Jalgpalliklubide tähenduse muutumisest jalgpallikogukondade toimimises (0)

Eelmisel nädalal kerisid Frankfurdi fännid enne mängu Chelseaga lahti 260 motiivist koosneva kollaaži. Foto: skysport.de

Millised võiksid olla meetmed, mis aitaksid ühiskonnal edukamalt tuvastada suurkorporatsioonide agendasid? Näiteks autotootja BMW oma? Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei noorteorganisatsiooni juht Kevin Kühnert arvab vastust teadvat.

Eelmisel nädalal avaldas ajaleht Die Zeit temaga usutluse ning seal öeldu suutis avalikkust sedavõrd intrigeerida, et järgnevatel päevadel arendasid paljud meediaväljaanded teemat intensiivselt edasi. Nimelt leidis Kühnert, et Saksamaal tuleks läbi viia suurettevõtete kollektiviseerimine.

Põhjuse taolise ideega avalikkuse ette astuda andis Kühnertile soov kontrollida suurkorporatsioonide kasumeid demokraatlikult. Kuigi Kühnert jättis täpsustamata, milliste meetoditega kollektiviseerimist reaalselt ellu viia saaks, rõhutas ta, et seda tehes tuleb kindlasti vältida sotsialistliku Saksa DV mudelit. Seda ennekõike seepärast, et tolles ühiskonnamudelis puudus demokraatia, kuid Kühnerti hinnangul on “demokraatlik sotsialism” mõistena lahutamatu.

Ei möödunudki palju aega, kui Kühnert erinevatest poliitilistest suundadest vastu kõrvu saama hakkas. Ajalehe Tagesspiegel ajakirjanik Maria Fiedler noppis Twitterist üles mõned reaktsioonid. Vaba demokraat Bettina Stark ütles, et sellise ideega saab lagedale tulla vaid isik, kellel endal puudub jagamiskogemus; tere tulemast sotsialismi, kuulutas kristlik demokraat Jan-Marco Luczak; Kühnert sai võtta ka oma partei esindajalt – mida ta küll suitsetanud on, küsis Bundestagi liige Johannes Kahrs.

Meie ülesanne siin ei saa olla enese pressimine kõnealusesse dialoogi, küll aga saame sellele viidates osutada ühele väga suurele lääne demokraatia probleemile. Nimelt väljendub see asjaolus, et avalikkus ei osale suurte võimude valimistes, ega ole teadlik ka nende agendadest.

Milline oli Sepp Blatteri (paremal) agenda, kui Katar sai korraldada MM-i? Foto: sportsali.com

Nimetame näiteks Rahvusvahelise Valuutafondi, Euroopa Komisjoni, Maailmapanga, aga ka kasumit taotlevad BMW-sugused suurfirmad. Spordisfäärist sobib osutada Rahvusvahelisele Jalgpalliliidule ja Rahvusvahelisele Olümpiakomiteele, aga üha kindlamalt ka jalgpalliklubidele.

Probleem tuleneb asjaolust, et kõikidel neil organisatsioonidel on suutlikkust inimeste igapäevaelu ootamatult (ja ka negatiivselt) mõjutada. Ühe tihenevas globaliseerumises kaasatakse sellisesse protsessi ka väiksema, lokaalse tähtsusega organisatsioonid, mis edukaks toimimiseks surutakse suurema organisatsiooni käitumismudelisse, mis aga omakorda suurendab nende distantsi endiste, lokaalsete mõjutajatega.

Praeguses poliitkliimas näeme iga päev, kuidas lokaalse ja globaalse elukorralduse vahel sünteesi avastada püütakse, ning näib, et sellest on kujunemas 21. sajandi üks suuremaid poliitilisi, majanduslikke ja kultuurilisi väljakutseid.

Just taolises valgusvihus oleks arukas uurida ka Kühnerti ideed. Haakides selle lahti isiklikest poliitilistest ambitsioonidest (antud juhul pole oluline, kas see ka reaalselt üldse võimalik on), ning suhtudes sellesse kui vaid intellektuaalsesse mõttemängu, võib seda kahtlemata esitleda soovina lähendada erinevates mõõtkavades toimivaid maailmu.

Kuidas see kõik jalgpalliga seondub? Arvan, et kõige otsesemalt, Saksamaal kohe päris kindlasti. Globaliseerumine ja kommertisaliseerumine on sportlikke aspekte kõrvale jättes täna kõige enam konflikte tekitavamad probleemid Saksamaa jalgpallis, mis praktikana väljendub jalgpalliklubide tegevusplaanide nähtamatuks muutumises avalikkuse eest.

