Nõmme Kalju peatreenerist Nikita Andrejevist õhkus mõnikümmend minutit pärast Premium liiga hõbemedalite kindlustamist mõistagi rõõmu, aga ka kergendustunnet. Soccernet.ee-ga vesteldes nimetas ta edu pandina ühtsust ja stabiilsust, enda panust ei tahtnud aga sugugi rõhutada.

Nikita, palju õnne! Mis tunne sul praegu südames on?
Aitäh, aitäh!

Esimene tunne on see, et nüüd sai see hooaeg lõpuks läbi! Natuke raske on praegu midagi enamat kirjeldada. Teadsime, mis meid ees ootab, tegime kõvasti tööd ja minu meelest väärisime seda teist kohta. Meie jaoks on see võit. Poisid tegid suurepärast tööd ja tänan neid selle eest. Selle noore meeskonna jaoks on hõbe kindlasti kullamaiguline.

Poisid olid teil muidugi tublid, aga kuidas sa enda esimest täishooaega peatreenerina hindad?
Mitte ainult mina pole treenerina noor, vaid kogu meie tiim. See oli meile kõigile tähtis hooaeg. Oleme eri iseloomudega inimesed, aga mõtteviis ja töökultuur on ühesugused. Suutsime oma mõtted ja soovid poisteni viia. Lõpptulemus on muidugi suur saavutus kogu klubile, aga eeskätt treeneritele. Ma ei taha ennast kuidagi teistest kõrgemale tõsta, töötasime ju iga päev üheskoos.

Ikkagi - mida sa selle aasta jooksul enda kohta õppisid?
Ausalt, mulle üldse ei meeldi endast rääkida! (Naerab.) Ütleme siis nii, et kõikvõimalikud eksperdid ja teised treenerid võivad ju öelda nii seda kui teist. Üritan olla tagasihoidlik ja lasen enda eest rääkida tulemustel. Kui tulemused tulevad, on see kõige tähtsam ja näitab, et tegime head tööd. Usun, et kõik on näinud, kuidas ma töösse suhtun. Usun, et kui annad endast iga päev sada protsenti, siis jõuad ka sinna, kuhu tahad jõuda.

Milline hetk oli selle hooaja käigus meeskonnale ja sulle endale kõige keerulisem?
Ütlesin ka äsja riietusruumis poistele, et suutsime hooaja läbida enam-vähem ühtset taset hoides. Oli küll selliseid hetki, kus kaotasime kaks-kolm mängu järjest. Aga me ei kaotanud sellegipoolest enesekindlust, uskusime oma ideedesse. Meil õnnestus üsna hooaja alguses teisele kohale kerkida ja seda hoida. Hooaeg on pikk, 36 mängu, see ei ole lihtne. Väikesed mõõnad tulevad paratamatult sisse. Aga jõudsime edukalt maratoni finišisse!

Kuidas edasi?
Edasi? Alustuseks on puhkus: läheme meeskonnaga sööma, teeme mõne õlle ja ajame juttu! (Naerab.) Aga töö läheb muidugi edasi. Nagu ikka, algab ühe hooaja lõpus juba ettevalmistus järgmiseks. Püüame veel tugevamaks saada ja veel kõrgemaid eesmärke seada. Minu loomuses on alati võitu püüda, vahet pole, millise meeskonnaga. Poisid näitasid, et see on võimalik. Kui kõrgeid sihte ei sea, siis ei tule ka arengut.

Nii et ega me mingit pikka puhkust ka võtta ei saa. Uueks hooajaks on vaja valmis olla, meeskonna ridu täiendada. Ees ootab ju eurosari, mida klubi on juba kaua oodanud. Muidugi mõistame, et seal saab meil raske olema. Aga püüame anda endast kõik, et oleksime selleks valmis.