Euroopa jalgpalli katusorganisatsiooni UEFA poolt avaldatud fintantsaruanne kinnitas alaliitudele ja klubidele eelmise hooaja eest makstavad auhinna- ja solidaarsusrahad. Euroopa liiga põhiturniirile jõudnud Riia FS pistab kukrusse üle 6 miljoni euro, samas kui võistlustules olnud Eesti klubide kogusaak jäi alla 4 miljoni.

• UEFA raport täispikkuses

UEFA raporteeris 2024/25 hooajal 5,01 miljardi euro jagu kasumit (1,76 miljardit vähem kui eelneval hooajal), millest jaotati liikmesriikide ja -klubide vahel laiali 4,33 miljardit (1,01 miljardit vähem kui eelneval hooajal).

Need miinused ei näita aga eelarve kokkukuivamist, vaid on seotud EM-finaalturniiridega – tegelikult oli see UEFA teatel esimene suurvõistluseta hooaeg, mil nende kasum ületas 5 miljardi euro piiri.

81% UEFA kasumist teeniti meediaõigustest (ehk valdavalt teleülekannete õiguste müügist), 16% kommertsõigustest (ehk sponsoritelt), 2% piletimüügist ja 1% mujalt. 88% kasumist pärines klubivõistlustelt, 10% rahvuskoondiste võistlustelt ja 2% mujalt.

Ka nende jaotusprotsentide puhul tasub silmas pidada, et need käivad hooaja kohta, mil koondiste suurturniiri ei toimunud. Nelja-aastase tsükli peale tuleb UEFA kasumist ligikaudu 21% rahvuskoondiste ja 78% klubide võistlustelt.

Kui palju teenis Eesti?

UEFA toetused jagunevad esiteks alaliitudele ja klubidele mõeldud toetusteks ning teiseks auhinnarahadeks ja solidaarsusmakseteks, kusjuures solidaarsusmaksete hulka arvestatakse ka eurosarjade eelringidesse pidama jäänud klubide teenistused.

Kuna ükski Eesti klubi eelmisel hooajal põhiturniiridele ei jõudnud, siis on vormiliselt kogu UEFA-st saabuv raha solidaarsusmaksete lahtris. Ühtekokku laekub Eesti jalgallile 2024/25 hooaja eest 11,03 miljonit eurot, millest 4,76 miljonit on ette nähtud alaliidule, 3,85 miljonit eelringidesse pidama jäänud klubidele ning 2,42 miljonit eurosarjades mitteosalenud klubidele.

Mis puutub alaliidu toetuseid, siis need jagunevad omakorda kaheks osaks. Üks on tol hooajal alanud nelja-aastasele perioodile ette nähtud 5 miljoni euro suurune toetus taristu arendamiseks (2024/25 hooajal võeti sellest välja 1,78 miljonit). Teine koosneb 1 miljoni suurusest toetusest jalgpalliliidu toimimisele ja kuni 2 miljoni suurusest toetusest erinevates UEFA programmides osalemise eest (2024/25 hooajal teenis Eesti sellest 2,98 miljonit eurot ehk peaaegu maksimumi).

Eurosarjades osalevate klubide sissetulekud olenevad mängitud ringide hulgast (iga eelringi eest oli ette nähtud 175 000 eurot), millele lisandus fikseeritud summa sõltuvalt sellest, millises eelringis konkurentsist langeti. Lisaks määrati igale liikmesriigi meisterklubile 260 000 eurot.

Eesti klubidest kuulus suurim sissetulek FC Florale, kes mängis tol hooajal valitseva meistrina Meistrite liigas. Eesti klubide teenistuste jaotumise kohta läbi aastate saab lähemalt lugeda siit:

• Graafikud | Kui palju euroraha on Eesti klubid viimase viie aasta jooksul teeninud?

UEFA värskes raportis märgitud kogusummad on pisut suuremad kui klubidele algselt tagatud summad – numbrite vahe tuleneb ilmselt UEFA prognoositust suuremast kasumist, mille ülejääk jagatakse eurosarjades osalevate klubide ja UEFA vahel.

RFS-i Balti rekord

Mäletatavasti alistas Flora 2024. aasta suvel kolmest vastasest ühe ja langes välja Konverentsiliiga kolmandas eelringis, kahele vastasele tuule alla teinud Paide Linnameeskond langes samal tõkkel, ühest vastasest jagu saanud FCI Levadia kaotas teises eelringis ning Tallinna Kalev piirdus oma eurodebüüdil esimese eelringiga. See tähistas Eesti mõistes küll suhteliselt edukat eurosuve, kuid jäi Läti võimsa eduloo varju.

