Analüüs | Mis on Valgevene meeskonna peamised nõrkused ja tugevused? (1)

Valgevene jalgpallikoondis kohtub reedel Eestiga. Foto: Valgevene jalgpalliliidu Twitter

Eesti jalgpallikoondist ootab reede õhtul ees EM-valikmäng Valgevenega, mis on suve keskel sõnastatud eesmärki – vältida valikgrupi viimast kohta – silmas pidades vaja võita. Millised on vastase tugevused ja nõrkused?

Eesti koondise värske peatreener Karel Voolaid ning tema abilised Vladimir Vassiljev, Mario Hansi, Aivar Anniste ja Mart Poom on neile kahele võtmeküsimusele vastuseid otsides saanud teiste materjalide seas tutvuda ka statistika-agentuuri InStat pakutud kokkuvõttega Valgevene meeskonna tegemistest ja trendidest käesoleval aastal.

Valgevene koondis on tänavu pidanud neli kohtumist – kõik EM-valiksarja raames ja kõik kaotanud. Põhja-Iirimaale jääd kodus alla 0:1 ja võõrsil 1:2, Hollandile võõrsil 0:4 ja Saksamaale kodus 0:2. Seejärel taandati ametist senine peatreener Igor Krjušenko, kelle asendajaks nimetati juunis eelmised seitse aastat peamiselt erinevate Valgevene noortekoondiste juhendamisega tegelenud Mihhail Marhel.

Seoses treenerivahetusega võib Valgevene meeskond homses mängus Eestiga teoorias viljeleda hoopis teistsugust jalgpalli, kuid pigem on kardinaalsed muudatused siiski ebatõenäolised. Soccernet.ee toob välja InStati pakutud 17-leheküljelise kokkuvõtte mõned huvitavamad kohad:

ÜLDISED MÄRKUSED:

1. Tüüpiline slaavi sats | Slaavlased eelistavad reeglina viljeleda tehnilisele söödumängule põhinevat jalgpalli, mille tarbeks on mängijaid maast ja madalast koolitatud. Valgevene jalgpallur armastab olukorda, kus pall on tema valduses. Ning oskab reeglina leida ka loogilise jätku, sest Valgevene meeskonna söödutäpsus neljas kaotusega lõppenud mängus oli koguni 82%. Pikki sööte proovitakse harva (keskmiselt ainult 28 korda mängu jooksul).

Samas maksab enesekindel hoiak Valgevenele ka üpris sageli kätte, sest soovimatus valida lihtne ja kindel variant (pall minema) tähendab, et enda väljakupoolel kaotatakse pall keskmiselt 19 korda mängu jooksul. Ning iga pallikaotus enda platsipoolel serveerib teatavasti vastasele hea kontravõimaluse.

2. Jürgen Klopp Valgevene peatreeneriks ei passiks | Euroopa klubide valitseva meistri Liverpooli peatreeneri Jürgen Kloppi meeskonnad on tuntud valmiduse, tahte ja oskuse poolest vastast kõrgelt survestada. Sakslase meeskonnad on selliseks intensiivseks (loe: füüsiliselt ja taktikaliselt nõudvaks) mänguviisiks ka ette valmistatud.

Kui mingite läbinisti arusaamatute protsesside tulemusel peaks Klopist saama Valgevene jalgpallikoondise peatreener, siis oleks staartreener täbaras seisus, sest peaks välja nuputama uue lähenemise, kuna tema tavapärasega ei saaks valgevenelased hakkama. "Meeskond rakendab kõrget pressi ainult episoodiliselt, sest rivistuses on rohkelt veterane, kes ei suuda terve kohtumise jooksul selle jaoks vajalikku intensiivsust üles näidata," märgib InStat.

Tõsi, Marhel on võrreldes juunis peetud mängudega meeskonda noorendanud ning mõned veteranid on kõrvale jäetud ja asendatud nooremate mängijatega (23-st mängijast seitsmel on debüüt tegemata, veel viiel on koondisekogemust maksimaalselt nelja mängu jagu).

