Millised olid sinu emotsioonid EMil? Kas olid närvis ka? (@crocsihanna)

Ausalt öeldes ei olnud närvis. Varasemate kogemuste põhjal oli kõik väga tuttav, aga selline mõnus ärevus oli ikka enne esimest mängu sees. Iga mängu sooritusest sõltus, kas saad järgmise määramise või saadetakse koju – see tekitas sellise hea ärevuse, mis kannustas. Tohutut närvi ma küll ei mäleta.

Mis on kõige keerulisem asi kohtunikuameti juures? Kas treeneritega suhtlemine? Milline on olnud kõige keerulisem otsus, mille oled pidanud langetama? (@crocsihanna)

Treeneritega suhtlemine ei ole keeruline, eriti abikohtunikuna. Mängu jooksul võibolla paar sõna on vaja vahetada, aga pikka juttu ei tee. Alguses on kõige keerulisem kindlasti eksimusi üle elada. Kui aga tekib julgus nendele eksimustele otsa vaadata ja neid analüüsida ning järgmistel kordadel neist õppida, siis muutub see järjest kergemaks. Ma tahan isiklikult alati selle 90+ minutit, kui kaua jalgpallimäng kestab, täiuslikult ära teha, aga paraku leidub alati midagi, mida parandada ja järgmine kord paremini teha.

Kõige keerulisemad otsused on abikohtunike jaoks läbijooksud, millele me pöörame erilist tähelepanu. Kui kaitse astub välja ja ründaja jookseb suure kiirusega kaitseliinist läbi – neid otsuseid peab kiiresti ja täpselt vastu võtma. Mulle isiklikult oli kõige keerulisem otsus 2021. aasta naiste Meistrite liiga veerandfinaalis Wolfsburgi ja Chelsea vahel, kus mul oli läbijooksu olukord, mille tulemusena kukkus mängija kuueteistkasti juures ja ma pidin aru saama, kas see oli kastis sees või mitte. Too hetk ma arvasin, et ta oli sees, kuid pärast videokorduselt oli näha, et ma eksisin. See oli suur otsus ja muutis mängu käiku. Kui sa pärast lepid sellega, et see oli väga raske otsus, siis on võimalik edasi liikuda, aga enda peas jäi see asi ikka mingiks ajaks edasi ketrama.

Kes on sinu lemmikmängija ja kas oled teda päriselt mängimas ka näinud? (@johanna_s)

Ma olen üks nendest miljonitest, kes Karim Benzemad fännab ja tema mängu naudib. Päriselt ma teda kahjuks näinud pole, aga äkki kunagi tekib see võimalus. Naistest meeldib mulle väga Lucy Bronze, keda olen ka ise vilistanud. Ta on väga tehniline ja tark mängija, kes tundub nautivat igat hetke väljakul ja suudab tihti mitu käiku ette mõelda.

Millist nõu annaksid tulevastele kohtunikele? (@lisette.pent)

Tuleb olla hästi julge ja minna proovima! Kui sa tunned, et sulle meeldib jalgpall, aga mängimine või treeneritöö ei anna õiget emotsiooni, siis võib kohtunikutöö olla just õige. Esimesed üks-kaks aastat võivad olla kõige keerulisemad, aga need tuleb üle elada. Peaasi et ära karda – sa ei ole üksi, sa saad küsida abi end ümbritsevatelt inimestelt ja õppida neilt väga palju. Julgus ja pealehakkamine lükkab inimesi õiges suunas.

Kas ütleksid, et tippkohtunikul peab olema mingisugune kindel omadus või iseloomujoon, et sellise tööga hakkama saada? (@loviisemanniste8)

Ilmtingimata ei pea olema. Maailmas on väga palju erineva ja huvitava isiksusega tipptasemel kohtunikke, kes on küll iseloomult erinevad, aga teevad oma tööd väga hästi. Mõnele meeldib rohkem mängijatega suhelda, mõni on natukene tagasihoidlikum. FIFA rõhutas, et kohtunikes otsitakse ühte asja, mis teeb sind eriliseks, seega peab igaüks mõtlema, mis on tema eriline omadus, ja mitte seda ära kaotama. Kui peaks aga mõne näite tooma, siis hispaanlane Mateu Lahoz on väga väljendusrikas ja huvitav tegelane. Mina ise olen vastukaaluks aga pigem kinnine ja väga palju emotsiooni ei näita.

Kuidas tuled toime mängijate konfliktidega ja nende tekitatud survega? (@loviisemanniste8)

Selliseid konfliktiolukordi tuleb ikka ette ja kõrvalt jälgida on kindlasti lihtsam kui enda omi lahendada. Tuleb proovida rahulikuks jääda ja kogemusega hakkad märkama teatud mustreid ja olukordi paremini. Samuti võimaldab see konflikte ennetada ja lahendada.

Ma ei ole isiklikult suurt survet mängijate poolt tundnud, vahepeal on ikka karjutud mu peale. Alguses võtsin asja rohkem südamesse, aga nüüd lihtsalt ohkan ja üritan pooleldi naljaga neid olukordi võtta.

Kes on Premium liiga rahulolematuim mängija, kes pole ühegi otsusega rahul? (Anne, Paide)

Mõned mängijad on natuurilt sellised keevalisemad, kes tahavad rohkem rääkida ja seletada. Viimasest mängust tuleb meelde Märten Pajunurm, kellega meil oli väike vestlus. Ta on selline, kellele meeldib palju lobiseda ja oma arvamust avaldada. See pole üldse paha, ta on lihtsalt natuke teistsuguse lähenemisega.

