Kaks 0:5 kaotust Eestit ei mõjuta: EM on endiselt kahe võidu kaugusel (2)
Eesti koondis kaotas lõppenud koondiseaknas 0:5 nii Rootsile kui Belgiale, aga tänu Rahvuste liiga D-divisjoni võidule liiguvad Sinisärgid endiselt EM-finaalturniiri play-off 'i kursil.
Eesti läbis Rahvuste liiga D-divisjoni täiseduga, kui oli kahel korral parem San Marinost ja Maltast. Sellega tegi Maarjamaa A-koondis kõik endast oleneva, et pääseda EM-ist kahe võidu kaugusele. Nüüd tuleb loota A-divisjonis pallinud meeskondade edule.
Nimelt vajab Eesti, et 15-st kõrgeima tasandi koondisest pääseksid läbi EM-valiksarja finaalturniirile 12 riiki. Seda sellepärast, et korraldaja Saksamaa on oma pääsme juba lunastanud. Kui nii läheb, pistab Eesti play-off'is rinda A-tasandi koondistega ning kui Sinisärgid suudavad kaks mängu (poolfinaali ja finaali) võita, astutakse järgmisel suvel Saksamaal EM-murule.
Hetkel, mil valiksarjast on mängitud üle poole, on Eesti olukord ilus. Aga milline on A-divisjoni meeskondade seis?
A-alagruppi juhib täiseduga Šotimaa, nende järel on A-tasandil pallinud Hispaania ja Norra. Kuna esimese ja teise koha vahe on kuus punkti, siis suure tõenäosusega läheb teine edasipääsukoht jagamisele just Hispaania ja Norra vahel.
B-gruppi juhib võidulainel jätkav Prantsusmaa, kellel on 15 punkti. Teisel real on üheksa punktiga teine A-tasandi koondis Holland. Kui prantslaste saatus on üpris kindel, siis Hollandiga on sama palju punkte ka Kreekal. Samas hollandlastel on üks matš varuks.
C-grupis liigub liider Inglismaa kindlameelselt finaalturniiri suunas. Teine koht on aga lahtine - A-divisjoni Itaalial on sama palju punkte Ukrainaga, kuid esimesena mainitul on matš varuks.
D-grupp on lahtine. Horvaatia on kümne punktiga esimene, kuid Wales on seitsme silmaga alles neljas. Suure tõenäosusega pääsevad horvaadid edasi, sama ei saa öelda teise A-divisjoni koondise kohta.
E-grupis on Tšehhi kaheksa punktiga teine, esikohast ollakse kahe silma kaugusel. Kuid neil on võrreldes liider Albaaniaga matš varuks. Samas Poola on viie vooru järel neljas, punkte on teenitud vaid kuus.
F-grupis on Eesti ebaedu mänginud head kaardid kätte Belgiale ja Austriale, kes on mõlemad finaalturniirist ühe võidu kaugusel. Kui vaadata Sinisärkide olukorda teiselt poolt, siis äkki viimane kaotus polnudki nii halb?
G-grupis liigub ainus A-tasandi meeskond Ungari kindlalt võidu suunas. Nad on 10 punktiga tabeli tipus ning kuigi lähim jälitaja Serbia on samal punktisummal, siis ungarlastel on matš varuks.
H-grupis on Taani 13 silmaga teisel kohal. Samas neljandal kohal olev Kasahstan jääb neist ainult punkti kaugusel - miski pole kindel.
I-grupis on Šveits 14 punktiga esimene. Samas edestatakse kolmandal real olevat Iisraeli vaid kolme silmaga.
J-grupi ainus A-tasandi punt Portugal on oma koha finaalturniiril juba peaaegu kindlustanud. Neil on neli mängu enne lõppu 18 punkti, edasipääsukohast kukkumisest lahutab neid kaheksa silma.
***
Eesti seis on üpris hea, sest ainult kahe koondise - Poola ja Walesi - seis on keskmisest kehvem. Ekspertide hinnangul pääsevad kõik ülejäänud koondised valikgrupist edasi. Kui nii lähebki, kohtub Eesti märtsikuises poolfinaalis Poolaga, kelle koht FIFA edetabelis on kõigist teistest kõrgem. Ja kuna kõik potentsiaalsed vastased on Eestist pingereas kõrgemal, madistaksid Maarjamaa mehed võõrsil.
