Pärast üheksat hooaega Viimsi JK esindusmeeskonna peatreenerina sellest rollist taandunud Ivo Lehtmets (50) avaldas Soccernet.ee-le, et oleks Premium liigasse tõusmise korral ametis jätkanud.

Sügisel kolmandat hooaega järjest Premium liiga üleminekumängudele pääsenud Viimsi kaotas seal FC Kuressaarele kodus 0:1 ja võõrsil 0:2. Lehtmetsa sõnul said nendes kohtumistes taaskord määravaks pisiasjad.

UEFA PRO litsentsiga treener rääkis, et taandumismõtted olid tal tegelikult peas mõlkunud tükk aega: "Juba paar aastat tagasi tekkisid mõtted, et teeks vaheaasta ja vaataks jalgpallile otsa teise nurga alt, aga olude sunnil ei leidnud seda võimalust ja siis ma kogu aeg jätkasin. Kui võtnuksime kõrgliigakoha, siis oleksin ka sel aastal jätkanud. Aga eelmise hooaja jooksul jõudsin otsuseni, et kui me kõrgliigakohta ei võta, siis jään klubisse edasi teistmoodi."

2021. aastal saavutas Viimsi Esiliiga B võidu ja tõusis Esiliigasse. Seal debüteeriti neljanda kohaga (2022) ning kolmel järgmisel hooajal (2023, 2024, 2025) lõpetati teisel tabelireal.

Taandudes oli Lehtmets toonud põhjuseks, et tal polnud enam power'it seda asja eest vedada. Mis siis peatreeneriametis kõige rohkem energiat röövis? "Tahtsime Esiliigas kogu aeg tulemuse peale mängida. See ei olnud lihtne, sest tuumikust liikusid mängijad - kes ühel ja kes teisel aastal - sõjaväkke. Paar aastat tagasi pingutasin asja kooshoidmise nimel ja see kurnas, sest tihti ei olnud mul veel isegi reedel selge, mis nädalavahetusel saab. Tegelikult saime sellega ülihästi hakkama, lõppeesmärgist jäi ainult natukene puudu. Eelmisel hooajal samamoodi kõik panustasid ja tahtsid, midagi halba ei saa öelda. Aga lõpp jäi ikkagi tegemata. Olin ise püstitanud eesmärgi kõrgliigakoht ära võtta. Eesmärgid, mille endale paned, lõpuks küpsetavad sind päris korralikult. Kui seda hingega teha, siis kõik treenerid mõistavad, mis hakkab peas toimuma," selgitas juhendaja.

Tema sõnul polnudki Esiliiga iseseisva klubina loogiline püstitada mingit muud eesmärki kui Premium liigasse tõusmine.

"Jalgpalli võib mängida ka lihtsalt mängurõõmu pärast, aga ühel hetkel mulle tundus, et meil on selline põlvkond noori, kellele on tark kõrgliigakoha-ideed müüa. Et kui me hästi tegutseme, siis see on reaalselt teostatav. Ja selle idee ma neile maha müüsingi," ütles Lehtmets. "Nad tulid sellega kaasa ja seetõttu on meil üsna suur noorteklassist läbitulnud punt, kes jätkab Viimsi eest mängimist tänaseni. Suur kummardus neile. Me ei käinud teiste klubide uste taga mängijaid juurde kutsumas, vaid püüdsime enda vahenditega hakkama saada."

Enne Kuressaaret olid üleminekumängudes Viimsi ees Premium liiga ukse sulgenud Tartu Tammeka ja Tallinna Kalev, neist viimane kordusmatši lisaajal. Lehtmets tõdes, et kõrgliigakohata jäämine küll kripeldab, aga samas oldi klubi sees kokku lepitud, et mittetõusmine pole katastroof.

"Ise tunnetasin, et meil oli võimekus kõrgliigakoht ära võtta - see ei olnud ühelgi aastal välistatud. Alati jäi see lõpuks väikeste asjade taha. Aga järelikult me siis ei olnud piisavalt valmis. Mis siin ikka, nüüd tuleb lihtsalt uuesti proovida!" jäi treener lootusrikkaks.

Levadia oli karika poolfinaalis võidetav

Kuidas õnnestus Viimsil otsekohe Esiliigasse tõustes seal ülemise tabelipoole meeskonnaks kerkida? Lehtmets selgitas, et hea kooslus noori mängijaid jõudis sel hetkel täpselt sellesse vanusesse, kus nad kõvasti arenesid. Ka konkurents Harju Laagri ja Nõmme Unitediga viis mängijaid edasi.

Küsimise peale, kas ta oskab oma üheksa-aastasest perioodist mõne kõige eredama või vägevama hetke esile tõsta, märkis Lehtmets, et vägevaimaks hetkeks olnuks Tallinna Levadia alistamine, mis jäi napilt tegemata.

