Esimesele täishooajale Norbert Hurda käe all vastu minev Tallinna FC Flora on viimase poole aastaga kasvanud nii vaimselt kui füüsiliselt ja kuigi veel pole kasvu täis visatud, on siht üks - tiitel.

Flora viimast üheksat aastat iseloomustab teatud muster. 2005. aasta oli esimene, mil pärast enam kui kümne aasta pikkust seeriat medalilt välja jäädi. Kolm aastat oldi medalil ja 2009. taas neljandad. 2010. ja 2011. aastal võideti tiitel, 2012. võeti pronks ja mullu, justkui tsükli kinnituseks, jäädi poodiumilt kõrvale.

68 punktiga neljandaks jäämine oli muidugi valus, eriti kui tiitli võitnud Levadiale kaotati 23 silmaga, ent mängupildis oli näha teatud arenguid ja hooajaga löödud 83 väravat oli suurim näitaja kogu liiga peale.

Talvega on veel suur samm edasi astutud ja see annab klubi inimestele lootuse ja usu, et tänavu ollakse valmis. "Üldine areng on alati kõige tähtsam, aga Flora sugusel klubil peavad olema ka sportlikud eesmärgid, mis tähendab, et peame suutma võidelda alati meistritiitli ja kõikide teiste Eestis saadaolevate karikate pärast," kinnitas Flora president Aivar Pohlak.

Viimase piirini läinud ettevalmistus

Kui treeningutele naaseti juba detsembri keskel, siis tõsisemaks ettevalmistuseks läks Floral alles tänavusest aastast. "Kui see aktiivne puhkus läbi sai, siis hakkas meil üleminekuperiood, kus me lihtsalt kohanesime uuesti koormustega, treeningutega, vaatasime meeskonna üle, tegime testid ja ettevalmistusperiood hakkas ikkagi meil jaanuari teisest nädalast," selgitas peatreener Hurt.

"Sealt oli nüüd jah tugev kaheksanädalane tsükkel ja võib öelda, et see täitis oma eesmärgi. Saime näha kõiki neid nüansse, mida meil meeskonnas näha vaja oli ja saime meeskonda tugevalt arendada."

Baasettevalmistusega alustanud Flora treeningud läksid ajapikku intensiivsemaks, jõutreeningud jõudsid maksimaalraskusteni ja kõige lõpuks mängiti tugevad mängud välismeeskondadega. "Ettevalmistus läks plaanipäraselt ja nüüd hakkame vaikselt koormustest välja tulema," selgitas hetkeolukorda noor poolkaitsja Rauno Sappinen.

"Meie jaoks endal oli oluline mõista, et väga palju meie ettevalmistusest sõltub eelmisest hooajast. Et mis lähtepunkt meil on. Lähtepunkt oli selline, kus me tegelikult see aasta ei saanud teha veel nii tugevaid koormusi, kui oleks ette näinud," rääkis Hurt. "Arvan, et tegime mõõdukate koormustega, kindlasti läksime teatud asjades piirini, et näha mängijate võimekust ja saimegi teada need füüsilised kohad, mida on vaja täiustada. Lihaste seisundid vaatasime üle, mis osas on vaja nendega teha juba tõsisemad individuaalsed plaanid mängijatele ja praegu valmistume juba ka selle pilguga ette seda hooaega, et järgmine aasta saaks teha hoopis tugevama ettevalmistusperioodi."

"Teadsime, et lähme nende raskete mängudega teatud piirideni, aga see oli meile vajalik ja teadsime, miks me nii teeme."

Treeningmängude tulemustest on olulisem areng

"Kontrollmängud, ma arvan, täitsid oma eesmärki. Kõik said mänguaega ja piisavalt koormust. Tulemused – noh, halliturniiriga oli kuidas oli. Siis oli ettevalmistuse algus. Meeskond mängis veel täitsa koormuste pealt ja hooaeg ei olnud veel väga käinud," sõnas Sappinen.

"Mängude osas loomulikult vaatame ikkagi erinevaid mängijaid ja teeme julgelt vahetusi," lausus Hurt. Ka ei peetud esialgu tulemust tähtsaks, vaid mindigi raskete trennide pealt mängule. Oluline oli taktikalise poole pealt tugevamaks muutuda.

