Eesti koondise juhendaja: tegime täpselt nii palju, et jõuda finaali. Seal lükkame power -nupu põhja!

Eesti koondise juhendaja: tegime täpselt nii palju, et jõuda finaali. Seal lükkame power-nupu põhja!

TÄNA, 17:20

Laura Jaansen

Eesti koondise kaaspeatreener Anastassia Morkovkina. Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

Eesti naiste koondis alistas Leedu 2:2 viigiseisu järel penaltiseerias. Koondise kaaspeatreener Anastassia Morkovkina rõõmustas mängu järel, et tiim näitas ühtsust ja ei murdunud raskete momentidega. Näiteks siis, kui juhtima läinud Eestile väga kiirelt kaks tagasi löödi.

Luup peale | Kaotusest üksikute üleminutite kaugusel olnud Eesti lõi end Balti turniiri finaali

Soccernet.ee vestles Morkovkinaga paarkümmend minutit pärast võidukat penaltiseeriat.

Esiteks, muidugi, palju õnne! Ikka uskumatu mäng! Alguses tundus, et ei saa üldse vedama, pärast ei saanud pidama. Kuidas sa ise sellele mängule praegu tagasi vaatad? Pulss vist käis 200 peal ära?!
No kindlasti! Kui me räägime sellisest esmamuljest, siis ütleks, et me tegime täpselt nii palju, et jõuda finaali - maksimaalse minimaalse pingutusega. Et siis finaalis see power-nupp põhja keerata!

Jällegi on hea näha, kuidas tiim reageerib raskustele. Kui Mari Liis [Lillemäe] sai punase kaardi, olime juba väga raskes seisus. Aga me ei läinud ei vaimselt ega füüsiliselt mitte kuidagi katki. Me mängisime edasi ja saavutasime hetkeseisuga enda eesmärgi.

See esimene värav tuli väga rõõmustavalt ära, aga kohe saite tegelikult kaks vastu. Mis seal tegelikult juhtus?
See on nagu aabitsas - pärast sellist eufooriat, kui mäng läheb kas 1:0 või 0:1 peale, siis on järgmised minutid väga olulised. Sa pead väga kiiresti selle eufooria nullima ja püsima fookuses. Me oleme sellest rääkinud. Aga vahel sellised asjad lihtsalt juhtuvad. Kindlasti vaatame need momendid üle.

Samas, jällegi on tore, et me võitlesime sellest situatsioonist välja. See on kõige tähtsam. Vahet ei ole, kes kus eksis. Tore, et nii platsil kui väljaspool seda oli tiim, kes toetas igas situatsioonis. Kui nägime, et viis minutit tuleb lisaks, siis teadsime, et kõige tähtsam on säilitada rahu, tekitada oma momente ja küll me jõuame sinna kolmandasse tsooni.

Väga lihtne oleks olnud murduda - mängu lõpp, lähed ise juhtima, aga sulle lüüakse kiiresti kaks tagasi. Sellises rollis ei tahaks mitte kunagi olla. Aga samas, see, kuidas tiim hakkama sai, oli imeline.

Ja siis tuligi Vlada Kubassova oluline penaltivärav. Kui kindlad te olite, et ta selle penalti realiseerib?
Nii, nagu alati - 50/50. Penalti ei sõltu ainult mängijast, see on alati puhas loterii. Kui mängija läheb lööma, siis ta peab olema enesekindel, hingama õigesti, aga olukorrad on alati väga-väga erinevad. Me ei tea, mida väravavaht teeb - kas ta läheb reageerimise peale või ta on väga palju eeltööd teinud ja teab, kes kuidas lööb. See on selline laiem teema. Aga Vlada realiseeris esimese penalti väga hästi. Nii puhtalt, kui on võimalik. Võttis ühe kogenuma mängijana vastutuse.

Kas see oli varakult kokku lepitud või platsil mängijad otustasid, et Vlada ise läheb lööma?
Me ei pane kunagi kätte ette või ei kirjuta mustaga valgele paberile, et kes läheb lööma. Me teeme nii, et trennides on mängijatel vaba voli harjutada löömist, et nad ei jalutaks niisama ringi, kui on vaba aeg. Anname neile võimaluse keskenduda karistuslöökidele ja penaltitele.

Lööma läheb see, kes tunneb just sel ajahetkel, et ta lööb ära. See on meil enne ära räägitud ja kokku lepitud.

Aga penaltiseeria ise. Kui palju olite selle peale mõelnud, et see võib tulla?
Tegelikult eile mängueelsel treeningul tüdrukud võtsid otseses mõttes järjekorda ja lõid järjest. Oli väga tore näha, et nad olid selle peale mõelnud. Oligi selline väga vaba õhkkond ja nad said proovida. Täna ei läinud lööma keegi, kes ei oleks eile proovinud.

Kui me vaatame seda olnud penaltiseeriat, siis tegelikult oli päris palju eksimusi. Üheksast löögist viis jäid realiseerimata. Mis sa arvad, millest see võis seekord tulla?
Rõhutasime enne mängu ja selle jooksul ka, et meil ei ole mingisuguseid kohustusi. Tahtsime neid mentaalselt vabastada, et nende vaim oleks täiesti puhas. Ütlesime neile, et kõige tähtsam on nautida seda, mida nad teevad.

Kui aga penaltite löömiseks läks, siis ma usun, et kindlasti igal ühel süda puperdas sees päris korralikult. Sel hetkel ei loe enam need jutud - et vabastage ennast ja hingake -, sest kui mängija läheb keskringist pallini, käib peast läbi nii palju erinevaid mõtteid. Olin ju ise ka mängija, tean seda tunnet. Sa oled nii palju läbi mõelnud, et kuhu sa lööd, mida sa teed. Ongi väga raske säilitada rahu.

Nüüd, kas võtate õhtu vabaks või lähete koos teist poolfinaali vaatamat?
Meie staff'iga kindlasti lähme. Mängijatele seda võimalust ei paku. Tahaksime, et nad taastuksid ja võtaksid maksimumi sellest päevast. Ma olen aga 100% kindel, et nad vaatavad sel samal ajal hoopis meie mängu üle. Igaüks tahab vaadata üle enda või tiimi sooritust. Ma olen kindel, jah, et nad vaatavad nüüd meie mängu üle.