Fännid ei saa reeglina planeerimisel kaasa lüüa. Foto: Brit Maria Tael

Nii näiteks ei tea sissetulekute jagamise ringist väljajääjad (nt fännid), kuidas profijalgpallis sissetulekud kujunevad. Olgu selleks siis fänne kõige otsesemalt puudutavad otsused nagu mängude piletihinnad või telepakettide maksumus. Ja idee sellest, et fännid võiks olla kaasatud sponsorlepingute või mängijateturul tehtavate lepingute sõlmimisse, tundub juba päris ketserlik.

Sellise mõtte lagedale tulijale võiks vastata BMW nõukogu esimehe Manfred Schochi kombel, kes soovitas Kühnertil tagasi kooli minna, et majanduse toimimise põhialused endale selgeks teha.
Arusaadavalt ei teinud ma siin ise ettepanekut, et jalgpallifännid piletite hindade määramisel reaalselt kaasa saaksid rääkida. Selline äärmuslik näide sai esitatud vaid seepärast, et juhtida tähelepanu ühele väga olulisele erinevusele jalgpalliklubide ja BMW-suguste suurkorporatsioonide funktsioneerimises.

Too erinevus seisneb selles, et erinevalt suurkorporatsioonidest pretendeerivad jalgpalliklubid olemaks oma põhiklientide ehk oma klubi fännidega vastastikust identiteeti loovas suhtes. Niisiis taotlevad jalgpalliklubid oma fännidega ei rohkem ega vähem kui samasust.

Ent nüüd on vajalik teha üks lisatäpsustus. Nimelt võib ka mõne suurkorporatsiooni toode, näiteks Harley-Davidsoni mootorratta või Volkswageni põrnika omamine olla eeltingimuseks pääsuks mõne pisema ringkonna tegemistesse, olla samasuse allikaks. Kuid noil juhtudel pole tegemist ülalt alla liikuvate initsiatiividega.

Volkswageni ikooniline Beetle ehk põrnikas on üks kõigi aegade kuulsamaid autosid. Foto: pinterest.com

Noil juhtudel lähtub protsessi käimalükkamine ja koordineerimine tegijatest endist, ning kompaniide peakorterid Milwaukees ja Wolfsburgis pole noisse kaasatud. Nois pisikestes gruppides tegutsevatele inimestele pole oluline mitte niivõrd Volkswageni kui ettevõte käekäik, vaid ühe tolle toote kaudu loodud klubilik kooskäimine. Kohe näitan, et sarnaseid märke võib täheldada ka jalgpallielus.

Esmalt aga tuleb rõhutada, et jalgpalliline identiteediloome on alati liikunud vastupidises suunas – ülalt alla. Ajaloolises perspektiivis vaadatuna võib tuvastada koolide, kirikute ja tehaste hõlma all arenema hakanud klubilikke liikumisi, mis määranud ka algse idee, identiteedi, mis võib küll ajas areneda, kuid on sellegi poolest ühisosana defineeritav.

Ka hilisemal ajal vaid spordiklubidena loodud ühendused pole saanud lubada endale tegutsemist sidumata end kindla kogukonnaga, määraku tolle siis territoorium, rahvus, sotsiaalne positsioon või miski muu.

Küllap tuleb taolise praktika algeid otsida asjaolust, et üheks jalgpallimängu müümise algeks on tunded – armastus, viha, ükskõiksus. Mida suurem on armastus, seda stabiilsem müügitulemus (regulaarne kodumängude väljamüük), mida suurema on viha, seda äkilisem müügikorraldus (derbimängud) ning mida suurem on ükskõiksus, seda kehvem on ka müük.

Ent antud momendil on oluline üle korrata, et taolisena on identiteediotsingute initsiatiiv määratud liikuma ülalt alla ning korraks Eesti jalgpalliruumi põigates saame seda näitlikustada ühe tähelepanuväärse juhtumiga – peatun mõiste "kogukonnajuht" semantikal.

Viljandi Tuleviku kogukonnajuht Marek Tiits (sinises). Foto: EJL

Et seda teha, tuleb meenutada, et täpselt aasta tagasi kuulutas Eesti Jalgpalli Liit koostöös Eesti klubide ja Euroopa Jalgpalliliiduga välja konkursi leidmaks klubide juurde inimesi, kelle ülesanded sõnastati töökuulutuse kolmandas lõigus, kus abstraktsele "arendada klubisid ja liigat suhtluses kogukonnaga" järgneb juba konkreetne nõudmine – pealtvaatajate arvu kasvatamine läbi aktiivse ja sihipärase kogukonnatöö ja kogukondlike tegevuste.

