Mis imeloom on EFC? Kas Kalju võib tõepoolest olla "sama suur" kui FC Barcelona või Arsenal? Milline võiks olla (Euroopa) jalgpalli tulevik?

Eelmisel nädalal väisas UEFA ja FIFA aina võimekam parem käsi Euroopa Jalgpalliklubide Ühendus (EFC, endine ECA) teist korda Tallinnat. PEC-meeting'u nime kandev kohtumine tõi peamiselt Eesti lähiriikidest ühe laua taha mõtteid vahetama kokku rohkem kui 40 osalejat, mis kirjutati seniseks rekordiks. Sügisel Kopenhaagenis toimuvale üldkogule loodetakse kaasata aga koguni üle 1000 pea.

Kahepäevase ürituse teine päev kuulus ettekannetele ja töistele aruteludele. Pausi ajal oli Djurgardensi ja Turu Interi esindajate vahel vaguralt kuulanud Soccernet.ee-l võimalus maha istuda Belgia tippklubi RSC Anderlechti presidendi ja EFC pikaaegse juhtfiguuri Michael Verschuereniga. Mehega, kel tuli tormata minema veel enne lõppu, sest lennuk ja uus tähtis kohtumine ootasid juba ees.

Kuigi teemad, mida Šveitsist EFC kontorist kohale tulnud hulk tähtsaid mehi ja naisi avasid, tundusid kohati üsna murrangulised, oli Soccernet.ee siht natuke lihtsam. Avada seda veel veidi tundmatuks jäänud organisatsiooni, milles Nõmme Kalju FC president Kuno Tehva üht juhtrolli peab ja tänu kellele klubijuhid organisatsiooni ajaloos teist korda Tallinnasse sõitsid. Et EFC väärtus oleks siinsele jalgpallisõbrale arusaadav, tõigi personaalse kutse uste taha, mis olid enne seda jäänud meediale alati suletuks.

View this post on Instagram

A post shared by Kuno Tehva (@kuno_tehva)

EFC põhieesmärk on anda Euroopa klubidele hääl. Kui varem otsustasid UEFA ja FIFA ise, et üks või teine reegel on selline, siis tänaseks on pea 900 klubi koondav EFC teeninud välja kutse ühise laua taha jutupunkte arutama. Näiteks Tallinnas toimunud kohtumisel räägiti noormängijate arendamisest, alaealiste mängijate üleminekutest, solidaarsusmaksetest ja veel mitmetest õiguslikest teemadest. Nende mõttevahetuste toel saab EFC eurooplaste vajaduste eest seista.

PSG = Kalju = Bayern = Trans

Michael Verschueren rõhutas intervjuus korduvalt, et EFC tõepoolest kuulab ära iga hääle. Mis sest, et näiteks Pariisi Saint-Germaini või Müncheni Bayerni oma kõlab suurt pilti vaadeldes kordades valjemalt kui Kalju või IFK Mariehamni oma.

"Me oleme UEFA ja FIFA jaoks kõige olulisem huvirühm, sest esindame niivõrd suurt hulka klubidest. Seda teades ei ole kuidagi loogiline anda suurtele klubidele rohkem häält kui väikestele. See on muidugi fakt, et suured klubid toodavad rohkem kasumit, nad on suuremad brändid, aga meie jaoks EFC-s on iga liige täpselt sama suur. Meil on oma pere, kus on oluline iga klubi," tutvustas Verschueren.

Ta jätkas, et samas on Eestist pärit klubidele EFC-st rohkem kasu. "Ma usun, et väikeste liigade ja klubide jaoks on oluline saada EFC poolt tuge. Kui me räägime Eestist, siis on siinse alaliidu ja liiga tase päris hea. Suhtlus ja maksed klubide ja alaliidu vahel on läbipaistvad, midagi ei hoita kuidagi kinni," kirjeldas Belgiast pärit juht.

"See on väike koht ja see on teie enda teha, et liiga kasvaks ja suudaks pikas plaanis pakkuda konkurentsi aina suurematele tegijatele. See ongi koht, kus meil EFC-na on suur roll. Meil on meeletult teavet, mida saame ja tahame klubidele edasi anda. Me oskame jagada mitmeid ja mitmeid edulugusid teistest riikidest. Meie töö on kuulata need klubid ära ja pakkuda oma abi."

