2023-24 neljas pääse tagasi saada, on parandada positsiooni edetabelis. Piisab väikesest tõusust, juba 50. kohal asetseval riigil on kasutada neli eurosarjakohta.

2021. aasta suve silmas pidades enam midagi päästa pole võimalik, sest UEFA süsteem näeb ette, et eurosarjakohti arvutatakse ühe-aastase nihkega. Seda põhjusel, et 2020. aasta kevadel meistrivõistlusi alustavatel klubidel oleks enne hooaja algust olemas selge teadmine, milline koht tuleb saavutada, et järgmisel suvel eurosarjas mängida. Eesti puhul on nendeks tulemusteks nüüd meistritiitel, hõbemedal ja 2021. aasta karikavõit.

Kui FC Flora, FCI Levadia, Nõmme Kalju ja Eesti karikavõistluste kaudu Euroopa liigasse kvalifitseeruv klubi (kui karika võidab Flora või Kalju, siis pääseb eurosarja mullune Premium liiga neljas klubi Paide Linnameeskond) koguvad seal tänavu rohkelt võite ja viike (just nende eest teenib riik kõrgliigade edetabelisse punkte) ning tõstavad Eesti 50 parema sekka tagasi, toob see neljanda eurosarjakoha tagasi alles 2022. aasta suveks.

Esimesed kuuldused ja teooriad, et edetabelis 51. kohale langenud Eesti võib eurosarjapääsmest ilma jääda, liikusid 2019. aasta sügise hakul, aga paar kuud hiljem oli info juba vastupidine ning ütles, et tabeli 51. koha omanikul on eurosarjas ikkagi neli kohta. Lõplik ja ametlik versioon, mis on nüüdseks ka UEFA kodulehel avaldatud, annab Eestile ikkagi kolm kohta. Premium liiga klubid said uuest olukorrast teada 2020. aasta hooaja litsentseerimisprotsessi käigus.

Väikesed õnnestumised ei korva kollektiivset närbust

Miks on Eesti 51. kohale langenud? Liiga palju ebaõnnestumisi ja ei ainsatki suurt õnnestumist. Kalju ja Flora mullused eurohooajad liigitusid õnnestunuteks, aga kahe peale kokku peetud 10 kohtumisest teeniti ainult kaks võitu ja üks viik ehk 2,5 punkti, mis vastavalt tabeli reglemendile jagatakse konkreetsest riigist eurosarjas osalenud riikide arvuga (Eesti puhul neli).

Seega kaks eurosarjas edu kogenud klubi tõid Eestile tabelisse kõigest 0,625 punkti, millele lisandus avaringis konkurentsist langenud Levadia üks võit (1 punkt jagatud neljaga ehk 0,250). Narva Transi panus oli null. Kokku Eestile seega 0,875 punkti, millega oldi 55 UEFA liikmesriigi seas 49. Tahapoole jäid vaid Põhja-Makedoonia (0,500), Moldova (0,750), Albaania (0,750), Malta (0,750), Island (0,625) ja San Marino (0,000).

UEFA kõrgliigade edetabel  moodustub küll viie eelmise aasta tulemuste liitmisel, aga lähiminevik Eestil tolles võitluses tuge ei paku, sest ühtegi niivõrd head ja rikkaliku punktisaagiga eurohooaega, mis korvaks kolme eelmise suve nõrkuse (2017 suvel oli Eesti saagiks 0,625 ja 2018 suvel 0,500 punkti), pole kuskilt võtta.

Vaata UEFA kõrgliigade edetabeli hetkeseisu siit!

Tabelit vaadates võib tekkida küsimus, miks ja kuidas on Eestist selgelt suurema punktisaagi pälvinud näiteks Andorra, Fääri saarte ja Gibraltari klubid, kes tulemusi kõrvutades pole ju jõudnud Eesti klubidest kaugemale, vaid vastupidi? Edetabelisse on teadlikult sisse programmeeritud meede, mis välistab seisva vee tabeli tagumises otsas ja tekitab sinna konkurentsi.

Nimelt premeeritakse eel-eelringis saadud tulemusi samade punktidega, mis tavalistes eelringides. Tolles eel-eelringis osalevad aga ainult klubid tabeli kaheksast nõrgemast riigist, kuhu Eesti seni langenud pole.

