Eesti meeste koondise peatreener Jürgen Henn selgitas pressikonverentsil, miks ta tegi enne MM-valikmänge meeskonna koosseisus omajagu muudatusi.

Kõige silmatorkavam on Pärnu Vapruse ülinoore ründaja Marten-Chris Paalbergi kaasamine. 16-aastane Paalberg on Premium liigas sel hooajal löönud 13 väravat ja kerkinud liigasiseses edetabelis teisele reale. "Martenist on praegu raske mööda vaadata!" tõdes ka Henn. "Ta on küll noor, aga 16-aastasena järjepidevalt väravaid lüües ta väärib seda. Lisaks on tegu kalkuleeritud tulevikku vaatava otsusega, ehkki see ei ole avanss. Ta väärib võimalust treenida parimatega ja näidata, mida ta Eesti parimatega koos teha suudab."

Samuti on potentsiaalne debütant Karel Mustmaa, kes mängib Kreeka esiliigas Thessaloniki PAOK-i duubelmeeskonnas. "Karelil oleme pikalt juba silma peal hoidnud – juba kaks aastat tagasi, kui ta oli Benficas. Ta on võib-olla avalikkuse jaoks veidi radari alt läinud, aga meie oleme teda jälginud," sõnas Henn. "Ta on saanud minuteid meeste liigas, mitmekülgne ja hästi arenenud. Otsime tulevikku vaadates mehi, kes suudavad meid äärtel aidata. Ta on mitmekülgne, suudab mängida nii ründes kui ka äärel. Karel on suure potentsiaaliga mängija.

Vlasi Sinjavski, kes on juba tükk aega rõhutanud, et sooviks ka koondises tegutseda äärekaitsjana, saab nüüd ilmselt lõpuks oma tahtmise. Igatahes nimekirjas on ta üles antud kaitsjate seas. "Vlasiga olen mitu korda rääkinud. Ta tunneb end äärel võib-olla mitte nii enesekindlalt, sest treenib ja mängib kaitses. See mõjutab tema mingeid automaatseid käitumisi äärel mängides, seega võtsime ta naturaalsemale positsioonile. Sellest ka veidi teistsugune valik äärtele," sõnas Henn.

Tšehhis on viimasel ajal äärekaitses tegutsenud ka Robi Saarma. Mis mõtteid see Hennis tekitab? "Loomulikult tuleb treenerina olla kohanemisvõimeline. Olen tema mänge vaadanud ja ta on päris soliidselt äärekaitses mänginud. Võib-olla klubis on roll veidi teine kui Eestis, seal mängivad äärekaitsjad väga kõrgel. Teistpidi on koondise vaates väga kasulik, kui ta õpib mängima kaitses, sest meie ääred peavad palju kaitsetööd tegema. Tema arengut vaadates on see väga hea," leidis juhendaja olukorrast plusspoole.

Metsa panust hinnatakse ka väljaspool platsi

Pärast eelmisel sügisel Slovakkia vastu peetud 100. koondisemängus saadud traumat on jälle rivis kapten Karol Mets, kes pole küll veel Bundesligas St. Pauli eest minuteid saanud, kuid ikkagi valmis Eestiga uuesti liituma. "Karoli täpsem seis selgub laagri käigus – kui suured on piirangud ja kuidas ta ennast tunneb. Füüsiliselt on ta heas seisus, peame tema minutite arvu täpsustama. Aga Karoli panus on oluline ka riietusruumis, oleme teda tagasi igatsenud ka liidriomaduste poolest," toonitas Henn.

Pausi järel teenis taas koondisekutse Hollandi esiliigas Dordrechtis järjepidevalt mänguminuteid korjav Martin Vetkal. Millist rolli Henn Vetkalil näeb? "Tema naturaalne positsioon on pigem 8 peal või kastist kasti, mida ta ka praegu klubis mängib. Vaatame teda eelkõige seal, aga see sõltub ka natuke vastasest, natuke lähenemisest, milliseid profiile vajame. Kui vaja, võib ta meid aidata ka 10 peal. Tal on hea plahvatuslikkus ja kiirus, mida saame kasutada ka kõrgemal."

