Luup peale | Kaks plussi ja suur miinus. Eesti pääses Balti turniiri finaali - Soccernet.ee

Järelvaated
- Esimene koondisekutse, koht algkoosseisus ja võiduvärav. Tony Varjund: mõtlesin lihtsalt, et vaatan päevhaaval
- Kõhutunde pealt tehtud otsus viis Eesti võidule. Henn: alles pool tööd on tehtud!
Galeriid
- Meeste koondise mängueelne treening
- A: Eesti vs Fääri saared

Luup peale | Kaks plussi ja suur miinus. Eesti pääses Balti turniiri finaali

TÄNA, 20:51

Raul Ojassaar Pärnu Rannastaadion

Eestil avaneb võimalus kuue aasta jooksul juba kolmandat korda hirmraske karikakamakas enda pea kohale tõsta - tänavuse Balti turniiri poolfinaalis saadi Pärnu Rannastaadionil Fääri saarte koondisest jagu 1:0. Võidu ja debüüdil skoorinud Tony Varjundi kõrval jäi mängu negatiivselt varjutama Mark Anders Lepiku vigastus.

Vaata Brit Maria Taela galeriid ülevaate alt!

Mängu alguses üritas Eesti mängu üle territoriaalset kontrolli haarata ning mängis palliga rohkem, kuid oleks paaril korral äärepealt vastaste sirgjoonelisuse tõttu kõrvetada saanud: paar pikemat söötu valmistasid meie kaitseliinile raskusi. Avapoolaja ohtlikem moment sündis 11. minutil, kui Fääride mängijad suutsid nurgalöögi ajal hästi takistada Karl Jakob Heina, kes värava eest läbi lennanud pallist rusikatega mööda lõi - meie õnneks polnud tagumise posti juures ühtegi Fääride mängijat pallil jaol.

Eesti avapoolaja parim moment sündis 30. minutil võistkondliku õnnestumise tagajärjel. Vasakul äärel kombineerisid hästi Mattias Käit, Kevor Palumets ja Vlasi Sinjavski, viimase tsenderduse järel sai peaga löögile hooga palli peale süstinud Patrik Kristal. Esimesest koondiseväravast jäi siiski natuke puudu, kuna pall lendas väravast mööda.

Ka teisel poolajal jätkus üsna võimalustevaene mäng, kuniks ühtäkki juhtuma hakkas. Esmalt oli kuldne võimalus Fääridel, kui pika küljeaudi järel sai mõnelt meetrilt löögile Jakup Andreasen, kes kõrgelt põrganud palli üle värava saatis. Sisuliselt järgmisel rünnakul nõelas aga Eesti vastu - Patrik Kristali hea läbisööt lipsas vastaste keskkaitsja Samuel Chukwudi nina eest läbi ning debütant Tony Varjund lahendas tekkinud olukorra külmavereliselt - 1:0!

Kaotusseisu jäämise järel tekkis ka külalistel üksikuid võimalusi, kuid Eesti kaitsemäng ei lubanud löökidel väga ohtlikuks muutuda. Karl Jakob Hein sai küll mõned tõrjed kirja, kuid sisuliselt eranditult oli tegu talle sülle lennanud pallide püüdmistega.

Eesti kindlustas mängu lõpuosas nappi edu hästi ning mängib teisipäeval kodus Leedu vastu Balti turniiri võidule. Soccernet.ee tähelepanekud:

Mark Anders Lepik pidi põlvevigastuse tõttu mängu pooleli jätma. Foto: Brit Maria Tael

1. Mark Anders Lepik, ega ometi jälle?

Mäng mänguks - ärevusega tuleb oodata uudiseid Mark Anders Lepiku põlvevigastuse osas. Avapoolajal lükati võitluses palli peale Lepik tasakaalust välja ning ta maandus pahasti paremale jalale, tundudes põlve väänavat. Arvestades ta pikka vigastusajalugu ja tema enda reaktsiooni, on paraku õhus võimalus, et tegu oli järjekordse tõsisevõitu põlvetraumaga. Mängu järel Lepik, kes lahkus platsilt küll omal jalal, ent nägu särki peidetuna, ajakirjanikele kommentaare jagada ei soovinud.

