Tallinna Flora kaitsja Maksim Paskotši (17) andis ülevaate sellest, kuidas tal möödus aeg, mil ühistreeningud olid keelatud.

"Aeg möödus kiiresti, sest iga päev oli kool ja trennid, seega igav kindlasti ei olnud. Hakkasin raamatuid rohkem lugema ja keskendusin oma nõrkustele, et eriolukorrast tulla paremas vormis. Omavahelist suhtlust oli palju. Olid erinevad koosolekud meeskonnaga, sotsiaalmeedias rääkisime ka. Treenerid helistasid ka niisama, et küsida, kuidas läheb, ja see väga aitas. Ma olen neile väga tänulik, sest tänu sellele oligi kergem üle elada see isolatsioon," rääkis Paskotši Flora kodulehe vahendusel.

"Kõige raskem oli vaimselt, sest kui sa nii kaua treenid võistkonnaga ja siis sul tuleb treenida üksinda. Selleks on vaja aega, et harjuda. Tegin kõik plaani järgi ja koguaeg natukene lisaks ka, kas kätekõverdusi või kõhulihastele midagi. Tegelikult, enne eriolukorda mulle väga ei meeldinud joosta niisama ilma pallita, aga nüüd ma teen seda hea meelega. Ja ma arvan, et see on väga hea harjumus, mis mul tekkis," jätkas noortekoondise kaitsja.

"Ma sain aru, et isegi kui on selline raske olukord, kus sa pead treenima üksinda ja sul ei ole isegi väljakut, sa saad areneda ja õppida midagi uut. Ja elus on väga tahtis, isegi kui sul on rasked hetked, mitte lasta pead norgu. Töötada ja pingutada lõpuni, sest see on nagu väljakul – kui sa midagi tahad, kui tahad hästi mängida, siis sa pead pingutama rohkem kui teised, pead töötama rohkem kui teised ja ainult nii saad paremaks. Mitte karta õppida midagi uut."