3. Standardolukorrad | Nurga- ja karistuslöökidest suudab Valgevene pealelöögiga lõpetada vastavalt 16% ja 17%, mis pole teab mis kõrge näitaja. Standardolukordade kaitsmisega sama edukad ei olda, sest vastase nurgalöökidest lõpeb pealelöögiga iga neljas ehk 25%, kusjuures eriti haavatavad ollakse tagumisse posti läkitatud nurgalöökidest (pealelöögiga lõpeb neist 33%). Karistuslöökide puhul on sama näitaja 23%.

VALGEVENE NÕRKUSED:

1. Liigestest lahti kaitsemäng | "Meeskond liigub ühel äärel surve alla jäädes täielikult sinnapoole, mis jätab nad haavatavaks tagumisse posti läkitatud tsenderdustele. Alumised poolkaitsjad ei saa hakkama karistusalasse murdvate vastaste kontrollimisega. Triblingud äärekaitsjate vastu võivad osutuda tulusateks, nagu ka mitme mängija kombinatsioonid äärtel," kirjutab InStat.

Kõik see kokku viitab, et Valgevene jaoks on probleemiks number üks meeskondlik kaitsemäng, sest surve alla jäänud ei pälvi kaaslastelt piisavalt tuge, mis tähendab pidevat tagajärgede likvideerimist selmet probleemide ennetamist ja summutamist.

Samuti unustavad valgevenelased rünnakul viibides liiga sageli ära võimaluse, et pall võidakse äkitselt kaotada. "Positsioonirünnakutes osaleb reeglina 7-8 mängijat, sest üks äärekaitsja ja alumine poolkaitsja liiguvad kõrgele. Samal ajal kaob väljaku südamest tasakaal, poolkaitsjad ei suuda takistada vastase sööte enda selja taha asuvasse tsooni," märgib InStat.

Eeldusel, et Konstantin Vassiljev on mänguks valmis ja kuulub algkoosseisu, peaks Eesti ründaval poolkaitsjal seega avanema võimalusi saada vastaselt röövitud pall endale (siinkohal on oluline, et Valgevenelt palli võtnud Eesti mängijate söödud Kostjale oleksid kvaliteetsed) ning viia meeskond rünnakule olukorras, kus omatakse arvulise üle- või tasakaalu.

2. Tähtsad puudujad | 32-aastane keskkaitsja, 67-kordne internatsionaal Aleksandr Martõnovitš (FK Krasnodar) Tallinnasse ei sõida. Vigastuse tõttu jääb kõrvale 32-aastane äärekaitsja Igor Šitov, kel koondisekogemust 66 kohtumise jagu. Nad mõlemad on kõigis senises neljas mängus kuulunud põhikoosseisu. Perekondlikel põhjustel ei osale viimasel ajal esiründajaks tõusnud Deniss Laptsev.

Kui kogenud kaitsjate puudumine mõjutab eeldatavasti meeskonna üldist kindlust, siis Laptsevi teatud omadused saavad InStatilt eraldi kiita. "Ta on enda kogukust arvestades üpris mobiilne ja suuteline kaitsjatelt eest ära jooksma. Laptsev suudab edukalt palli katta ning seda siis kaaslastele jätkata. Enamiku pealelööke sooritavadki just ääreründajad," kirjutatakse.

Laptsevist jäänud tühimikku korvab koondisest 27-aastane Nikolai Signevitš, kelle rahvusvahelisel tasemel hakkamasaamise kohta on põhjust esitada küsimusi, kui arvestada, et 2014. aastal tehtud koondisedebüüdi järel on ta veel platsile pääsenud ainult 11 kohtumises. 2014-18 käis Signevitš BATE ridades platsil 44 eurosarjakohtumises, kus lõi aga ainult kuus väravat.

VALGEVENE TUGEVUSED:

1. Tegevus paremal äärel | Valgevene armastab rünnata parema ääre kaudu (keskmiselt 27 korda mängu jooksul) ning tüüpiline skeem näeb ette, et äärekaitsja tõuseb kõrgele ning keskpoolkaitsja/mängujuht Ivan Majevski (Astana) liigub taskusse. Kui pall talle mängitakse, on valikus mitu varianti: 1) äärekaitsja äärel, 2) vastase ääre- ja keskkaitsja vahelisse taskusse liikunud äärepoolkaitsja, 3) samuti parema ääre suunas liikunud ründav poolkaitsja.