Omapärasel kombel on tal varem kahel korral vasaku põlve eesmine ristatiside rebenenud just koondist esindades - 2021. aasta jaanuaris mitteametlikus sõprusmängus Ferencvarosega, 2024. aasta septembris koondise mängueelsel treeningul. Annaks nüüd jalgpallijumal, et kahest ei saaks kolm...

2. Veel üks resultatiivne debütant!

Pärast seda, kui Jaanus Sirel oma esimeses (ja ainsas!) koondisemängus 2003. aastal värava lõi, möödus enam kui 20 aastat, ilma et ükski Sinisärk oleks oma esimesest koondisemängus skoori teinud. Viimase kahe ja poole aastaga on selliseid mängijaid aga lisandunud lausa kolm - 2024. aasta alguses Kevor Palumets, tänavu märtsis Tanel Tammik ja nüüd Tony Varjund. Kokku on Varjund Eesti koondise ajaloos 13. mängija, kes debüüdil skoorinud.

Varjundi tabamus oli hea näide tema küpsusest: ühest kaitsjast mööda pääsenuna ei läinud ta karistusalasse sööstes kiirustades peale lööma, iga hinna eest söötu otsima või üle mõtlema. Väike paus, pettega kaitsja olukorrast välja ja järgmise puutega pall juba kindlalt tagumisse nurka. Nagu oleks ta seda A-koondises juba kümneid kordi teinud!

Varjundi värav oli omamoodi lootuskiir Eesti jalgpalli tulevikule: suurepärase söödu andis Varjundile Patrik Kristal. Mõlemad 18-aastased noored, selgelt platsi kaks kõige nooremat meest! Sealjuures ei jäänud 85. minutil palju puudu sellest, et Kristal oleks Varjundi söödust värava löönud - Kristali madal löök läks siiski vastaste väravavahi saagiks.

Sealjuures oli enne tabamust Varjund üks selline mängija, kes kippus rünnakul pisut ära kaduma, kuid väravast saadud enesekindlust muutis ka tema mängu lõpu elavamaks.

Foto: Brit Maria Tael

3. Võit keskpärase mängupildiga

Mängupildi, võimaluste arvu ja kvaliteedi järgi otsustades oli Eesti võit pigem teenitud, kuid mitte ülemäära kindlalt. Väga häid šansse oli kohtumises mõlemal pool väljakut tegelikult vähe - Fääride pealelöögid ja momendid olid enamjaolt seotud standardolukordade ja küljeautidega, Eestil rohkem mängust tekkinud olukordadega, kuid erilist löögisadu või võimalusterahet ei tekkinud mängus kordagi.

Mängujärgsel pressikonverentsil oli Fääri saarte koondise peatreener Eydun Klakstein oma meeskonna esituses osas mõõdukalt kriitiline, Eesti koondise loots Jürgen Henn omade osas pigem positiivne, kuid ülivõrdeid kummalgi põhjust kasutada ei olnud. Eestil oli nii kaitse- kui ründemängus küll positiivseid hetki, aga ka puudujääke, kommunikatsioonivigu ja individuaalseid eksimusi. Mitmed Fääridel tekkinud võimalused või poolvõimalused olid seotud Eesti lihtvigadega, mitmed Eesti luhtunud võimalused omakorda ebakõladega ründemängijate vahel. Parendamisruumi igatahes jagub, aga tuleb silmas pidada ka seda, et Eestil oli rünnakul platsil suhteliselt vähe või üldse mitte kokku mänginud kooslus.

4. Kaks aastat, kaks meest

Juuni algus, kodumäng, Fääri saared, Balti turniiri poolfinaal, võit - täpselt samad koostisosad olid olemas ka kaks aastat tagasi, kui Jürgen Henn pidas oma esimese mängu Eesti koondise peatreenerina. Koosseise vaadates olid osised aga seekord toonasega võrreldes üsna erinevad. Eesti toonases ja nüüdses algkoosseisus klappisid ainult kaks nime: Karl Jakob Hein ja Märten Kuusk. Vahetusest sekkujaid arvestades tuleb kattuvaid nimesid veel vaid kaks: Mark Anders Lepik ja Robi Saarma. Jah, kui kõik mehed oleksid olnud terved ja mänguvalmis, oleks kattuvaid nimesid ilmselt olnud mõni veel, aga tõsi on ka see, et kahe aastaga võib ühe koondise koosseis üsna palju muutuda.

