Eesti jalgpallikoondise esimese värava pärast iseseisvuse taastamist lõi 1992. aasta 3. juunil Kadriorus Aleksandr Puštov, kelle tabamus vedas Eesti 1:1 viigini Sloveeniaga. Nüüd, ligi 30 aastat hiljem avalikustas Puštov, et on viimaks jõudnud lähedale Eesti kodakondsuse saamisele.

Puštov mängis sarnaselt paljudele toonastele koondislastele veel halli passiga, kuid peagi hakati koondisesse võtma vaid neid mängijaid, kel Eesti kodakondsus. Ehkki Kaliningradis sündinud Puštov on pea terve elu Eestis elanud ja pärast mängijakarjääri lõppu edukalt Eesti klubisid juhendanud, polnud tal seni kodakondsust.

Nüüd avalikustas Puštov kunagise tippmängija Vladimir Voskoboinikovi juhitavas videosaates "Vosko-taim", et on Eesti passi saamisele lähedal. "Kahe viimase aasta jooksul olen pühendanud palju aega eesti keele õppimisele. Eelmisel aastal sooritasin keeleeksami ja nüüd on mul täidetud kodakondsuse saamiseks kõik nõuded, aga koroonaviirus on asjaajamist veidi pidurdanud. Usun siiski, et peagi saavad ka kõik formaalsused täidetud," rääkis Puštov.

Puštovi arvele jäi Eesti koondises lõpuks kümme mängu ja seesama Sloveeniale löödud üksainus värav. Mängijana esindas ta teiste klubide seas Tallinna TVMK-d, Nikolit, Normat, Tallinna Sadamat, Marlekori, Atletikut ja Lasnamäe Ajaxit. Viimati mainitud klubi juhendas ta aastatel 2003-07, oli seejärel kuni 2011. aastani Levadia peatreener ning tüüris vahemikus 2011-17 Tallinna Infoneti, viies meeskonna 2016. aastal Eesti meistriks.

2017. aastal võideti ka Superkarikas ja Evald Tipneri karikas, kuid liigahooaeg algas kehvasti ning suvel läksid Puštovi ja Infoneti teed lahku. Pärast seda töötas ta Kohtla-Järve JK Järve juhendajana ning naasis seejärel Tallinnasse FC Ararati ridadesse, kus on treeneri ja spordidirektorina ametis tänaseni. Puštovil on alates 2012. aastast UEFA kõrgeim võimalik ehk PRO-kategooria treenerilitsents.