Eesti koondise poolkaitsja on valmis rekordit ründama: olen lihtsalt teinud seda, mis mulle meeldib (0)
Eesti koondise poolkaitsja Kethy Õunpuu jõudis reedel märgilise tähiseni: nimelt pidas ta oma 114. kohtumise sinises särgis. Nii kaugele on varem jõudnud vaid tänaseks mängijakarjääri lõpetanud Katrin Loo. See tähendab, et Õunpuust võib homme saada Eesti koondise rekordinternatsionaal. "Ma olen lihtsalt teinud seda, mis mulle meeldib!" oli Õunpuu Soccernet.ee-ga rääkides tagasihoidlik.
34-aastane Õunpuu on oma karjäärist suurema osa toimetanud Tallinna FC Floras ning auhinnakapis on tänaseks neli meistritiitlit ning kuus karikavõistluste trofeed. Mammutnumbrid vaatavad vastu aga siis, kui lüüa kokku 20 hooaja jooksul naiste kõrgliigas väljakule jooksmiste arv - enam kui 330.
Koondisedebüüt tuli aastal 2005, kui vastas oli Leedu. Tolle kohtumise võitsid eestlannad 4:1, skoori tegi ka tänaseks koondist tüürima asunud Anastassia Morkovkina. Õunpuu 114. kohtumine oli seevastu tüki teisest puust: A. Le Coq Arenal madistati Prantsusmaaga, kellele jäädi alla tulemusega 0:9.
Loo kangelanna pole ülemäära suur numbritele keskenduja, vaid vaatab asjas hoopis teist külge. "Kui ma aus olen, siis ma ei ole kunagi nendele numbritele ise mõelnud. Kui nüüd tagasi vaadata, siis neid aastaid on päris palju ja see vist näitab sellist püsivust ja järjepidevust. Ma olen lihtsalt teinud seda, mis mulle meeldib," käis Õunpuu välja.
"Kui 100 tuli, siis see ei olnud otseselt eesmärk, aga tore muidugi. See võib-olla näitab endale kõige rohkem seda, kui palju olen panustanud ja pühendunud. Homse osas - ma ei tea, kas 115 tuleb või mitte, see sõltub nii paljudest asjadest. Ma ise sellele väga palju mõelnud ei ole."
Aastate jooksul pole kogenud palluri tervis ülemäära palju kaikaid kodaratesse loopinud ning tõsiste vigastuste üles loetlemiseks piisab vaid mõnest sõrmest. Eelmise hooaja lõpus tekkinud mure on samuti vaikselt unustusehõlma vajumas.
"Üks tõsisemaid vigastusi oli eelmise hooaja lõpus, kui sain enne hooaja viimast liigamängu trennis säärelihase rebendi. Selle tagasitulekuga läks päris kaua aega," meenutas Õunpuu. "See aasta on ka selles mõttes keerulisem olnud, sest hooaja ettevalmistus jäi mul poolikuks või osaliselt tegemata. Selline hea vorm on põhimõtteliselt alles nüüd kätte saadud. Suve teises pooles tundsin end mänguliselt ja füüsiliselt päris hästi."
Praegu Kasahstani reisinud koondislaste seast teeb aasta lõpus 35-aastaseks saav Õunpuu vanuse mõttes silmad ette kõikidele palluritele. Nimekirjas on seevastu üheksa mängijat, kes on sündinud aastal 2000 või hiljem.
"Seda on väga lahe vaadata, kuidas noored teevad väljakul mingeid asju hoopis tehnilisemalt või loomulikumalt kui meie, vanemad mängijad, kes võib-olla alustasid jalgpalliga palju hiljem. Mingid asjad tulevad loomulikumalt, aga mul on jällegi mingites asjades rohkem kogemust. Eks jalgpallis ongi sellise nooruse ja kogemuse tasakaal oluline," arutles Õunpuu.
Agaratele noortele vaatamata ei kavatse rekordi lävel olev Õunpuu areenilt veel taanduda. "Ma arvan, et selle hetke - et nüüd on kõik - tunneb ära. Veel ei ole seda olnud, et ei viitsi trenni minna. Pigem tahan ikka end liigutada, ja jalgpall annab enamatki veel. Jah, see nõuab hästi palju pühendumist ja mingisugustest asjadest loobumist, aga küll jõuab neid muid asju ka teha!" usub Õunpuu.
***
Eesti ja Kasahstan peavad oma viimase MM-valikkohtumise homme. Kohtumine algab Kargandõs Eesti aja järgi kell 16.00.