5. Muru parem kui kaks nädalat tagasi

Pärnu Rannastaadioni murukate on mai lõpus ja juuni alguses kõvasti vatti saamas: kaks nädalat tagasi toimusid sel väljakul ühe nädalaga kolm karikafinaali (U19, naised, mehed), millele järgnesid enne koondisepausi veel kaks Pärnu Vapruse kodumängu. Nüüdse meeste koondise mängu järel tulevad teisipäeval samale platsile ka Eesti ja Bosnia naiste koondised.

Kui karikafinaalide ajal oli Rannastaadioni murukatte tavatult kehv kvaliteet suurem teema, siis kaks nädalat hiljem oli olukord juba tunduvalt ilusam, nii sportlikult kui visuaalselt. Rannastaadioni areenimeister Jüri Saar oli küll endale omaselt väljakukatte osas väga kriitiline, ent paistab, et mängule see eriti suurt jälge ei jätnud.

6. Rahvamassid teed Pärnusse ei leidnud

Mängu Pärnu Rannastaadionil, kuhu oli pealtvaatajate mahutamiseks lisatud kaks väikest lisatribüüni otsajoonte taga, tuli vaatama 1543 inimest. Väga palju tühje kohti tribüünidel küll ei olnud, kuid ukse taha küll keegi ei jäänud. 1500 inimest A-koondise mängul on siiski väga vähe, ükskõik kus mäng ka ei toimuks. Võrdluseks: 2016. aastal, kui meeste koondis viimati Pärnus mängis, tuli maavõistlust Maltaga vaatama 2515 inimest.

7. Kibekiirelt pileteid müüma

Eesti jaoks jätkub Balti turniir koduse finaalmänguga Leedu vastu, mis toimub teisipäeval kell 19.00 A. Le Coq Arenal. Kodumäng on mõistagi tore ja annab meie koondisele väikese sportliku eelise, kuid juba enne mängu jalgpallilidu töötajatega vesteldes kumas väga selgelt läbi, et korralduslikus mõttes oleks igal juhul eelistatud seda, et Eesti oleks teisipäeval mänginud hoopis Lätis.

Miks? Esiteks on alaliidul samal õhtul vaja Pärnu Rannastaadionil korraldada naiste koondise ülitähtsat valikmängu Bosnia ja Hertsegoviinaga, mis nõuab omajagu inimressurssi. Teiseks on nüüd vaid kolm päeva aega, et mängu reklaamida, piletimüük käima panna ja inimesed staadionile kutsuda. Ja seda kõike vaid paar päeva pärast seda, kui aasta suurim organisatoorne pingutus, U17 EM-finaalturniir, saab lõpu alles homme õhtul!

Võib karta, et teisipäeval võib A. Le Coq Arenal näha viimaste aastate üht väiksemat meeste koondise kodumängu publikuarvu. Lisaks sellele, et kindlasti kattuvad teatud osas meeste ja naiste koondiste publikumid, mistõttu võib kannatada mõlema kohtumise publikunumber, on parasjagu käimas tõeline jalgpalliuputus. Ja MM algab ju juba mõne päeva pärast!

8. Mängu parim - Patrik Kristal

Kui võtta ette ja vaadata ära kõik Kristali 13 kohtumist Eesti koondises, on nende pealt üsna keeruline pakkuda, et igapäevaselt mängib ta jalgpalli alles Saksamaa tugevuselt neljandal liigatasemel. Enesekindlus ja julgus ründava keskpoolkaitsjana on Kristalil alati olemas olnud ning kui tema üritatud liigutused välja tulevad, pakuvad need alati ka publikule head emotsiooni. Kristal oli osaline sisuliselt kõigis Eesti koondise väravavõimalustes ning sai kirja väravasöödu.