Kas Mattias Käiti võib ka eesootavas koondiseaknas näha pigem paremal äärel? Henn tunnistas, et tegu on olnud mõneti hädalahendusega. "Meil pole olnud naturaalset paremat ääreründajat pluss oleme teadnud, et Mattias on hea töövõimega, suudab altpoolt rünnakuid toetada, on kiire ja kaitses tugev. See on olnud ka veidi vastasest lähtuv, oleme saanud Itaalia ja Norra vastu tema abil tugevdada ka kaitsepoolt."

Miks puudub Anier?

Kas hulk muudatusi peegeldab Henni reaktsiooni eelmisele aknale ehk Itaalialt saadud suurele kaotusele ja pettumust valmistanud viigile Andorraga? "Seda ei ütleks – pigem on see reaktsioon sellele, mis seisus mängijad on. Näiteks Henri Anieriga rääkisime väga ausalt, olen siiani väga-väga hinnanud seni tema pühendumust ja panust, kus ta on tulnud alati väga hea meelega koondisesse. Arvestades tema enda standardit, ei olnud ta praegu seal. On hetk ja aeg anda võimalus mängijatele, kes on paremas seisus. Ja kindlasti värskuse moment on ka oluline. Meil on hea tasakaal noorte ja ... väga vanu meil praegu pole, aga veidi kogenenumate vahel," muigas Henn.

Kui Anier puudub, siis tagasi on septembriaknast eemale jäänud Alex Matthias Tamm. "Talle kulus viimase koondisepausi ajal saadud väike taastumisaeg väga ära. Tal on olnud raske periood, kus ta mullu sisuliselt ilma puhkuseta läks uude klubisse, alustas kohe trennide ja mängudega. Keha hakkas vaimselt ja füüsiliselt järele andma, ta vajas hingetõmbepausi. Nüüd tunneb ta end värskelt. Väike karussell on tal treenerivahetustega olnud, aga ta peaks olema heas seisus."

Kui kaugel oli valikusse mahtumisest Dimitri Jepihhin? "Sõltub järgmiste päevade jooksul sellest, kas klubi lubab. Ta ei ole saanud 100% kõigis treeningutes osaleda ja kogub veel vormi. Kui klubi jaoks on nädala lõpuks okei, siis ta tõenäoliselt liitub U21-ga, et saada kogemust ja mänguminuteid rahvusvahelisel tasemel." Rootsis viimases liigamängus peapõrutuse saanud ja välha vahetatud Matvei Igonen on peatreeneri sõnul treeninud viimastel päevadel rahulikult ning hetkeseisuga arvestatakse tema liitumisega.

Kõlbab ainult A-koondis?

Mida arvab Henn sellest, kui noored mängijad ootavad A-koondise kutset ega soovi esindada U21 koondist? "Kui ma päris ausalt ütlen, siis olen seda tajunud ka klubijalgpallis. Kui Flora U21 oli juba päris hea koht, kus olla, siis üleüldine tahe võidelda oma positsiooni eest ja läbi murda - selles osas antakse päris kergekäeliselt alla. Kui vaatame kas või Saksamaa U21 koondist - mis nimed käisid Eestis mängimas ja on minuteid saanud, siis neil kõigil võiks olla õigus öelda, et ma peaksin olema A-koondises.

Kas või Nick Woltemade, kes äsja liitus Newcastle'iga. Seal on Karim Adeyemid ja mehed, kes igapäevaselt mängivad Bundesligas. Aga nad tegid oma töö kõigepealt Eestis U21 eest ära ja siis võib-olla koputavad A-koondise peatreeneri uksele. Ma ei kitsendaks seda ainult koondiseteemadele, see trend on olnud isegi natuke laiem," kõlas Henni hinnang.

Milline on Eesti eesmärk eesolevates kohtumistes Itaalia ja Moldovaga? "Parandada oma mängu igakülgselt. Ei olnud me sajaprotsendiliselt rahul Itaalias tehtuga ja sama Andorra vastu. Leidsime väga palju parandamisruumi," kõlas peatreeneri lühike kokkuvõte.