Kui nüüd eufemismid tollest kuulutusest maha raputada, siis näeme, et tegelikult otsiti üsna traditsioonilistele nõudmistele vastavaid müügiinimesi, kuid jalgpallilised traditsioonid lihtsalt ei luba seda ametiposti taoliselt nimetada. Seepärast on oluline mõista, et kuigi termin "kogukonnajuht" (i.k. Community Leader) on tõesti "luuletajainstinktiga leitud", kui sirutada kätt Eduard Vilde loomingu järele, on see siiski äärmiselt õnnestunud sõnaleid, kuna selles väljenduvad just need suhted, mis jalgpallielus sinna aastakümnete jooksul arvatakse kogunenud olevat. Ja veel, ka siin näeme, et juhtimine toimub rangelt ülalt alla, ulatudes sel korral koguni Euroopa katuseorganisatsioonini.

Ent mis saab juhul, kui üks osapool arvab, et taoliselt loodud suhted vaid teise huvisid kaitsevad? Jalgpalliklubi 1. FC Kölni ja ultra-fännigrupi Coloniacs suhetele tuginedes väidan, et taoline suhe muutub üha enam sarnaseks sellisele vahekorrale nagu seda kirjeldasime Volkswagen põrnika fänniklubi ja Volkswageni emaettevõtte vahel. Selline kahtlus sai minus kinnitust kaks nädalat tagasi Kölni Ülikoolis peetud õhtumiitingul, kus spordiajakirjaniku Ronny Balschke juhtimisel kõneldi nimetatud fännigrupi ajaloost, selle tänastest tegemistest ja tulevikuvaadetest.

Kuigi läbi arutatud teemadevaldkond oli lai ja arvamused erinevad, tahan praegu juhtida tähelepanu ühele vastusele publikust tulnud küsimusele, kus fännigrupi ühelt juhtfiguurilt uuriti, kumb organisatsioon talle olulisem on, kas 1. FC Köln või Coloniacs. Hetkeks küll näis, et too 30ndate aastate keskpaigas olev mees kõhkleb, kuid andis seejärel ilma keerutamata teada, et päris kindlasti on selleks Coloniacs.

Kölni ultra. Foto: faszination-fankurve.de

Lühidalt tema biograafiline lugu. Too mees kuulus kümme aastat tagasi Coloniacsi ellukutsujate hulka ning on sellest ajast grupi tegemistele pühendunud. Nagu ta ütles, võiks tema eas mehel tänaseks päevaks olla maja, kaks last, ette näidata karjäär, kuid ta on sellest kõigest täiesti vabatahtlikult loobunud, elades elu, mis väikekodanliku keskkonna nõutult pead paneks vangutama ja seda kindlasti äärmuslikuks peaks.

Aga äärmuslik on selline elu juba ainuüksi mõiste "ultra" definitsioonist tulenevalt. Ent, ja see on nüüd oluline, Coloniacsi esindajad rõhutasid, et ultrate puhul on küll tegemist pühendunud fännidega, kuid tegemist pole huligaanidega. Selles ei tasu kahelda juba kasvõi seepärast, et tundub väheusutav, et ühiskonnaga samas rütmis hingav ja selle edendamiseks loodud institutsioon nagu Kölni Ülikool vastasel juhul üldse kõnealuseks kohtumiseks peavarju oleks pakkunud.

Coloniacsi esindajad püüdsid piiri ultrate ja huligaanide vahel määrata mõnevõrra häguseks jäänud katsega klubile ja mängudele pühendumise astme leidmisega. Ultratele, öeldi, on oluline kõik jalgpalliline – mängu tulemus, mängupilt, klubi koosseis jne. Huligaanide käimatõmbavaks jõuks on aga vaid otsese füüsilise konflikti otsimine, milline praktika on ultratele vastuvõetamatu. Rõhutati, et ultrad ei kujuta ühiskonnale vähimatki ohtu. Pigem nähti oma tegevust ühiskonda kaasava ja seda abistavana.

Ultraliikumise isikkoosseisu moodustavad enam kui üheksakümne protsendi ulatuses kahekümne kuni neljakümne aastased mehed ning liikumise eesmärk väljendub ennekõike sotsiaalse turvalisuse pakkumises. See ei paku majanduslikku tuge, kuid avardab inimeste tutvusvõrgustikku, mis, nagu rõhutati, pole mitte virtuaalne, vaid täiesti reaalne. Ühistegevus on määrava tähtsusega, ja nagu öeldi, võib selline kooskäimise platvorm keerulistesse elutingimustesse surutud noored mehed juhtida täiesti uutele radadele.