Ma arvan, et jalgpallis on üldse nii, et üks pool on inimese töö või panus ja teine pool on õnn. Kui need kaks asja kokku lähevad ja õnnestuvad, siis see ongi minu arvates edu saladus. Enda puhul võingi öelda, et nägin alguses palju vaeva ja jäin õigel hetkel õigetele inimestele silma ja nii see läks.

Mis motiveerib sind elus kõige rohkem? (@gabrielakene)

Kuna ma olen ise väga enesekriitiline, siis on minu jaoks oluline väline tunnustus, kuna ma ei suuda tihti ennast piisavalt kiita. Enne eelmise hooaja naiste Meistrite liiga finaali määramist tuli üks Narva Transi mängija ja soovis mulle edu – sellised väikesed asjad annavad palju juurde. Mitmed Eesti treenerid on samuti mulle öelnud, et elavad mu tegemistele kaasa, ja see näitab, et me ajame Eestis ägedat asja ja selle nimel tasub pingutada.

Veidike ikka. Viimaste aastate karastuse tõttu juba natuke vähem. Eestis olen viimasel ajal üsna pingevabalt saanud peale minna. Küll aga tekitavad suurturniiride mängude võimsate fänniarmeedega atmosfäärid natukene ärevust. Kui tribüünid on tühjad, siis pinget ei tunne.

Kui tulus on jalgpallikohtuniku töö? Kas EM-finaalturniiril finaalini kohal olemine ja mängude teenindamine tasub ka rahalises mõttes ära? (Ander, Tallinn)

Euroopas tasub kindlasti ära. Eks me selle nimel tööd teemegi, et saada neid suuri ja ägedaid mänge. See võimaldab Eestis poolprofessionaalse kohtunikuna ära elada. Muidu tegutsen kõrvalt ka vabakutselise keeletoimetajana.

Kes on teie perest kõige parem reeglite tundja? (Valmo, Tartu)

(Naerab – toim.). Ma arvan, et mu vend. Kõige kiirem, osavam, targem. Ta ise kohe kindlasti ei jaga seda arvamust, aga minu arvates vastab tõele küll.

Olen kuulnud, et ka sinu elukaaslane on kohtunik – Silver Kõiv. Kuidas te kohtusite ja kui palju kodus jalgpallikohtuniku tööst räägite? Kuidas meeldib temaga koos ühes brigaadis olemine? (Kristo)

Me kohtusime jalgpalli kaudu. Kodus ikka vaatame jalgpalli ja arutame töö üle, eriti omi mänge. Selleks et saaks jalgpallist natukene pead tuulutada, siis üritame teisi asju rohkem teha. Platsil on temaga väga lihtne, kuna oleme mõlemad abikohtunikud. Kui ta oleks peakohtunik, siis oleks tõenäoliselt veidi keerulisem, sest siis peaksime rohkem suhtlema ja tekiks eriarvamusi.

Kas mäletad oma esimest mängu, mida kohtunikuna teenindasid? (Kirsika, Põlva)

Ma mäletan, et ma sain 2013. aastal jalgpalliliidu klaassaalis kätte enda kohtunikumärgi ja pidin kohe järgmisel päeval olema abikohtunik mingisugusel tüdrukute sõpruskohtumisel Rootsi võistkonnaga. Reelika Turi oli siis peakohtunik ja oleme temaga sellest mängust tehtud pildi peale viimasel ajal muhelenud ja mõelnud, et mida me küll too hetk tegime.

Kõige meeldejäävam mäng, mida oled vilistanud. (Peeter, Hiiumaa)

Kindlasti selle hooaja Meistrite liiga finaal Torinos Juventuse staadionil. Esimesed viis kuni kümme minutit ma ei kuulnud üldse, mida teised kohtunikud minuga rääkisid, sest Barcelona ja Lyoni fännid tegid nii hullu lärmi. Siis aga harjusin vaikselt ära ja see oli nii võimas tunne, et tahtsingi sinna momenti jääda. Väga keeruline sõnadesse panna, aga tundsin tohutut energiat, mis mind väljakul justkui ringi lennutas.

Kuidas oled rahul Eesti kohtunike tasemega? Kas oskad välja tuua mingisuguse kindla puudujäägi võrreldes Mandri-Euroopa kõrge tasemega? (Edgar)

Olles ise kohtunikutöös pea kümme aastat sees olnud, siis ütlen, et Eesti kohtunike tase pole üldse kehv! See sai mulle selgeks, kui ma hakkasin esimest korda käima välismaal noorte ja naiste turniiridel. Eestis on kõvasti tööd tehtud ja kuna meil on selline ühtne väike punt, siis on see meie arengule kasuks tulnud, sest teeme kõik asju ühtemoodi ja saame asjadest samamoodi aru. See võimaldab paremini ka nõrku kohti välja tuua.

Suurriikides on meeste ja naiste vahet väga palju tunda, aga kuna Eesti naiskohtunikud on pidevalt meestega koos, siis on meil selles suhtes hästi läinud. Ainukese puudujäägina võib välja tuua, et meid on nii vähe. Me tahame, et meid oleks rohkem ja et konkurentsi oleks rohkem, et oleks põhjust veel rohkem pingutada ja areneda.

Eesti kohtunikele on kõvasti kasuks tulnud ka RefPal, mis on just noorte seas eriti hästi kanda kinnitanud. RefPali videote analüüsimine aitab paremini kaasa mõelda, olukordi hinnata ja võimaldab neid oskusi mänguolukorras rakendada. Õnneks see levib maailmas järjest rohkem, minu teada kasutavad seda Soome ja Kuveit ning veel mitmed riigid on sellest huvitatud.