RFS murdis nimelt samal ajal välja Euroopa liiga põhiturniirile, kus teeniti kaheksa mänguga viis punkti, alistades kodus 1:0 Amsterdami Ajaxi. See kõik tõi Riia klubile auhinnaraha 5,77 miljonit eurot, millele lisandusid Läti väljaande sportacentrs.com andmetel ka reisikompensatsioonid kolme eelringi eest ühtekokku 525 000 euro ulatuses.

Niisiis kogunes RFS-i koguteenistuseks ligikaudu 6,3 miljonit eurot, mida on peaaegu 2,5 miljoni võrra rohkem kui neljal võistlustules olnud Eesti klubil kokku. RFS jättis seejuures kaugele seljataha ka Flora hiilgehooaja aastast 2021, mil Konverentsiliiga põhiturniirile jõudnud Eesti klubi teenis teadaolevalt 4,34 miljonit eurot. Seejuures ei ulatunud isegi 2021. aastal Eesti klubide koguteenistus RFS-i mulluse soolosaldoni.

RFS-i eurosissetulek püstitas Balti riikide rekordi, sest ka Vilniuse Žalgirise koguteenistus 2022. aastal Koverentsiliiga alagruppi jõudes jäi Flora saavutatuga samasse suurusjärku – UEFA toonase raporti kohaselt teenis Žalgiris 4,38 miljonit eurot auhinnaraha.

UEFA põhiturniiridele jõudnud klubide lõplik sissetulek oleneb erinevatest teguritest, millest peamise osa moodustavad tulemustasud. RFS-i puhul moodustas lõviosa sissetulekust põhiturniirile jõudmise boonus (4,31 miljonit), millele lisandusid boonused põhiturniiri tulemuste eest (789 000), lõppkoha eest (375 000) ning klubi turuväärtuse eest (297 000).

Klubi turuväärtuse näitaja vastab laias laastus osakaalule UEFA poolt teenitavatest telerahadest ning RFS-il oli see Euroopa liiga klubidest konkurentsitult kõige madalam. Kõik teised klubid teenisid selle eest vähemalt miljoni ning Manchester United ja AS Roma suurimate teenijatena üle 10 miljoni euro.

Venemaa (kümned) miljonid

Kui Eesti klubid sel aastal ühelegi UEFA põhiturniirile ei pääse, siis kaotatakse suure tõenäosusega üks koht eurosarjades, sest kohtade jagamisel arvestatakse viimase viie hooaja tulemusi ning Flora eduka hooaja koefitsiendipunktid langevad arvestusest välja. Ühtlasi tähendaks see Eesti jalgpallile sissetulekute vähenemist, sest nelja klubi asemel teeniks euromängudega lisasissetulekut vaid kolm klubi, nagu juhtus viimati aastatel 2021 ja 2022.

Ühe eurosarjapääsmega kaasnevad toetused ja tähelepanu on seda pääset omava klubi jaoks mõistagi olulised, ent suuremas pildis ei ole selle osakaal kõigist riigi solidaarsusrahadest siiski väga suur. Nagu eelpool kirjeldatud, moodustuvad solidaarsusmaksed erinevatel viisidel ning kui mõni klubi just põhiturniirile murdes kopsakat auhinnaraha ei teeni, siis kipuvad toetusrahad liikmesriikide vahel suhteliselt võrdselt jagunema.

Seda väidet ilmestavad kõige paremini skandaalsed rahaeraldised Venemaale. Olenemata sellest, et Venemaa klubid on UEFA võistlustelt välja visatud, nii et auhinnarahadele ei pretendeeri nad üldse, oli venelaste teenistus 2024/25 hooaja eest vaid umbes pooleteise miljoni võrra väiksem kui Eesti klubidel ja jalgpalliliidul.

Alaliitudele ette nähtud solidaarsusmakseid tehakse Venemaale samas mahus kõigi teiste liikmesriikidega (hooajal 2024/25 ühtekokku 5,25 miljoni euro ulatuses) ning eurosarjades mitteosalevate klubide toetusena on neile ette nähtud veel 4,22 miljonit eurot. Ühtekokku on UEFA niisiis määranud Venemaale solidaarsusmakseid 9,47 miljoni euro ulatuses ning seda vaid ühe aasta lõikes, samas kui Venemaa täieulatuslikust sissetungist Ukrainasse on möödumas juba neli aastat.

Nõmme Kalju president Kuno Tehva ütles küll hiljuti, et tema andmetel on UEFA maksed Venemaa klubidele külmutatud, kuid Soccernet.ee peatoimetaja Raul Ojassaar avaldas "Pikk ette (ja ise järele)" taskuhäälingus, et tema teada on UEFA rahad siiski Venemaale liikunud, ainult et mitte sanktsioonide all olevate omanikega klubidele.

Kuula "Pikk ette (ja ise järele)" arutelu siit (alates 9:15):