"Tähtis on, et nii klubi organisatsioonina kui esindusmeeskond kollektiivina on tasakaalus ja teevad kindlas suunas tööd, et areneda," arvas Pohlak. "Treeningmängude tulemustele eraldi tähelepanu ei pööraks. Usun, et sihipärane töö kannab varem või hiljem vilja ka sportlike tulemuste näol." Keskkaitsja Karol Mets lisas samuti, et kuigi resultaadid ei olnud võib-olla kõige positiivsemad, saab rahul olla. "Mängupilt on paremaks läinud ja mõnes asjas oleme selgusele ja ühisele arusaamale jõudnud," ütles Mets.

Peetud kaheksast mängust võideti kaks, viigistati kaks ja kaotati neli. Halliturniirilt saadi vaid üks võit Paide üle, ent viimases kolmes mängus soomlaste HJK ja Lahti ning taanlaste Bröndby vastu olid pildiliselt teised. "Nõmme Kaljuga mängisime juba seisu poolest tugeva mängu viiki. HJK-d võitsime, Bröndbyga tegelikult mängisime taktikaliselt küpse mängu. Need mängud näitasid, et meeskond areneb ja on valmis mängima ka tugeval tasemel," oli Hurt kindel.

"Kõige parem mäng oli ma arvan, et HJK vastu, kus vaikselt need asjad, millega trennis oleme tööd teinud, töötasid väga hästi. Kaitses eriti - suutsime neid hästi pressida ja rünnakul asi toimis, momente tekkis," põhjendas Sappinen.

Passiivsus üleminekuturul on põhjendatud

Kui sisuliselt kõik ülejäänud Premium liiga meeskonnad on talve jooksul väga uue näo omale saanud, siis Flora on praktiliselt see sama, kes ta oli eelmisel aastal. Lahkunud on Karl Palatu, Lamin Suma ja Sander van de Streek, asemele tulnud Taavi Rähn, Erkki Junolainen ja Zakaria Beglarišvili. Lahkuma pidanud Irakly Logua pöördus samuti tagasi.

"FC Flora on valinud tee, kus tahame saavutada edu valdavalt läbi oma kasvandike arendamise - oma all pean silmas ka teisi Eesti klubisid-koostööpartnereid. Püüame hoida ukse lahti ka välismaalt tagasi pöörduvatele endistele florakatele, aga nii ühes kui teises tähenduses valime tüüpe, keda meeskonda võtta, hoolsalt," selgitas klubi lähenemist Pohlak.

"Ahvatlus proovida üha uusi ja uusi välismängijaid on kadunud. Usun, et pikas perspektiivis on see tee, mille peavad jalge alla võtma kõik Eesti tippklubid."

Presidendile sekundeeris ka spordidirektori kohustes peatreener. "Minu nägemus, mida me oleme tegelikult Aivariga arutanud, seega Flora nägemus on, et peame esmalt oma koduse potentsiaali üle vaatama, et üldse saada lähtepunkt kätte. Olen praeguseks vaadanud üle täpselt selle mängijate baasi, et hakata nägema, kuhu tuua. Ei ole mõtet tuua kohale, kus ei ole seda vaja. Meil endal on ikkagi väga häid potentsiaalseid mängijaid täna ka duublis olemas."

"Me ei näe põhjust praeguses olukorras, eriti kui pole veel euromänge garanteeritud, aga isegi siis, kui oleks, pole täna mõtet tuua ekstra mingeid mängijaid juurde. Edu tuleb ehitada pikaajalisemalt üles ja kindlasti saab pikaajalisem edu baseeruda seal, kus on oma tugevad eesti mängijad. Välismängijate arv ei saa kunagi olla liiga suur. Siis ta muutub liiga kaootiliseks, et tulevad ja lähevad mängijad. Meil peab olema oma tugev baas ja ma arvan, et tänases seisus, kuna meil on tugev duubel ja esindus, siis me oleme loomaski väga head põhja edaspidiseks eduks."

Ka mängijaid ei näe vajadust täiendamiseks. "Konkurents on minu arust päris hea - igale positsioonile on meil mitu meest panna, kes oma koha välja mängivad," usub Sappinen. "Meil on ju meeskond tegelikult korralik, lihtsalt võib-olla see mäng ei klappinud [eelmisel aastal]," lisas Mets.