Samas midagi kivisse raiutud pole. Eesti vajab, et teised A-divisjoni koondised - eesotsas Hispaania, Hollandi, Itaalia, Horvaatia, Tšehhi, Ungari, Taani ja Šveitsiga - esineksid valiksarja teises pooles kindlamalt.
EURO 2024 Playoffs Projections (12 September)
Norway 🇳🇴 is now projected as the last team in with Slovenia 🇸🇮 as the last team out.
With this view, Estonia would go to Path A to play Poland and Ukraine, Iceland and Norway would go into a draw to face Wales. pic.twitter.com/J77W2l1uWj — We Global Football (@We_Global) September 12, 2023
Sappinen on ainuke ründaja, kes võimeline väravaid lööma (keda enam pole), Zenjov ja Anier võivad ka üllatada. Kui ründajaid pole, siis Eesti väravaid ei löö. Ja siis ei tule ka võite. Poola-Ukraina ei ole Rootsist ja Belgiast oluliselt nõrgemad, kui üldse. Ajaloost sõelmängudel 0:4 Iirimaale on juba all. Kõikvõimalikud penaltiseeriad ja mingid finaalid kuskil x turniiridel on kaotatud.
Avatud treeningu põhjal tegelikult üldse ei imesta 0:5 kaotuste üle. Vaatasin imestusega, kas need on tõesti Eesti parimad mängijad, suur osa välismaalt. Saan aru, et pärast reisi kohe nädala esimeses trennis võetakse rahulikumalt. Aga kiiruseid, pingutamist, sisemist põlemist ja koha eest võitlemist ma küll ei näinud. Söödumängus sööt liikus üsna tempokalt, samas keskel kaitse rollis olnud mehed jooksid ringiratast pmst kordagi palli saamata. Ehk siis andis aimu kaitsjate hetke seisust.
Publik vaatamas, ollakse Eesti koondise trennis, mängus küll ühe eest väljas, kuid trennis peaks andma täiega? Mängudes ju ka põlemist polnud. Belgias Anieril oli, Rootsis Zenjovil, võibolla kellelgi veel, vahetused Belgias tõid natuke tahtmist juurde, aga muidu tujutu mittepingutav liikumine.
Olen näinud palju mänge Eesti meeste koondisel, kus hingestatus on kordades kõvem ja ka ka mängupilt parem.
Tasemes, kiirustes, oskustes, tempos mahajäämus muidugi on teine teema. Eks selle põhjuseks on iga noor, iga Eesti MV'l mängiv jalgpallimängija, kes sisimas soovib ja loodab kunagi arvestavaks jalgpalluriks saada - aga on platsil tegutsenud mõtteviisiga - miks ma pean praegu kiirustama, jooksma, terava liigutuse tegema, endast parima andma, ma olen ju niigi kõva tegija, oma võistkonna liider, keegi ei tee mulle ju pressi. Aega on. Igaüks meist, kes nii mõelnud ja teinud, on põhjuseks, miks meie koondislased on nii kehvad, sest me oleme loonud neile läbi aegade keskkonna, kus ei pea pidevalt endast parimat andma.
Aga ei arvestata, et alati on keegi minust parem, EU's on 500 mln inimest, Eestis 1,3. Maailmas 8 mld. Lähen välismaale ja seal on ees sadu, tuhandeid, sadu tuhandeid minust paremaid. Nad iga päev pingutavad, 10-15 a iga päev. Meil alles endised tippmängijad omandavad treeneritarkusi koolitajatelt, enda treeneritelt, kes tipptasemest suurt ei tea. Noortekoondistel on treenerina esimesi samme tegevad endised mängijad, kes saavad kogemusi, mitte pole spetsialistid, noortele annavad palju trenne, kes pole tippjalgpalluriks sirgumise teekonnaga kokku puutunud.
Alguses olid sakslane ja hollandlane EJLis noori arendamas, huvitav, et nüüd välismaalastest eemale hoitakse. Aga välismaalt võttes ka kunagi ei tea, kelle otsa satud. Närvihaige hollandlase Bernardi suguseid pole ka vaja.
Mõttekoht, miks välismaale läinud noored on meil mängivatest osavamad?
Miks näiteks Harju maakond on Võrust maakonnavahelistel selgelt üle või Flora võidab mingit madalama liiga väikest võistkonda 24:0? Mis paralleele saab tuua võrdluses Eesti vs välismaa tippriigid võ -klubid?
Kes ja kuidas saab vahe vähendamisele kaasa aidata? Kas piisab ühest inimesest?