Majevski söödutäpsus on kõrge (87%) ning Valgevene proovib tekitada paremale äärele arvulise ülekaalu, et siis mängujuhi osavusele panustades luua ohtlikke olukordi ja otsida läbimurdeid. Teine variant on viia mäng Majevski kaudu nobedasti vasakule äärele, et proovida tasakaalust väljas vastast sealtkaudu nõelata. Aga positsiooni rünnakute süda ja alguspunkt paiknev pigem ikkagi paremal äärel.

Olgu lisatud, et kontrarünnakutel panustatakse aga eelkõige väledale vasakäärele Igor Stasevitšile (Barõssavi BATE), kes on sel eesmärgil erinevalt oma keskväljakolleegidest kohati kaitsetegevusest (osaliselt) vabastatud.

2. Keskväljaduo Drahun - Majevski | Kui eespool on välja toodud, kuidas Valgevene keskpoolkaitsjad jäävad hätta üleminekut rünnakult kaitsesse ega markeeri vastase rünnaku puhul piisava tähelepanelikkusega teisest lainest karistusalasse jooksvaid mängijaid, siis ründetegevuses on mõlemad mehed ohtlikud.

"Kastist-kastini poolkaitsja, mobiilne ja järjekindel. Eelistab rünnakuid sügavamalt toetada, ent võib nendega äkitsi kõrgemal liituda. Korraliku löögioskuse, hea pallivaldamise ja ühepuutesööduga jalgpallur," kirjeldab InStat 29-kordset internatsionaali Majevskit.

BATE ridadesse kuuluva 59-kordse koondislase Drahuni kohta öeldakse: "Keskendub loovatele lahendustele ja armastab spurtidega edurivisse liikuda sõltumata sellest, millise tsooni kaudu parajasti rünnatakse. Hea õhuvõitleja, standardolukordades vastase jaoks ohtlik."

* * *

Eesti – Valgevene EM-valikmäng toimub reedel A. Le Coq Arenal, festivaliala avatakse kell 17, avavile kõlab kell 19. 

SEOTUD LOOD
SEOTUD MÄNGUD
Kommentaarid

hipper   •  
(91.129.97.***)
Mida InStat Eesti kohta räägib?

Sisene
PÕNEVAT
KALJU - FLORA
TIPPLIIGAD
Unitedi tagasituleku algus? Liverpool lahkus Old Traffordilt vaid punktiga
TAMMEKA - TULEVIK
ATS PURJE TULI SOOME MEISTRIKS
Intervjuu | Soomes tiitliunistuse täitnud Purje: tähistame nädal aega, enne kui koju jõuan
TOIMETAJA VALIK
RISTNURK
REKLAAM
VIIMASED PILDIGALERIID
Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FC Flora
33
26
3
4
90:21
81
2.
Tallinna FCI Levadia
33
23
5
5
92:27
74
3.
Nõmme Kalju FC
33
21
10
2
73:30
73
4.
Paide Linnameeskond
33
22
5
6
73:25
71
5.
Tartu JK Tammeka
33
11
7
15
49:57
40
6.
JK Narva Trans
33
10
9
14
52:49
39
7.
Viljandi JK Tulevik
33
6
7
20
33:69
25
8.
FC Kuressaare
33
6
5
22
24:76
23
9.
JK Tallinna Kalev
33
5
6
22
25:85
21
10.
Maardu Linnameeskond
33
4
5
24
28:100
17
REKLAAM
SILM PEALE!

Vaata siit saate "Silm peale!" viimast osa!

https://www.zone.ee/
SOCCERNETI FOORUM - FÄNNIDE KOHTUMISPAIK!

Räägi kaasa aktuaalsetel jalgpalliteemadel või muudel huvipakkuvatel teemadel! Külasta Soccernet.ee foorumit!

PREMIUM LIIGA TABEL
Tallinna FC Flora
81
Tallinna FCI Levadia
74
Nõmme Kalju FC
73
Paide Linnameeskond
71
Tartu JK Tammeka
40
JK Narva Trans
39
Viljandi JK Tulevik
25
FC Kuressaare
23
JK Tallinna Kalev
21
Maardu Linnameeskond
17
MENÜÜ
 
KESKKONNAD
FACEBOOK