Uued võidud ootavad juba reas

EFC viimatine ja võib-olla isegi seni suurim võit on UEFA-ga koostöös loodud ühisettevõte UC3, mis haldab nii naiste kui meeste eurosarjade kommertsõigusi (teleõigused, sponsorlus ja turundamine). Varem vaid UEFA-le kuulunud haldusala on seeläbi strateegilisem, tulusam, ühtsem ning eeldatavalt ka vähem konfliktne. Ka tõstis 2025. aasta sügisel loodud partnerlus klubid vääritult pidevas arengus olevate eurosarjade käekäigu ja edukuse keskmesse.

"Meil on palju suuri võite! Aga tõesti üks viimase aja suurimaid on UEFA-ga koos loodud UC3. Ja neid võite on veel tulemas. Ma ei saa midagi konkreetset veel avaldada, aga näiteks on arutluse all rahvusvaheline kalender ja erinevad küsimused seoses solidaarsusmaksetega. Ka meie organisatsiooni pidev kasv on minu jaoks suur võit," avas Verschueren.

Meediast on pallurite enda sõnuvõttude toel enim käinud läbi mängukalender. On suur hulk neid, kes peavad aastas kõikide sarjade peale kokku isegi 60-70 kohtumist. Lihtsat matemaatikat rakendades tähendab see vahetpidamata mängimist iga 5 päeva tagant. See orav-rattal-graafik on ilmselgelt kurnav nii kehale kui meelele ning meelitab ligi raskeid vigastusi.

EFC pole oma senistes aruteludes jõudnud kuldse keskteeni - kuidas panna suurturniiridele tulesid ja vilesid juurde nii, et mängijad saaksid jääda iseendaks. "Meie peamine eesmärk on mängijate heaolu: mängijad peavad saama puhata. Samas oleme alles kokku leppimas, kuidas defineerida puhkust ja kui kaua see peaks kestma. Järgmine samm on kalendrite kooskõlastus: kus on FIFA turniirid, kus on UEFA omad, millised mängud on klubi- ja millised alaliidupõhised," kirjeldas Verschueren mitmetahulist protsessi.

"Ja muidugi väga palju sõltub turust. Sest on väga-väga suuri turge, kus suured klubid peavad liiga palju mänge, aga samal ajal väiksed tahavad just rohkem mängida. See kõik tuleb ühendada ühte suurde pilti ja siis on EFC ülesanne olla neis aruteludes kaasatud. Peame kõikide osapooltega ühiselt läbi rääkima, mis on see parim tulem."

Kindlale retseptile alati toetuda ei saa

Ühte kindlat vastust või universaalset mudelit pole Verschuereni sõnul paljude teemade puhul. Jutt jõudis ka selleni, et Eesti liiga suureks murekohaks on pealtvaatajate huvi nappus: nii staadionil kui telerite ees võiks olla kordades rohkem inimesi. Viimane toimib Eesti turul teatavasti kas YouTube'i või ERR'i vahendusel.

"Peamine on järgida turu dünaamikaid. Kui klubid on andnud ülekandeõigused liigale, siis liiga peab leidma parima võimaliku kokkuleppe arvestades fännide vajadusi. Nad peavad saama aru, kuidas jalgpalli vaadatakse. Kindlasti on oluline ka, et klubid saaksid sellest maksimaalset tulu. See on see, mida me teeme ka UC3 puhul: uued nimed tulevad peale, aga peame suutma hoida head tasakaalu kõikide osapoolte vahel," jätkas ta.

Järgmisena saab EFC suuremalt kokku naiste jalgpalli konverentsiks. Milline pilt hetkel vastu vaatab? "Naiste jalgpall on samuti meie jaoks väga oluline. On riike, kus see on meeletus kasvus, aga ka riike, kus see on tohutu surve all, sest on endiselt väga suurt kahjumit teeniv. Seega on meie ülesanne panna rohkelt energiat selle toetamisse. Kui me oleme võimelised laskma naiste jalgpallil tervikuna vohada nagu meeste jalgpallil 1980ndatest tänaseni, siis olen 100% kindel, et naiste jalgpalli tulevik on helge," usub ta.

"Aga kindlasti on veel väga palju keerulisi turge. Ka Belgia. Meil on mõned tiimid - näiteks Anderlecht -, mis on professionaalsed ja neil läheb hästi. Aga need kõik on samamoodi kahjumit teenivad. Isegi kui nad mängivad Meistrite liigas, sest need summad, mis sealt tulevad, ei ole tegelikult suured. Ehk ka meie turul on naiste jalgpall korralik väljakutse," võttis EFC juhtfiguur ja Anderlechti president Michael Verschueren kokku.

EFC-sse kuuluvad kõik tänavused Premium liiga klubid. Lisaks ka JK Tallinna Kalev ja Tallinna FC Ararat ehk kokku 12 klubi. PEC-kohtumisest võttis osa neist enamus.