2024. aastal kohtusid Viimsi ja Levadia A. Le Coq Arenal Evald Tipneri karikavõistluste poolfinaalis. Curro Torrese juhendatud Eesti tippklubi jäi peale alles lisaajal määratud penaltist 1:0.

"Mäletan, et meil tulid mängijad metsast, sõid võileiba ja olid kuuseokkaid täis. Mitte keegi ei oodanud meilt tulemust. Aga mulle tundus, et meil olnuks võimalik sel päeval hea õnne korral see magus võit kätte saada. Oli üsna põnev mäng," meenutas Lehtmets.

"Loomulikult ma olen realist, teinekord võinuksime rahulikult ka viis väravat sisse saada. Ja et ei mõistetaks valesti - ma ei ütle, et me olime parem võistkond, aga meil oli võimalik saada tulemus. Pärast mängu olid kahetised tunded, väike pettumus."

Lehtmets lisas, et aastate jooksul on loomulikult võidurõõmu ja häid emotsioone kogetud palju, kuid midagi muud konkreetset ei osanud ta eriliselt esile tõsta.

Peade lendamise hirm puudub

Viimsi MRJK loodi noorte jalgpallurite jaoks 2007. aastal. Noorte sirgudes ja HÜJK Emmaste meeskonnaga ühinedes hakkas Viimsi JK esindusmeeskond mängima hooajal 2016 Eesti täiskasvanute meistrivõistlustel. Esimesel hooajal oli peatreeneriks varasem Emmaste loots Urmas Kirs, aga järgmisest, 2017. aastast alates Lehtmets.

Lehtmets oli juba 2007. aastal koos Martin Reimiga MRJK loomise juures, on algusest saadik aidanud klubi vedada ja kuulub ka Viimsi JK juhatusse. Tänu sellele erines tema olukord peatreenerina pisut enamikest kõrgemate liigade peatreeneritest, keda tihti vallandatakse.

Küsimuse peale, kas pikalt ametis olnud Lehtmets sai siis end täiesti turvaliselt tunda, kostis treener: "Oleksin siis jah pidanud justkui iseennast lahti laskma (naerab). Sellist otsest hirmu ja survet meil ei ole, et kellegi pead lendavad, nagu teistes klubides võib juhtuda. Aga ma arvan, et olen seda asja vedanud ikka üsna suure kohusetundega ja hingega, ilma Martinit või ennast raske valiku ette panemata."

Kuigi esindusmeeskonna peatreeneri rollis Lehtmets ei jätka, siis Viimsi JK-st lahkumise kavatsust pole tal endiselt tekkinud. Suurt lojaalsust põhjendas ta Viimsi identiteediga.

"Kasvatame mängijaid selles vaimus, et nad tahaksid Viimsi eest mängida, selle klubi vapi all endast parimat anda. Ja ma arvan, et kui sa seda asja vead, siis sul peab ka endal see vaim olema," tutvustas kahes 2004. aasta King's Cupi mängus Eesti koondistki juhendanud treener oma põhimõtteid. "Tänu identiteedile käib meie mängudel Viimsi staadionil Esiliiga mõistes juba palju rahvast ning siin on äge mängida ja äge juhendada."

Eesmärk julgemalt noori mängitada

Oma uut konkreetset ametinimetust peatreenerikohalt taandumise järel ei osanudki Lehtmets nimetada, aga tema fookus on nüüd noormängijate jälgimisel ja toetamisel, et aidata neil sujuvamalt liikuda meesteklassi, ning treeningprotsesside koordineerimisse panustamisel.

"Nurki, mille üle arutada, et kuidas noormängijaid järgmise sammuga aidata, on ülimalt palju. Tänaseks teeme parimate noortega lisatrenni kaks korda nädalas ka hommikuti enne kooli," märkis Lehtmets.

"Nüüd on Viimsi jalgpallihall toonud meile väga suure positiivse muutuse. Kui aastaid tehti kõike tatise nina ja lund täis suuga õues, siis nüüd tuleb protsessi vaadates rõõm peale, saab talve nautida (naerab)!"

Esindusmeeskonna võistlusmängudel on Lehtmets jätkuvalt alati olemas - kui mitte tehnilises alas pingil, siis taustal tribüünil. Ta kinnitas, et usaldab kaaspeatreeneriteks edutatud Andres Operit ja Arli Salmi, laseb neil tööd teha ega kipu vanast harjumusest ise põhikamandaja-rolli.

"Jalgpall on selline ala, kus igaühel on omad mõtted ja ideed. Minul olid omad ideed, nüüd on põnev jälgida, kuidas teiste ideed tööle hakkavad," lausus Jõgeval sündinud kaheksakordne Eesti saalihokimeister.

Uuel hooajal on Lehtmetsa sõnul Viimsi eesmärgiks mängitada Esiliigas senisest julgemalt oma järgmise põlvkonna noormängijaid. "Aga nad peavad seda väärima ja tõestama, et me ei eksi," lisas ta täpsustuseks.