Floral vedas ettevalmistusperioodil ka sellega, et ühtegi suurt vigastust üles ei korjatud. On küll mitmeid pisivigastusi, mõned on haiged, kuid kõige pikem vigastuspaus on alla kolme nädala. Näiteks Lahti vastu ninaluu murdnud Mets on igati treeneri plaanides. "Ninaluu jah, aga poiss on tahtmist täis ja mängib. Peapõrutust seal kõrval ei olnud ja selles mõttes on ta terve."

"Meil ei ole nõrkusi"

Florakatega nende tugevustest rääkides kõlavad peamiselt samasugused märksõnad. Räägitakse heast sisekliimast, ühtsusest ja tahtest. "Ühtne meeskond on meie tugevus," uskus Mets. "Minu jaoks on tähtis, et FC Flora esindusmeeskonnal on oma nägu, et meeskonnas on hea sisekliima ja ta on terviklik kollektiiv. Muud olulised asjaolud - noorus ja palli valdav mängustiil - töötavad esialgu ilmselt nii tugevuse kui ka nõrkusena," lisas Pohlak.

"Palliga mäng on kindlasti üheks tugevuseks ja loodetavasti ka füüsis," arvas Sappinen. Samad asjad tõstis esile Hurt. "Mis on meie tugevused ja millega me oleme tööd teinud, on see, et me suudame mängida lühikest palli ja pikka palli mõlemat. Ma arvan, et see on oluline, et mängijad teavad, mida palliga teha."

"Kindlasti millega me teeme tööd ja mis peab saama Flora trumbiks, on füüsis. Et meil on füüsiliselt tugevad mängijad. Eeldused on väga head olemas ja meil on ka füüsilise ettevalmistuse kaks treenerit võetud siia. Selles osas seame kindlasti suured nõudmised omale. Ja ma arvan lisaks, et meil on kindlasti väga hea tahtmisega mängijad. Nendel meestel on isu mängida hästi."

Nõrkuseid ei näe rohevalged endal aga väga palju olema ja isegi kui näevad, siis ei taha öelda. "Ma ei saa ju teile välja öelda. Kõik loevad pärast, mis me nõrkused on. Meil ei ole nõrkusi!" jäi Karol Mets resoluutseks. Rauno Sappinen oli aga leebem: "Me ei ole võib-olla meeskonnana nii kogenud veel."

Hurt leidis mõlemalt tõetera sees olevat. "Noorus ja uljus ongi võib-olla lihtsalt see, mis aja pikku peaks muutuma mingisuguseks kindlaks teadmiseks väljaku peal. See on üks osa. Muidu ma arvan, et oleme päris palju asjadega tööd teinud, mis osas ei saaks öelda, et me milleski nagu nõrgad oleme."

Liidrid peavad ise kujunema

Kasvanud Flora ei taha tänavu teha kuskil kõrgemal tasemel ära otsuseid, kellele peaks mäng tuginema või kes peaksid põhiraskust kandma. Ainsa võimaliku variandina nähakse loomulikku arengut, kus pallurid näitavad ise initsiatiivi.

"Igal positsioonil on võimalik mänge otsustada ja seda nii mängu kaitsvas, ülesehitavas kui ka ründavas faasis. Pole kasu väga heast väravavahist, kui ründajad ei suuda väravaid lüüa ja pole kasu headest ründajatest, kui kaitse lekib," mõtiskles Pohlak.

"Mängujuht võib ju olla palliga mängus briljantne, aga kui ta musta tööd teha ei suuda, on keeruline tulemust saavutada. Ründava ja kaitsva mängu tasakaal on ehk võtmekoht," oli president endas kindel.

Samasuguse nägemusega on ka loots. Ta ei soovi välja tuua nimesid, sest soovib, et mehed näitaksid ise oma sisu. "Arvan, et see aasta ongi kujunemise aasta. Kui me eelmine aasta vaatasime, kes need liidrid olla võiks, siis sellel aastal me vaataks pigem seda, kes esile tõusevad. Meil on omad tajud olemas, kes võiks need olla, neid nimesid on mitu. Las nad kujunevad loomulikul teel. Ma tahaks, et nad ise näitaksid seda!"