Näiteks käimasoleva Euroopa liiga eel-eelringis alistas Andorra klubi Engordany kahel korral San Marino meeskonna La Fiorita, millega tõi Andorrale sama palju punkte, kui andsid Eestile Flora 2:0 võit Niši Radnicki (Serbia) ja Kalju 2:1 võit Škendija (Põhja-Makedoonia) üle kokku.

Samas on see Euroopa liiga eel-eelring viimast korda kasutusel tänavu suvel, mil Eestil veel sinna asja ei ole, sest 2020-21 eurohooaja jaoks arvesse läinud edetabelis oli Eesti kohaks veel 46.

Meisterklubid saavad esimese tõkke ületamise korral senise ühe asemel kaks lisavõimalust

2021. aastast muutub eurosarjade süsteem, sest juurde tekib kolmas eurosari (praeguse nimetusega Europa Conference League ehk Euroopa Konverentsi liiga). Eel-eelringid kaovad ning tabelis 30.-55. kohal paiknevate riikide kõik esindajad alustavad Konverentsi liiga esimesest eelringist.

Meisterklubide jaoks jääb kehtima senine süsteem, kus Meistrite liigast pudenemise järel saab iga meister vähemalt ühe võimaluse veel. Need meistrid, kes läbivad Meistrite liiga esimese eelringi, saavad aga suisa kaks võimalust (esmalt Euroopa liigas ja siis Euroopa Konverentsi liigas). Kui see kõik tundub keeruline, siis ainult sellepärast, et see ongi.

Ent tähtsaim fakt ei muutu: 2020. aasta Premium liiga pronksimeeskond ei taga endale automaatselt kohta eurosarjas ning 2021. aasta suvel esindab Eestit eurosarjas senise nelja klubi asemel kolm klubi.

* * *

Aivar Pohlak: sportliku taseme ja tulemuse tähenduses on pall siiski üheselt klubide käes

Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak selgitas Soccernet.ee-le antud teemat kommenteerides, et muuhulgas tähendab eurosarjakoha kaotamine jalgpalliliidu jaoks täiendavat kulu 100 000 eurot. Pohlaku sõnul saab alaliit klubisid mitmel moel toetada, aga "sportliku taseme ja tulemuse tähenduses on pall siiski üheselt klubide käes".

Esimesed signaalid, et Eesti võib seoses UEFA kõrgliigade edetabelis 51. kohale langemisega eurosarjakoha kaotada, ilmnesid eelmise suve lõpus, mille järel levisid ka vastupidised teated. Millal EJL lõplikult olukorrast teada sai ja miks need erinevad versioonid levisid?
Mullu oktoobri lõpus saime UEFA-lt ametliku kirja, kus kinnitati, et Eestil on eurohooajal 2021/2022 endiselt neli kohta ja see versioon kohtade jaotusest oli UEFA kodulehel üleval veel ka jaanuaris. Umbes kaks nädalat tagasi, vahetult enne litsentsikaitsmiseid tuli aga UEFA-st uus kiri – n-ö vea parandus – millega korrigeeriti kohtade arv kolmele.

Vestlustes UEFA juhtkonnaga möönsid nad, et oktoobris oli neilt välja läinud ekslik info. Peab paika, et mais 2019 võttis UEFA Täitevkomitee vastu otsuse, et 51. koht UEFA klubikoefitsentide tabelis tähendab kolme eurosarjakohta, aga miks läks ametlikult välja teistsugune info, seda ei oska ma öelda.

Kuidas reageerisid Premium liiga klubid litsentseerimise käigus neile teatavaks saanud infole, et 2020. aasta Premium liiga pronksmedalivõitja automaatselt kohta eurosarjas ei taga?
Reageeriti rahulikult, aga mõistagi ei olnud see meeldiv info. Eriti neile klubidele, kes mõttes valmistunud just kolmanda-neljanda koha heitluseks. Uues olukorras kasvab karikavõidu tähtsus ja oludes, kus eelmise hooaja põhjal on kujunemas välja nõnda öelda suurem nelik ja nende tuulde soovivad ennast haakida veel kaks kuni neli klubi ei ole sugugi kindel, et karika võidab üks liigahooaja kahest edukamast.

2020. aasta hooajast rakenduvad Premium liigas kompensatsioonimehhanismid klubidele, kes eurosarjas ei osale. 2021. aastal tuleb neid planeeritud kuue klubi asemel maksta nüüd seitsmele. Kui suur kulu see EJL-i jaoks on?
Kõnealune summa jääb 100 000 euro piiridesse ja on selge, et see kulu tuleb kanda.