Muuhulgas öeldi, et ühistegevus väljendub ka poliitilistes seisukohavõttudes, milleks klubi pakub suurepärase tribüüni. Meie ülesanne siin pole nüüd mõne staadionil lahti keritud poliitilise loosungi sisule osutamine, kuivõrd mõistmine, et ükskõik millise loosungi varjus peidavad end vähem või rohkem teravad tundidepikkused arutelud, mille tulemuses väljenduvad nooremapoolsete meeste seisukohad. Küllap võib noid loosungeid tähelepanelikult lugedes nii mõnigi asjahuviline panna aluse oma poliitilisele karjäärile.

Liiklemiskeeld natsidele, kuulutab Kölni fännitribüün. Foto: express.de

Kuid milline on siis jalgpalliklubi, antud juhul 1. FC Kölni roll ultraliikumises? Kölni Ülikoolis öeldi otse välja, et seda võiks nimetada toetavaks. Jah, 1. FC Köln annab põhjuse kokkutulemiseks; jah, 1. FC Kölni sportlik käekäik on fännidele oluline; kuid 1. FC Köln ei osale fänniliikumise sisu moodustamisel. Poliitilise loosungi lahtikerimine ei sõltu klubi positsioonist sportlikus tabelis.

Jalgpalli kommertsialiseerumise laines tuleb edasi mõelda, milliseks sellised suhted edasi kujuneda võivad ning kui suur on võimalus, et intensiivne fänniliikumine end jalgpalliklubi tegemistest täiesti lahti haagib? Ma kindlasti pole seda meelt, et mõne üksiknäite puhul liiga suuri üldistusi välja pakkuda, kuid üks analoogne näide profijalgpallist on küll sedavõrd kõnekas, et sellele mitteosutamine piiraks liialt meie edasist kujutlusvõimet.

Ilma pikema kirjelduseta viitan juhtumile eelmise kümnendi alguses, kui Inglismaa kõrgliigaklubi Wimbledon FC kolimise järel suur osa fännidest klubile selja keeras ning Wimbledoni nime säilitades uue jalgpalliklubi asutasid.

On väheusutav, et fännid toona vabaturu toimimismehhanismid tervikuna kahtluse alla seadsid, küll aga võiks taolise ekstreemse reaktsiooni põhjuseid otsida nende eemalejätmisest otsustusprotsessidest. Kui taolise protsessi tulemused hakkavad kõrvalejäetuid kriitilisel määral mõjutama, kui jalgpallifännid märkavad, et klubi ei jaga enam seniseid väärtusi, leitakse väärtuste hoidmiseks uus pesa. Lojaalsust defineeritakse väärtushoiakute kaudu.

Kommentaarid

Kommentaare ei ole.

Sisene
MEISTRITE LIIGA
LIVE: Real otsib Galatasaray külas hädavajalikku võitu  (Real ees, Tottenham ees!)
LEVADIA - KALJU KARIKALAHING
Jalgpallilisi tähelepanekuid Frankfurdi raamatumessilt
U17 MM
MEISTRITE LIIGA PÄEV
Reali ja Tottenhami viimne õlekõrs: ainult võidust piisab
OLULINE
ATS PURJE TULI SOOME MEISTRIKS
Intervjuu | Soomes tiitliunistuse täitnud Purje: tähistame nädal aega, enne kui koju jõuan
TOIMETAJA VALIK
RISTNURK
REKLAAM
VIIMASED PILDIGALERIID
Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FC Flora
33
26
3
4
90:21
81
2.
Tallinna FCI Levadia
33
23
5
5
92:27
74
3.
Nõmme Kalju FC
33
21
10
2
73:30
73
4.
Paide Linnameeskond
33
22
5
6
73:25
71
5.
Tartu JK Tammeka
33
11
7
15
49:57
40
6.
JK Narva Trans
33
10
9
14
52:49
39
7.
Viljandi JK Tulevik
33
6
7
20
33:69
25
8.
FC Kuressaare
33
6
5
22
24:76
23
9.
JK Tallinna Kalev
33
5
6
22
25:85
21
10.
Maardu Linnameeskond
33
4
5
24
28:100
17
REKLAAM
SILM PEALE!

Vaata siit saate "Silm peale!" viimast osa!

https://www.zone.ee/
SOCCERNETI FOORUM - FÄNNIDE KOHTUMISPAIK!

Räägi kaasa aktuaalsetel jalgpalliteemadel või muudel huvipakkuvatel teemadel! Külasta Soccernet.ee foorumit!

PREMIUM LIIGA TABEL
Tallinna FC Flora
81
Tallinna FCI Levadia
74
Nõmme Kalju FC
73
Paide Linnameeskond
71
Tartu JK Tammeka
40
JK Narva Trans
39
Viljandi JK Tulevik
25
FC Kuressaare
23
JK Tallinna Kalev
21
Maardu Linnameeskond
17
MENÜÜ
 
KESKKONNAD
FACEBOOK