Nii ei ole rangelt paigas näiteks ka standardolukordade lahendajad. "Ütlen meestele alati seda, et kõigepealt näidake trennides, miks te peaks lööma. Panen küll paika mingid nimed, aga kui tunnetavad või omavahel räägivad või harjutavad, siis võivad muidugi teha muutusi. Minu jaoks on tähtis see, et nad löövad selle palli väravasse."

Teatav vastutus ja liidrikoorem siiski Sander Postile jääb, sest tema on meeskonna kapten. Kas 2010. aasta meistriliiga parim väravakütt, kes eelmisel hooajal oma vana keskkaitsja ameti tagasi sai, kuna Flora vajas kaitseliini kogemust, võib koondislase Taavi Rähni tulekuga tagasi ka ründesse pääseda? "Jah kindlasti, võimalused on tal olemas," kinnitas Hurt.

Vaid üks kindel eesmärk

Kuivõrd Tallinna Flora on üheksakordne Eesti meister, ei ole tänavuse hooaja eesmärgiks mullusele neljandala kohale vaatamata midagi vähemat kui kuldmedal. "Kindlasti Flora ei mängi mitte kunagi vähemale kui kuldmedal, et jah, tiitel on eesmärk," lausus Sappinen. Sama kinnitasid justkui ühest suust ka Karol Mets ja Norbert Hurt.

Konkurentide osas ei näe ka mängijad ja treener muudatusi. "Siin ei ole raske. Vaatame kolme meeskonda, kes olid meist eespool. Kindlasti nemad on meie suurimad konkurendid – Sillamäe, Kalju ja Levadia," ütles Hurt. "Arvan, et peafavoriit kullale on Levadia," lisas Sappinen.

Aivar Pohlak tõi mängu aga veel võistkondi. "Mulle tundub, et esinelik alustab hooaega võrdsete võimalustega ning neile lähenevad mullusest jõulisemalt Paide, Infonet ja Narva Trans."

Meeskonna staar - Zakaria Beglarišvili

Klubi 2012. aasta suurim väravakütt Zakaria Beglarišvili veetis eelmise aasta kodumaal Gruusias. Aga juba mullu septembris tuli ta tagasi Eestisse ja liitus Flora treeningutega. Kuna üleminekuperiood oli lõppenud, sai ta vaid harjutada ning mängunälg on tal praeguseks suur. Kuigi klubis on ka Eesti koondises hulga mänge kirja saanud Taavi Rähn ja Sander Post, otsustab mängude saatused suurema tõenäosusega just grusiin.

"Zakaria toob keskväljale loovust juurde. Tema trumbiks on tehnika ja selline ettearvamatus, mida on keskväljal vaja. Teistel mängijatel võib-olla seda ettearvamatust ei ole," iseloomustas meest Sappinen. "Zaka on kindlasti meile väga hea lüli. Ta on siin mänginud, tunneb seda klubi. Ja selge on see, et ta annab meile juurde," lisas Hurt.

Kellel silma peal hoida - Rauno Sappinen

Kuu aja eest 18-aastaseks saanud Sappinenist loodeti juba eelmisel hooajal esiletõusu. Oma 23 meistriliiga mängu ja viie väravaga tõestas ta oma võimeid, kuid tänavu on oodata veel suuremat sammu edasi. "Kindlasti tahaks teenida nii palju mänguminuteid kui võimalik ja väravaid lüüa palju," rääkis noormees, keda treener näeb tänavu mängimas peamiselt äärel ja mitte number kümne kohal, kus ta varem palju olnud on.

Norbert Hurt näeb võimalike esiletõustatena palju mängijaid. "Kõigil on oluliselt juurde panna ja kui võtta, kes esile võiks tõusta, siis tegelikult neid mängijad ongi palju. Herol Riiberg, Rauno Sappinen, [Karl-Eerik] Luigend isegi siin on näitamas uut taset meil siin, [Albert] Prosa – nad on kõik nii arenevad mängijad, et ma peaks vist terve meeskonna ette lugema. Ma ei näe, et meil oleks kedagi, kes võiks seisma jääda. Olemegi komplekteerinud selle pilguga, et meil on andekad noored ja toimivad vanad. Kõiki on võimalik õpetada ja arendada oluliselt edasi." 

Suurim küsimärk - kas suudetakse äravajumist vältida?

Kuivõrd Flora koosseis on ülimalt noor, siis kogemusi on praegusel koosseisul juba kõvasti. Õhku jääb aga siiski see, kas ebastabiilsust suudetakse vältida nagu ka äravajumist, mis tuli mullu kehva füüsilise seisundi tõttu. "Mis on meile olnud [ettevalmistusel] raske, on see, et füüsiline eeldus oleks võinud olla eelmisest aastast parem. Sellel aastal võib ta olla ühel hetkel piiriks, kus me näeme, et tahaksime olla paremad," avas Hurt.

"Aga kas see on halb või hea või kuidas see on hooaja suhtes teiste meeskondadega, seda ma ei oska öelda. Ma ei kujuta ette, et kas see kujuneb meil mingil hetkel piisavalt raskeks või muutub tugevaks kahjuteguriks. Füüsiline eeldus peab tegelikult olema ikkagi niimoodi, et iga aastaga ehitad üles järjest tugevama põhja."

Tallinna FC Flora
Peatreener: Norbert Hurt
Abitreenerid: Jürgen Henn ja Risto Kallaste
Väravavahtide treener: Aiko Orgla
Füüsilise ettevalmistuse treenerid: Ilo Rihvk ja Kristjan Vomm
Füsioterapeudid: Jüri Salupere ja Oliver Papp
Kapten: Sander Post
Duubelvõistkond: Tallinna FC Flora II (Esiliiga)
Eelarve: 1 115 000 eurot, millest esindusmeeskonna peale kulub 570 000 eurot
Värvid: roheline ja valge
Koduväljak: A. Le Coq Arena / Sportland Arena
Koduleht: www.fcflora.ee
Esimene mäng: 1. märtsil kell 13.00 Jõhvi Lokomotiviga võõrsil (Ahtme gümnaasiumi kunstmurul)

Mitteametlik koosseis:

Väravavahid: Stanislav Prins, Mait Toom.
Kaitsjad: Kevin Aloe, Janar Õunap, Karol Mets, Sander Post, Erkki Junolainen, Markus Jürgenson, Nikita Baranov, Gerdo Juhkam, Taavi Rähn.
Poolkaitsjad: Zakaria Beglarišvili, Irakli Logua, Brent Lepistu, Rauno Sappinen, Roman Sobtšenko, Herol Riiberg, Maksim Gussev, German Šlein, Andre Frolov, Karl-Eerik Luigend.
Ründajad: Rauno Alliku, Martin Kase, Albert Prosa.

Eeldatav algkoosseis:

                            Stanislav Prins

Markus Jürgenson     Taavi Rähn        Karol Mets        Kevin Aloe

      Zakaria Beglarišvili   Andre Frolov   Karl-Eerik Luigend

        Rauno Alliku         Albert Prosa         Irakli Logua

Talvised koosseisumuudatused:

Sisse:
Zakaria Beglarišvili (ründaja, naasis Gruusiast)
Taavi Rähn (kaitsja, FF Jarost)
Erkki Junolainen (kaitsja, Levadiast)

Välja:
Sander van de Streek (poolkaitsja, laenuleping Vitessest sai läbi)
Karl Palatu (kaitsja, Paidesse
Lamin Suma (ründaja, leping lõpetati)

Hooajaeelsed kontrollmängud:

11.01. FC Flora - Sillamäe Kalev (ML) 2:2 (Prosa, Suma)
19.01. FC Flora - Infonet (ML) 0:2
25.01. FC Flora - Paide (ML) 2:1 (Saliste, Kase)
31.01. Tallinna Levadia (ML) - FC Flora 1:0
08.02. FC Flora - Nõmme Kalju 1:1 (Gussev)
12.02. FC Flora - HJK (FIN) 1:0 (Luigend)
16.02. FC Flora - Bröndby (DEN) 0:3
19.02. FC Flora - Lahti (FIN) 1:3 (Gussev)

Võit; viik; kaotus.
ML - meistriliiga; FIN - Soome kõrgliiga; DEN - Taani kõrgliiga.